Arhiiv: Diary

Teaduste akadeemias toimub akadeemia ja Tartu ülikooli korraldatud rahvusvaheline teadushariduse ekspertseminar „Expanding the Focus of Research in Science Education: New Trends and Best Practices“. Lähem info.

Teaduste akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg ütleb kommentaarina ERRi teleuudistele, et meretuuleparkide kulu ületab maismaaparke kuni 5,5-kordselt ja seetõttu tuleb ka toetus neile kõrgem. Vaata järele.

Kanal2 telesaates „Minu Tallinn“ pakub kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa põgusa, aga põneva sissevaate teaduste akadeemia maja ajalukku ja arhitektuuri. Vaata järele.

Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ viimastel aastatel kättesaadavaks saanud uue põlvkonna suhteliselt kiirelt kaalu langetavad preparaatidest, milles kasutatakse GLP-1 agoniste. Uuringud näitavad aga, et kiirelt kadunud kehakaal taastub, kui ravimi tarvitamine lõpetatakse. Hiigelkasumeid teenivad ravimifirmade esindajad ütlevad, et rasvumine on krooniline haigus ja seda tulebki eluaeg ravida. Samal ajal on juba praegu nende … Loe edasi

„Peaksime olema murelikud viimasel ajal järjest suurema raadamismahu pärast, toimugu see siis ehitiste-trasside rajamiseks või hoopis niidukoosluste tekitamiseks metsa arvelt. Ka pole metsandusinimestele mõistetavad ulatuslikud plaanid hävitada kuivendatud aladel kasvavaid tootlikke ja terveid metsi sookoosluste taastamise nimel. Need on protsessid, mis lähitulevikus hakkavad mõjutama Eesti metsamaa pindala vähenemise poole,“ ütleb Veiko Uri Postimehe lisalehe Maa … Loe edasi

Ene Ergma rääkis oma sünnipäeva eel ETV2 saates „Plekktrumm“, et inimene ei jõua kunagi loojana sellisele tasemele, kus nii perfektne süsteem nagu kosmos kokku panna, lisades, et maapealne teadmatus suure universumilabori toimingutest on pannud inimesi ka loodusega halvasti ümber käima. Loe/vaata järele siit.

Eesti kirjandusmuuseumis toimub pidulik seminar „Mare Kõiva 70“, kus juubilar peab ettekande „Kalaisa, vaaraorahvas, merekari ja veehobused. Sissevaateid veeolenditega seotud traditsioonidesse.“ Lähem info.

Eesti Päevalehe portaalis ilmub artikkel tekkinud väärtuskonfliktist seotult L’Oréal Balticu algatatud programmiga „Naised teaduses“, mis toetab koostöös UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja Eesti teaduste akadeemiaga Baltikumi naisteadlaste professionaalset arengut. Nimelt tegutseb L’Oréal endiselt Venemaal. L’Oréal kinnitab, et sooviks aastaid väldanud koostööd edaspidigi elus hoida. Loe siit. Õhtupoolikul Delfis ilmunud artikkel annab edasi värskelt Balti riikide … Loe edasi

„Jah, me ei tea iseennast, me ei tunne oma universumit. Kõik see avaldub hetkel, mil meil tuleb teha otsuseid. Ka vastikuid,“ nendib peagi 80. sünnipäeva tähistav Ene Ergma Vikerraadio saates Päevatee. Tähtedesse kirjutatud – Ene Ergma 80. Juttu tuleb sellest, mida silm koduaknast vaadates märkab ja sellest, mis vanu fotosid vaadates meenub. Kuula järele.

„Me peame olema ettevaatlikud üldistamisega, et rahvusvaheline õigus on igal ajal ja iga riigi suhtes selline, nagu meie seda oleme kogenud. Aga mida me saame teha, on ikkagi võimalikult palju rääkida – see on ka üks õppetund 1939.–1940. aastast, mil Balti riigid ei rääkinud piisavalt,“ ütleb akadeemik Lauri Mälksoo Vikerraadio saates „Eesti lugu. Rahvusvaheline õigus … Loe edasi

Anu Raud on Vikerraadio saate „Vikerhommik“ külaline. Ta ütleb, et maailm võib korrastuda ka kindamustrites ja rõhutab, et kandes vabariigi aastapäeval mustriga kindaid, tunnustame inimest, kes on selle ilu loonud. Eesti sünnipäeval valutab Anu Raud südant selle üle, et maaellu suhtutakse kergemeelselt: „Minu jaoks on hirmuäratav, kuidas gümnaasiume tahetakse maal hävitada ja see tramburai Metsküla … Loe edasi

Just praegu, kui geopoliitilise olukorra tõttu on Eestil oht kaotada välisinvestoreid, tuleb meil väga hoolsalt hoida inimesi, kes loovad tulevikukindlust meil siin kohapeal; inimesi, kelle käes on võti selleks, et majanduskasvu peatumine ei tähendaks heaolu halvenemist, kirjutab Toomas Asser ERRi arvamusloos, mis põhineb Tartu Ülikooli Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel peetud kõnel. Loe siit.

Sirbis ilmuvad artiklid 2024. aasta teaduse elutööpreemiad pälvinud akadeemik Raivo Uibost ja akadeemik Jakob Kübarsepast ning Wiedemanni keelauhinna pälvinud akadeemik Hando Runnelist (23.02.24, Sirp, „Organismi raudrüü tuunimise virtuoos Raivo Uibo“, lk 9 ja „Kulumiskindluse meister Jakob Kübarsepp“, lk 8, „Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul“, lk 7).

Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel on võtmeroll hoonete energiatõhususe suurendamisel. Selleks et elamute renoveerimine laieneks kõikidesse Eesti piirkondadesse ja oleks vastuvõetav rohkematele, on vaja olulisi muutusi, kirjutab akadeemik Tiit Tammaru Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta avab oma arvamusloos lähemalt selleks vajalikke olulisi tegevussuundi. (23.02.24, Postimees, „Kuidas kiirendada hoonete renoveerimist?“, lk 8). Loe siit.

Tartu ülikooli muuseumi valges saalis tähistatakse piduliku seminariga Jaan Einasto 95. sünnipäeva, tema 75. tööaastat ja 50 aasta möödumist läbimurdelise artikli ilmumisest ajakirjas Nature.

Eesti Päevalehes ilmub artikkel sellest, et Eesti teadusasutused ei ole rahul valitsuse teadusrahastuspoliitikaga, sest suur osa raha jääb riigikoridoridesse tuulduma ega jõua teadlasteni. Eesti teaduste akadeemia nimel annab artiklis kommentaari Marek Tamm, kes kinnitab, et teadusele eraldatud riiklik lisaraha ei jõua alati teadlasteni: „Seda ennekõike ministeeriumite vähese suutlikkuse tõttu teadusraha optimaalselt kasutada. Samuti seetõttu, et … Loe edasi

Pealtnägija lugu räägib 23. veebruaril oma 95. juubelit tähistava tumeaine ja kärjekujulise universumi teooria isast, akadeemik Jaan Einastost. Praeguseks üle 300 teadusartikli kirjutanud akadeemik Einasto jõudis oma suurimate teadusavastusteni 1970. aastatel. Lugu avab vaatajale siiani elujõust pakatava ja raugematu uudishimuga Jaan Einasto mitmekülgsust. Vaata järele.

Teaduste akadeemias antakse üle tänavused riigi teaduspreemiad, F. J. Wiedemanni keeleauhind ning spordi- ja kultuuripreemiad. Laureaate õnnitlevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kultuuriminister Heidy Purga ning teaduspreemiate komisjoni esimees, akadeemia president Tarmo Soomere. Samuti esinevad lühisõnavõttudega eri preemiavaldkondi esindavad laureaadid. Tseremoonia on järelevaadatav Youtube´is.

ERRi portaal Novaator kirjutab, et rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Tartu observatooriumi astronoomidega avastas sadu uusi galaktikate superparvi. Neist kõige kogukama otsustasid nad nimetada peagi oma 95. sünnipäeva tähistava akadeemik Jaan Einasto järgi Einasto superparveks. Loe lähemalt.

Kuna Euroopa on ajalooliselt kujunenud päris paljude väikeriikide maailmajaoks, on selge, et just suuremate vaenulike jõudude naabruses poleks väikeriikidel üksi võttes ellujäämiseks nii palju šansse kui selgasid kokku pannes tegutsedes. Just selle pärast on ühtse Euroopa, Euroopa Liidu püsimine väärt ka mõningaid strateegilisi ohvreid kõigilt riikidelt, sealhulgas väikeriikidelt. Miljardi euro küsimus on aga selles, kui … Loe edasi

Ameerika majandusteadlane Thomas Schelling käis poolesaja aasta eest välja lihtsa mänguteoreetilise mudeli, mille järgi võivad väikesed erinevused inimeste eelistustes võimalike naabrite suhtes viia rahvuslikult, rassiliselt või jõukusastmelt selgelt erinevate linnaosade väljakujunemiseni. Tiit Tammaru räägib Schellingi mudelist Vikerraadio saates „Labor“. Kuula järele.

Tarmo Soomere avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ hiljutist Euroopa Liidu Nõukogu seisukohta teadusuuringute ja innovatsiooni mõju kohta poliitika kujundamisel. Dokument näeb teadust ja innovatsiooni tandemina pakkumas tuge Euroopas tehtavatele otsustele. Tarmo Soomere kirjutab: „Oleme Eestiski näinud, et teadlaste ja poliitikute üksteisemõistmine on võimalik. Viimasel ajal küll harva. Nii nagu kogemuste ja kompetentsi siire, sünnib see … Loe edasi

Postimehe arvamusportaalis ilmub algselt TalTechi väljaandes Trialoog ilmunud Jarek Kurnitski artikkel energiakuludest erinevates korterelamutes. Ta kirjutab, et kõige madalamad energiakulud võivad olla terviklikult renoveeritud korterelamutes. Uued B- ja A-klassi korterelamud on kõrge kvaliteediga ning nii hea energiatõhususega, et isegi suured, maa-alused soojad garaažid neid märkimisväärselt ei suurenda. Kuigi silma järgi vaadates võivad 2000. aastal ja hiljem … Loe edasi

Maris Laan ütleb intervjuus Sirbile, et genoomi tervis sõltub paljuski inimese enda ellusuhtumisest. Kui kaitsed oma elustiiliga genoomi tervist, siis on see investeering sinu enda pikaajalisse tervisesse. (16.02.24, „Geeniteadus meie tervise hüvanguks“, lk 8 –10). Loe siit.