24. ja 25. novembril toimub Tartu ülikooli raamatukogus akadeemik Hando Runneli 85. sünnipäevale pühendatud konverents „LUULETAJA loomuldasa, elukutselt eestlane“. Konverentsi korraldavad kirjastus Ilmamaa ning ülikooli eesti kirjanduse rahvusteaduse professuur. Konverentsi esimesel päeval teeb teiste seas Hando Runneli loomingu teemal ettekande akadeemik Jüri Engelbrecht. Lähem info. 21. novembril avati TÜ raamatukogus Hando Runneli sünnipäevaks valminud näitus … Loe edasi
Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXVII): „Teadus akadeemilise vabaduse, eetika, meedia ja poliitika ristteel“. Võetakse fookusesse see, kuidas paistab Eesti teadustöö eetika süsteem välja globaalses vaates, millised on meie tugevused ja nõrkused ning kuidas need võivad realiseeruda igapäevatöös ja eriolukordades. Pere Sihtkapitali näitel analüüsitakse põhjalikumalt ühe juhtumi libastumiste anatoomiat. Mõeldakse koos, mida sellest õppida ja kuidas … Loe edasi
Jõhvi kontserdimajas toimub Õiglase Ülemineku Foorum 2023, mis annab hoo sisse ülikoolide koostöös loodud kuueaastasele teaduskonsortsiumile. Akadeemikutest esinevad tervitussõnavõtuga Toomas Asser ja ettekandega „Õigus ja õiglus sünnivad teadmisest“ Tarmo Soomere. Akadeemik Enn Lust osaleb paneelarutelus „Teadlaste visioon Ida-Virumaa tulevikust, võimalikud lahendused: haridus, ettevõtluskoostöö, sotsiaalne heaolu“. Lähem info.
Jüri Engelbrecht kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ rahvusvahelise teadusnõukogu ISC selle aasta juulikuus avaldatud kahest raportist, millega visandati teekaardi edasiseks tegevuseks. Nende raportite kandev idee on tähelepanu pööramine missiooniteadusele säästvaks arenguks ehk teiste sõnadega teadusele ühiskonna probleemide lahendamiseks. Selle teostamiseks on vaja palju jõupingutusi ning eelkõige arusaamist nii poliitilistes ringkondades kui ka ühiskonnas, eeskätt suure … Loe edasi
Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise välja kuulutatud uudishimu päeval kohtus akadeemik Jaak Järv Zoomi vahendusel Haljala kooli 9. klassiga ja akadeemik Jakob Kübasepp Tallinna tehnikagümnaasiumi 11. klassidega. Jaak Järv rääkis teemal „Kuidas molekulid omavahel suhtlevad“ ning Jakob Kübasepp teemal „Rohetehnoloogiad terase kui tehiskeskkonna selgroo fookuses“.
Eesti teaduste akadeemias toimub 16.–17. novembril rahvusvaheline Soome lahe teaduskonverents „Soome lahe koostöö tulevik: Kuidas ühiselt hoida merekeskkonda suurte muutuste ajastul.” (The future of Gulf of Finland co-operation: A nucleus to transboundary nurture of the marine environment in transition). Lähem info.
„Kui Soomes, Iirimaal ja näiteks ka Norras toetavad erinevad toetused ja pensionid vaesusriski vähendamist 50% võrra, siis Eestis on vastav näitaja üle kahe korra väiksem. Seega praegune toetuste süsteem ei toeta sugugi vaesuse vähendamist, ja eriti just riskigruppide vähendamist Eestis,“ ütleb akadeemik Ellu Saar Novaatoris ilmunud ühe minuti loengus „Kelle nägu on vaesus Eestis?“.
Peeter Saari kirjeldab Postimehes ilmunud artiklis muinasjutulis-libateaduslikke ja tõsiteaduslikke katseid ületada ülemaailmne gravitatsioon. (11.11.23, Postimees, „Pole paremat asja kui lendav vaip“, lk 30). Loe siit.
Mõne erandiga ei jõua valdav osa Eestis tehtavast huvitavast teadusest mitte kunagi teadusmahuka ettevõtluseni. Enamasti põhjusel, et tee rakendusteni on vaevarikas ja võib kesta aastakümneid. Siiski ei tundu olukord Eesti teadusmahuka innovatsiooni lainel lootusetu, sest lähiaastatel käivituvad rakendusuuringute keskuse loomine ja mitmed teadus-arendustegevust toetavad programmid, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Kalle Kirsimäe. (11.11.23, Postimees, „(Teadus)innovatsiooni … Loe edasi
Akadeemik Jarek Kurnitski valiti Soome kliimapaneeli liikmeks. Loe lähemalt.
„Usun, et lähiajal saab selgemaks hind, mida meil tuleb maksta senise suutmatuse eest oma rahvuslike huvide eest seista. Arved tuleb maksta nii Eesti inimestel kui ka ettevõtetel,“ kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.
Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab avalikul istungil Eesti elektrisüsteemi valikuid. Istungil osaleb ka teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg. Vaata järele.
Tänavuse aasta ettevõtte tiitli pälvib Icosagen Cell Factory, mille tegevjuht on akadeemik Mart Ustav. Tema sõnul on Eestis liiga vähe innovatsiooni. Mart Ustav toob ka esile, et kuigi on arusaadav, et riigile on raha vaja, siis ehk oleks võimalik seda majanduse stimuleerimisega kiiremini teenida kui lihtsalt inimeste käest raha äravõtmisega. Vaata uudist, intervjuud Mart Ustaviga … Loe edasi
Teadlastel, poliitikutel, ametnikel ja ettevõtjatel on ahvatlev anda lubadus luua loetud aastate jooksul eluslooduse digitaalne teisik, mis võimaldab teha reaalajas õigeid ja säästlikke otsuseid mistahes paiga kohta maailmas. Siiski on mõistlik on olla kannatlik ja võtta suund, kus teadlased arendavad esmalt väiksemate objektide või protsesside digitaalseid teisikuid, kirjutab Urmas Kõljalg Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (4.11.23, … Loe edasi
Oleme petukõnede, ähvarduskirjade ja alatute müügivõtete kasvava tulva meelevallas. Veidi üllatavalt on ka telefonikõnede puhul täna võimatu teada, kes sulle helistab. Kui välismaalt sissetulevad kõned näitavad end Eesti kohalike suvaliste numbritena, siis sellistele pettustele peaksid meie turul tegutsevad telekomifirmad suutma automaatselt reageerida ja neid mitte läbi laskma, kirjutab Jaak Vilo Postimehe portaali arvamusloos. Loe siit.
Akadeemia saalis toimub Oxford & Cambridge Club Estonia korraldatav akadeemik Jüri Engelbrechti avalik ingliskeelne loeng, mis on ajendatud tema raamatust „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas“. Toimub ka interaktiivne vestlusvoor. Lähem info.
Väike ühiskond seisab silmitsi mitte ainult tervet maailma raputavate probleemidega, vaid ka oma väiksusest tingitud asjaoludega nii materiaalsest kui ka vaimsest küljest. Olulised on kaks võtmesõna: haridus ja kommunikatsioon, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Jüri Engelbrecht. (28.10.23, Postimees, „Mõtleme kaugemale tänasest päevast“, lk 8). Loe siit.
Tartu ülikooli senat võttis vastu otsese tunnustada suure medaliga eriliste teenete eest akadeemik Jaak Vilo. Loe lähemalt.
Meri ja rahu mõlemad oma olemuselt liikumine, mitte seisund. Need on teekond või seiklus, aga mitte vaikne sadam või pelgupaik, veel vähem tasakaaluseisund või mugavustsoon, kirjutab Tarmo Soomere Sirbis. Artikkel põhineb tema 18. augustil 2023 peetud kõnele IV Uusikaupunki rahu sümpoosionil. (27.10.23, Sirp, „Meri ja rahu“ , lk 4–5). Loe siit.
Jüri Engelbrecht räägib Vikerraadio lastesarjas „Hea on teada“ matemaatika võlust, tuues näiteid matemaatikast meie ümber. Ta kinnitab lastele, et arvutusülesanded, mida nad praegu õpivad, on ettevalmistus selleks, et nad saaksid hiljem aru väga paljudest probleemidest ja sellest, mis ümberringi toimub. Kuula järele.
Enn Lust kommenteerib Vikerraadio saates „Uudis+“ autofirma Toyota väidet, et varsti suudavad nad 10-minutilise laadimisega panna elektriauto läbima 1200 kilomeetrit. Kuula järele.
Kuku raadio saates „Kukkuv õun“ on külas Peeter Saari, kes kõneleb tänavuse Nobeli füüsikapreemia kontekstis sellest, kuidas on kulgenud „võidujooks“ aina lühemate ja lühemate impulsside tekitamiseks. Juttu tuleb sellest, milliseid nähtusi me tänu nii lühikestele impulssidele nägema hakkame ning ka sellest, miks tasub ikkagi õppida nii füüsikat kui teisigi loodusteadusi. Kuula järele.
Veiko Uri ütleb Delfi teadusportaalis Forte ilmuvas intervjuus, et puit on tulevikumaterjal ja metsakasvatusel on määrav roll tulevikumetsade kasvatamisel ja kujundamisel. Vaatamata ühiskonnas maad võtnud hoiakutele on tema sõnul metsanduses tegutsevad inimesed siiani suutnud järgida metsanduslikke väärtushinnanguid ja põhimõtteid. Loe siit.