14.07.2020
Akadeemik Jarek Kurnitski kirjutab Eesti Päevalehes sellest, mis on praeguseks teada koroonaviiruse leviku peamistest teguritest ning millist rolli mängib hoonete ventilatsioon. Loe siit.
Akadeemik Jarek Kurnitski kirjutab Eesti Päevalehes sellest, mis on praeguseks teada koroonaviiruse leviku peamistest teguritest ning millist rolli mängib hoonete ventilatsioon. Loe siit.
President Tarmo Soomere ja akadeemik Eero Vasar kirjutavad Sirbis Euroopa teaduste akadeemiate regeneratiivmeditsiini tulevikuvisioonist. Loe siit. Samast ajalehenumbrist leiab ka teemakohased lühiusutlused Tarmo Soomere ja Eero Vasaraga.
Akadeemik Tiit Tammaru andis Eesti Päevalehele kommentaari Tallinna erinevate elupiirkondade arengutest, eestlaste ja venelaste koondumisest neis ja uussisserändest. Vaata täpsemalt siit.
8. juulil toimus Eesti teaduste akadeemia erakorraline üldkogu istung. Istungi algul tutvustas president lühidalt akadeemikute panust koroonaviiruse kriisi leevendamisse ja kriisist väljumise strateegia sõnastamisse. Avasõnade järel tunnustati tänukirjaga pikka aega akadeemia kantselei töösse panustanud spetsialiste ja anti üle akadeemia medalid. Tartu ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi pälvis teaduste akadeemia medali akadeemiliste väärtuste vankumatu kandmise ja … Loe edasi
Saue vallas Haiba mõisapargis avati mullateadlasele ja ökoloogile, akadeemik Loit Reintamile mälestuspink. Vihmasajust hoolmata oli kohale tulnud ligi 50 inimest, pingi idee autorid ja elluviijad on kauaaegne endine Kernu vallavanem Enn Karu ja Haiba rahvamaja praegune juhataja Kuldar Paju.
Postimehes ilmus akadeemik Lauri Mälksoo artikkel “Putini pakike”, milles ta kirjutab äsja rahva poolt heaks kiidetud Venemaa konstitutsioonimuudatustest (Postimees, 3. juuli 2020, lk 13). Loe lähemalt siit.
Akadeemia presidendil Tarmo Soomerel algas Euroopa peateadurite foorumi (European Science Advisors’ Forum, ESAF) eesistumise aeg. Vt uudist siit ja Postimehe arvamusküljel ilmunud artiklit siit (Postimees, 30.06.2020)
Selgusid Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitjad. Akadeemik Mart Kalmu sõnul on monumendi võidutöö kompromiss, mis rahuldab erinevate huvigruppide vajadusi. Vahendas ERR-i kultuuriportaal. Vt siit.
Akadeemik Urmas Kõljalg andis kommentaari Sakala veebiportaalile ebaharilikult halvasti lõhnava hariliku tanuseene kohta. Vt täpsemalt siit.
Sügisel tööd alustavas Tallinna tehnikaülikooli uues rektoraadis asub teadusprorektorina ametisse akadeemik Maarja Kruusmaa. Vt lähemalt siit.
Akadeemik Boris Tamme 90. sünniaastapäeva auks on Tallinna tehnikaülikooli raamatukogu fuajees avatud näitus. Boris Tamm (1930–2002) oli Tallinna tehnikaülikooli rektor aastatel 1976–1991. Akadeemias oli ta 1991–1999 informaatika ja tehnikateaduste osakonnajuhataja ning 1994–1999 asepresident. Mälestusnäitus on avatud kuni 9. juulini 2020. Vt täpsemalt siit.
Trükikojast ilmus kogumik „Eesti vabariigi preemiad 2020“. Raamatu ametlik esitlus toimub 8. juulil akadeemia saalis.
Akadeemik Martti Raidal rääkis Vikerraadio „Laboris“, kuidas Eesti pikk teekond Euroopa tuumauuringute organisatsiooni CERN-i liikmelisuseni on kulgenud ja mida tulevane hiigelkiirendi uurima hakkab ajal. Vt täpsemalt siit.
Akadeemia avaldas eestikeelse kokkuvõtte regeneratiivmeditsiini tulevikuväljavaateid käsitlevast visioonidokumendist: Challenges and potential in regenerative medicine. EASAC policy report 40. June 2020. ISBN 978-3-8047-4144-7. Dokumendi koostasid ühiselt Euroopa akadeemiate teadusnõukoda (European Academies’ Science Advisory Council, EASAC) ja Euroopa meditsiiniakadeemiate föderatsioon (Federation of European Academies of Medicine, FEAM). Vt raporti eestikeelset kokkuvõtet siit.
Õhtulehes ilmus president Tarmo Soomerega intervjuulugu „Eestil on vedanud, aga peame vaatama maailma laiemalt. Igaühe panus loeb“ (Õhtuleht, 27. juuni 2020, lk 20-21). Vt täpsemalt siit.
Teadusajakirjas Nature Medicine avaldati artikkel “Building an international consortium for tracking coronavirus health status” (02 June 2020; DOI https://doi.org/10.1038/s41591-020-0929-x), kus kutsutakse eri riikide teadlasi tegema koostööd, et ennetada tehnoloogiliste lahenduste abil järgmisi COVID-19 puhanguid. Artikli kaasautorid on akadeemik Jaak Vilo ja bioinformaatika vanemteadur Hedi Peterson. Vahendas Tartu Postimehe veebiportaal .
Ajakirjas Kalale ilmus intervjuulugu president Tarmo Soomerega, kus ta hoiatab, et enamik meie loodusest on kohastunud päris kitsale tingimustevahemikule ja isegi suhteliselt väikesed kõrvalekaldumised võivad viia tõsiste häireteni ökosüsteemis. Vt lähemalt siit.
Peaminister Jüri Ratas allkirjastas Eesti Vabariigi nimel assotsiatsioonilepingu Euroopa tuumauuringute organisatsiooniga (CERN). Leping on tunnustus Eesti teaduse võimekusele, mis tõstab lähiaastatel meie reaalteaduste ja inseneeria võimekust veelgi. Akadeemik Martti Raidal tunnistas Postimehe teadusportaalile, et tänane päev on töövõit nii talle kui ka Eesti osakestefüüsika kogukonnale tervikuna – assotsieerunud liikmelisuse saamiseks tuli läbi teha tõsine CERNi … Loe edasi
Riigireformi Radari kolleegium otsustas viimase kvartali hindamise asemel jagada tunnustust kõikidele inimestele, kes panustasid oma töö- ja vaba aega pärgviiruse leviku põhjustatud kriisiolukorra haldamisse avalikus sektoris. Kolleegiumi hinnangul valmistas aga muret keerulise olukorra poliitiline ärakasutamine, mis on halb pretsedent ega tohi olla aktsepteeritav. Praxise mõttekoja ja tööandjate keskliidu poolt ellu kutsutud Riigireformi Radari kolleegiumi kuuluvad … Loe edasi
Linnalehes ilmus lugu “Mis põhjustel tulevad eestlased tagasi Eestisse elama?” Akadeemik Tiit Tammaru andis sellele kommentaari, öeldes, et praegu ei ole kuigi konkreetselt uuritud, millised probleemid on Eesti inimestel tekkinud pärast võõrsil elamist Eestisse naasmist, kuid ilmselgelt on seal ka lõimumise probleem (Linnaleht, 19. juuni 2020, lk 4).
Ajakirjas Akadeemia ilmus akadeemik Jüri Engelbrechti ja Robert Kitti artikkel “Mõtteid kriisidest”. Võttes abiks teadmised komplekssüsteemidest, analüüsivad autorid olukordi, kus kõik üleilmselt pea peale pöördub (Akadeemia nr 6, 2020, lk 983-997). Vt täpsemalt siit.
Novaatoris ilmunud lugu “Mäng kolme džinniga tõukab Eesti kliimamuutuste epitsentrisse” keskendub akadeemik Soomere, Nadezhda Kudryavtseva ja Andrus Räämeti värskelt avaldatud tööle, mis aitab aru saada, kus Läänemeres võiks näha kõrgete lainete ja veetaseme kombineerumist kõige tõenäolisemalt. Vt lähemalt siit.
Pealinna veebiportaalis ilmus artikkel “VASTASSEIS: Kuigi uuringu järgi toovad välistudengid Eestile 35 mln eurot aastas, tahetakse neid piirata”, kuhu andis kommentaari ka akadeemik Jüri Martin, öeldes, et me ei peaks järske pöörakuid tegema ega oma koole välistudengite jaoks sulgema. Põhiidee võiks olla, et nad saaksid võimalikult hea euroopaliku hariduse ja siis läheksid koju tagasi, et … Loe edasi
Toimus Euroopa akadeemiate teadusnõukogu (European Academies’ Science Advisory Council, EASAC) erakorraline veebikoosolek, et teha kokkuvõte Euroopa akadeemiate kogemustest ja koroonakriisiaegsetest õppetundidest, mis aitaksid edaspidi akadeemiatel efektiivsemalt keerulistes oludes toimida ning oma riigile nõu anda. Eesti teaduste akadeemia poolse sisendina on EASAC-i kanalite kaudu muu hulgas esitletud ka teaduste akadeemia ingliskeelset visiooni kriisist väljumiseks “Recovery from … Loe edasi