Uurija-professorid

Akadeemia uurija-professori valimise eesmärk on võimaldada Eesti teadus- ja arendusasutuses või ülikoolis vähemalt 50% koormusega töötaval teadlasel pühenduda koos oma uurimisrühmaga esitatud tööplaani elluviimisele. 

Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor on oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlane, kes viib oma tööplaani ning Akadeemiaga sõlmitud lepingu alusel läbi teadustöid ja uuringuid.

Teaduste akadeemia uurija-professori kohtade arvu, võimaliku temaatika, valimisperioodi  ja tasustamise otsustab eestseisus.

Akadeemia sõlmib kolmepoolse lepingu uurija-professoriks valitud teadlase ja teadus- ja arendusasutusega, mis loob uurija-professori ametikoha. Teemapõhiste akadeemia professorite puhul sõlmitakse leping nelja osapoole vahel, kaasates teema rahastaja.

Uurija-professori toetus on reeglina 70 000 eurot aastas. Asutustel ei ole lubatud selle arvelt katta üldkululõivu.

Igal aastal korraldab akadeemia uurija-professorite konverentsi, kus nad tutvustavad oma teadustöö tulemusi.

Akadeemia üldkogu kinnitas 3. detsembril 2025 uue teaduste akadeemia uurija-professori statuudi.

Esimest korda valiti uurija-professorid aastal 2003.

Eesti Teaduste Akadeemia (Akadeemia) uurija-professor on oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud silmapaistev tippteadlane, kes viib oma tööplaani ning Akadeemiaga sõlmitud lepingu alusel läbi teadustöid ja uuringuid.

Akadeemia uurija-professori valimise eesmärk on võimaldada Eesti teadus- ja arendusasutuses või ülikoolis töötaval teadlasel pühenduda esitatud tööplaani elluviimisele.

Töö läbiviimise ajal peab valitud uurija-professor töötama oma asutuses vähemalt 50% koormusega. Teema ei ole fikseeritud, kuid eeldatav uurimustöö peab olema murrangulise tähtsuse ja potentsiaaliga. Rahastus on 70 000 eurot aastas, kokku 140 000 eurot. Asutustel ei ole lubatud selle arvelt katta üldkululõivu.

Välja valitud kandidaadi ja asutusega sõlmitakse leping, kus sätestatakse töö alustamise ja lõpu aeg nii, et töö perioodiks oleks kuni kaks aastat. Eeldatav algusaeg peaks jääma vahemikku märts kuni mai 2026.

Konkursil osaleja esitab täidetud taotlusvormi hiljemalt 2. veebruaril 2026 (kell 17:00) aadressil ta-konkursid.ee, lisades:

  • Taotluse ja elulookirjelduse vastavalt juhendile
  • Asutuse, kuhu uurija-professori ametikoht luuakse, nõusoleku (kohustuslik juhul, kui see erineb senisest asutusest ja allüksusest)

Juhised taotluse koostamiseks
Taotlus esitatakse ühe tervikliku PDF-failina, kus on nii taotlus, kirjanduse loetelu kui ka taotleja lühike elulookirjeldus. Kaanelehti on kaks. Need on sisult identsed, kuid esimene on eesti keeles ja teine inglise keeles. Kaaneleh(ted)el tuleb esitada uurija-professori kandidaadi nimi ja vastuvõttev asutus, projekti pealkiri, akronüüm, uurimisperiood ja kuni poole lehekülje pikkune kokkuvõte. Ülejäänud taotlus esitatakse inglise keeles. Peale kaanelehti võib lisada ka üheleheküljelise taotlust kirjeldava visuaalse kokkuvõtte (visual abstract), mis ei lähe lehekülgede arvu arvestusse.

Taotluse maht on kuni seitse lehekülge (A4, tavaline reavahe, vähemalt 11p font ja piisava varuga serv), mille sisse ei ole arvestatud kirjanduse loetelu. Taotluse esimesed kaks lehekülge peavad olema esitatud viisil, mis on arusaadav ka valdkonda mitte tundvale eksperdile.

Ülejäänud viis sisaldavad erialaselt konkreetsema ülevaate, põhjenduse ja tegevuskava, mis võimaldab hinnata tegevuste läbimõeldust ja saavutatavust.
Taotluses kirjeldada ja põhjendada veenvalt uurimistöö teaduslikku tausta, idee uudsust ning läbimurdelisuse potentsiaali, uurimisküsimusi ja valitud meetodeid ning põhjendust, kuidas projekt nihutab teadmiste piire, ning oodatavate tulemuste olulisust nii Eesti kui ka maailma seisukohalt. Käsitleda vabas järjekorras teadmiste hetkeseisu, selgitada teaduslikku küsimust ja projekti eesmärke, üldist lähenemist või uurimisstrateegiat, projekti eesmärkide saavutamiseks. Võib lisada ülevaate taotleja enda rollist iga tulemuse loomisel ning projekti tööplaani.

Elulookirjeldus (Curriculum Vitae, CV) ja teadustöö ning saavutuste ülevaade (Track Record) esitatakse kokku kuni neljal leheküljel. See peab sisaldama kandidaadi senise tähtsama teadustöö, projektide, tulemuste kui ka uurimisrühma lühiülevaadet. CV sisaldab isikuandmeid ja viidet CV-le ETIS-es, kompaktselt info hariduse, peamiste kvalifikatsioonide, praeguse(te) ametikoha(de), olulisemate tunnustuste ning varasemate asjakohaste ametikohtade kohta.
Samuti esitada doktoritöö juhendaja(te) ja järeldoktori mentori(te) nimed, kuni kümne seni olulisema teadustulemuse loetelu põhjendusega, mis näitavad, kuidas taotleja on oma valdkonnas teadmisi edasi arendanud (rõhuasetusega uuematel saavutustel).

Hindamine
Taotlusi hindab Akadeemia eestseisuse poolt kinnitatud hindamiskomisjon. Iga taotlust hindavad taotluse suhtes erapooletud tippteadlased, kes esindavad laialt eri teadusharusid. Hindamiskomisjon moodustab esitatud taotlustest lühikese järjestatud nimekirja, mille kinnitab Akadeemia eestseisus. Komisjon võib kasutada taotluste hindamisel väliseid eksperte.

Hindamisel arvestatakse:

  • Töö tegevuskava, sh üldteoreetilist ja -metodoloogilist tausta ja lähenemise uudsust, sobivust ning läbimurdelisuse potentsiaali (0,5)
  • Taotleja senise teadustegevuse tulemuslikkust ja mõjukust ning taotlejavõimekust projekti ellu viia (0,25)
  • Projekti oodatavat mõju teadusele ja noorteadlaste juhendamisele nii Eesti kui ka maailma seisukohast (0,25)

Leheküljepiire ületavaid osasid ei loeta ega hinnata.

Lisainfo: Silja Kala, tel 516 6174, silja.kala@akadeemia.ee

Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor on oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlane, kes viib oma tööplaani ning Akadeemiaga sõlmitud lepingu alusel läbi teadustöid ja uuringuid

Eestseisus moodustab kandidaatide hindamiseks Akadeemia liikmetest, tippteadlastest ja vajadusel ka rahastaja esindajast koosneva  konkursikomisjoni ning määrab selle töökorra. 

Kandidaatide hindamisel võtab konkursikomisjon arvesse esitatud teadustöö plaani teaduslikku taset, uudsust ja vastavust konkursi tingimustele kui ka kandidaadi senise teadustöö tulemuslikkust, erialast pädevust, doktorantide juhendamist, uurimis- ja arendusprojektide täitmist ja muid teadustöö edukuse näitajaid.

Teaduste akadeemia uurija-professori kohtade arvu, valimisperioodi ja tasustamise otsustab juhatus.

Valitud kandidaadi, Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti teaduste akadeemia vahel sõlmitakse kolmepoolne leping uurija-professori ametikoha avamiseks. Teemapõhiste akadeemia professorite puhul sõlmitakse leping nelja osapoole vahel, kaasates teema rahastaja. Uurija-professori toetus on reeglina 70 000 eurot aastas.

Õiguslik alus:

Esimees: Mart Kalm, akadeemik, akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond

Liikmed:

  • Martti Raidal, akadeemik, akadeemia astronoomia ja füüsika osakond
  • Jarek Kurnitski, akadeemik, akadeemia informaatika ja tehnikateaduste osakond
  • Eero Vasar, akadeemik, akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakond
  • Mari Moora, Tartu ülikool, teadusprorektor
  • Rein Drenkhan, Eesti maaülikool, teadusprorektor
  • Katrin Niglas, Tallinna ülikool, teadusprorektor
  • Tiit Lukk, Tallinna tehnikaülikool, teadusprorektor
  • Marin Laak, Eesti kirjandusmuuseum, vanemteadur

Uurija-professorid 2025–2027

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Gert Hütsi.

Tallinna tehnikaülikooli kaasprofessor tenuuris ja biopolümeeride tehnoloogia labori juhataja Andres Krumme.

Tallinna ülikooli inimgeograafia professor Hannes Palang.

Arktika uuringute uurija-professorid 2023–2024

Tartu ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen.

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi elurikkuse ja loodusturismi õppetooli professor Lauri Laanisto,

Tehisintellekti uurija-professuur 2024–2025

Tartu ülikooli masinõppe kaasprofessori Meelis Kulli töörühm. Loe kokkuvõtet projektist.

Eesti keele ja selle õpetamise uurija-professor 2024–2026

Tartu ülikooli eesti keel võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang.

Venemaa uuringute uurija-professor 2023–2024

Tartu ülikooli regionaalsete poliitikauuringute professor Andrey Makarychev.

Eesti keele ja selle õpetamise uurija-professor 2023–2024

Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang.

Arktika uuringute uurija-professuurid 2022–2023

Eesti maaülikooli professor Lauri Laanisto uurimisrühm.

Tartu ülikooli etnoloogia kaasprofessor Aimar Ventseli uurimisrühm.

Uurija-professorid 2022–2024

Tallinna tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Tõnis Kanger.

Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru.

Tartu ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson.

Kandideerimistähtaeg 21.11.21. Rohkem infot konkursi kohta.

Uurija-professorid 2019–2021

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi rakendusviroloogia professor Andres Merits.

Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi juhtivteadur (nüüd akadeemik) Dmitri Vinnikov.

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur (nüüd akadeemik) Toomas Rõõm.

Uurija-professorid 2016–2018

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur (nüüd akadeemik) Anne Kahru.

Tartu ülikooli füüsika instituudi juhtivteadur Kaupo Kukli.

Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Rainer Kattel.

Uurija-professorid 2013–2015

Tartu ülikooli professor Rein Ahas.

Tartu ülikooli vanemteadur (nüüd akadeemik) Anu Realo.

Tallinna tehnikaülikooli professor Tõnis Timmusk.

Uurija-professorid 2009–2012

Tartu ülikooli professor (nüüd akadeemik) Pärt Peterson.

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur (nüüd akadeemik) Martti Raidal.

Eesti maaülikooli vanemteadur Tiina Nõges.

Uurija-professorid 2006–2008

Tartu ülikooli erakorraline professor akadeemik llmar Koppel.

Tallinna tehnikaülikooli juhtivteadur Malle Krunks.

Eesti maaülikooli professor (nüüd akadeemik) Ülo Niinemets.

Uurija-professorid 2003–2005

Tartu ülikooli professor, akadeemik Agu Laisk.

Tallinna tehnikaülikooli professor akadeemik Raimund-Johannes Ubar.

Tartu ülikooli vanemteadur Asko Uri.