10.02.2021
Virumaa Teatajas ilmus pikem intervjuu akadeemik Kalle Kirsimäega „Maavarad ei ole häbiasi“. Virumaa Teataja, 10.02.2021, p. 2.
Virumaa Teatajas ilmus pikem intervjuu akadeemik Kalle Kirsimäega „Maavarad ei ole häbiasi“. Virumaa Teataja, 10.02.2021, p. 2.
President Tarmo Soomere osales Euroopa kriisiennetuse ja kriisiresistentsuse (ehk kriisidega minimaalsete kahjudega toimetuleku) võimalusi käsitleva uuringu peamisi sihte ja katvust kaardistaval nõupidamisel. Uuring on planeeritud teha projekti SAPEA (Science Advice for Policy by European Academies) ja Euroopa Komisjoni teadusnõustamise mehhanismi (Science Advisory Mechanism, SAM) koostöös. Osalesid Euroopa Komisjoni peateadurite rühma (Group of Chief Science Advisors, GCSA), … Loe edasi
Akadeemik Ülo Niinemets oli külas Raadio Kuku saates Tähenduse teejuhid „Kõige lühem imperatiiv“. Räägiti pikamaajooksust ja spordist kui vaimsest praktikast. Saatejuht Hardo Pajula, teine külaline oli Raivo Alla. Saadet saab järelkuulata siit.
Sirbis ilmus ülevaade akadeemik Jüri Engelbrechti ja Robert Kiti raamatust „Komplekssüsteemid ehk Tervik on suurem kui osade summa“. (Toimetanud Mart Orav. Kujundanud Villu Koskaru. Postimees Kirjastus, 2020. 192 lk.) Artiklit pealkirjaga „Komplekssuse konksu otsas siplev kalake“ saab lugeda siin. (Sirp, 05.02.2021, p. 24, 25)
Konkursi „Teadus 3 minutiga“ loengute finaal-gala toimub juba viiendat korda. 18 doktoranti ja noorteadlast esindavad EBSi, Eesti keele instituuti, Eesti maaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemiat, Tallinna tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli. Reedesele finaalile on eelnenud ülikoolide sisekonkursid, koolitused esinemisoskuse treenimiseks ja praeguseks juba Novaatori portaalis avaldatud populaarteaduslike artiklite kirjutamine. Viis parimat valitakse välja reedesel … Loe edasi
TÜ geoloogiaprofessor akadeemik Kalle Kirsimäe andis pikema intervjuu ajalehele „Põhjarannnik“. Intervjuud „Fosforiit ja haruldased muldmetallid − kas alternatiiv põlevkivitööstusele?“ loe siit.
Akadeemik ja Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm osales saates „Suud puhtaks“, milles arutleti teemal „Miks monumendid meid tülli ajavad?“. Saade on järelvaadatav siin.
Delfi Forte portaali teaduse rubriigis ilmus intervjuu akadeemia presidendiga „Tarmo Soomere: teadusnõukoja liikmete ründamine on kõige rumalamaid asju, mida üldse teha saab“. Intervjuud saab lugeda siit.
Toimus akadeemia juhatuse koosolek.
Peasekretär Jaak Järv ja välissuhete nõunik akadeemik Jüri Engelbrecht osalesid 1.–5. veebruarini rahvusvahelise teadusnõukoja (International Science Council, ISC; varem ICSU) erakorralisel peaassambleel. Päevakava ja täpsem info ISC kodulehel siin.
Akadeemia president Tarmo Soomere avaldas pöördumise COVID-19 teadusnõukoja vastu suunatud rünnakute teemal. Pöördumise täisteksti vt siin. Pöördumist kajastasid mitmed meediaväljaanded, sh Postimees (Postimees, 01.02.2021, p. 5), ERRi uudisteportaal, Delfi, Õhtuleht, Pealinn)
Akadeemik Maarja Kruusmaa vestles robotite teemal (sõna „robot“ sai sel nädalal 100-aastaseks) Kuku raadio saates „Neeme Raud. Siin“. Kuula saadet siin (intervjuu algab u 38ndal minutil).
Tartu Postimees kirjutas, et Eesti ajaloo esimene köide „Eesti esiaeg“, mis ilmus mullu detsembris, pani punkti kuueosalisele suurteosele. Raamatu üks autoreist on Tartu ülikooli professor akadeemik Valter Lang. Artiklit loe siit.
Universitas Tartuensise jaanuarinumbris ilmus persoonilugu matemaatilise statistika professorist ja biostatistika vanemteadurist, akadeemik Krista Fischerist. Loe lugu siit.
Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe esinesid ettekannetega Riigikogu väliskomisjoni avalikul istungil „Arktika Nõukogu – miks me vaatlejaks kandideerime?“. Ettekanded on järelvaadatavad Riigikogu Youtube’i-kanalil.
Tartu Postimehe toimetus tõstis juba kolmandat korda esile piirkonna kõige mõjukamaid inimesi. Väärikas nimekirjas on neli akadeemikut: Jaak Vilo ja Toomas Asser (haridus) ning Krista Fischer ja Mart Ustav (teadus). Ajakirjanikud koostasid kümne kõige mõjukama inimese nimekirja viies valdkonnas: haridus, kultuur ja sport, teadus ja meditsiin, ettevõtlus, võim. Nimekirja vt siit. Tartu Postimees, 28.01.2021, p. … Loe edasi
Akadeemik Arvo Pärt on Virumaa Teatajas kokku pandud Lääne-Viru maakonna mõjukate edetabelis „Lääne-Virumaa mõjukate tipp-50“ auväärsel kolmandal kohal. Tabel moodustub inimestest, kelle sõnal on jõudu, tegudel kaalu ning kelle otsustest sõltub maakonna areng ja käekäik kõige enam. Loe artiklit siin. Virumaa Teataja, 27.01.2021, p. 1–5.
Akadeemik Peeter Saari kirjutas Postimehe arvamusküljel, kuidas me samm-sammult kaotame oma emakeele väljendusrikkust. Artiklit loe siit. Postimees, 25.01.2021, p. 20.
Akadeemik Ülo Niinemets kirjutas Postimehe lisas „Tähenduse teejuhid“ ilmunud artiklis „Kas puhtam on ka jahedam“, et süsinikku sisaldavatest kütustest loobumisega me kliima soojenemist veel ei peata, aga õhu saame puhtaks küll. Artikkel vt siin.
Novaatoris ilmus intervjuu akadeemik Kalle Kirsimäega „Fosforiit ja haruldased muldmetallid – kas Eesti peaks kaevandama?“. Kogu intervjuud loe siit.
Postimehe lisas AK (Arvamus. Kultuur) kirjutas akadeemik Jüri Allik, et poliitilises sõnavaras kipuvad vahepealsed hallid varjundid tihti ära kaduma, jättes alles vaid äärmused – musta ja valge. Lisaks vastandites peituvale lihtsusele arvatakse polariseerumisel olevat ka teisi põhjusi. Artiklit „Polariseerumist juhivad arhailised emotsioonid“ loe siit.
Eesti ei pea sõltuma tööjõu sisserändest, kui panustada siin elavate inimeste lõimumisse, kirjutas RITA-rände projektijuht TÜ professor akadeemik Tiit Tammaru Postimehes. Artiklit loe siit. (Postimees, 13.01.2021, p. 15)
ERRi uudisteportaalis ilmus akadeemik Jaak Aaviksoo kommentaar „Jaak Aaviksoo: neljandast võimust esimeseks?“, milles küsitakse, kuidas tulla toime üleilmastumise ja infotehnoloogia võimaluste poolt demokraatiatele esitatud väljakutsetega. Kommentaari loe siit.
Akadeemik Jaak Vilo kirjutas Sirbis teadusrahastusest. Liiga paljud väga head teadlased on praegu jäänud ja jäämas ilma Eesti grandirahata. See pärsib nende võimekust meelitada doktorante ja seab ohtu paljud heal tasemel uurimissuunad. Artiklit „Teadusrahastus uute reformide ootel“ vt siit. Sirp, 08.01.2021, p. 11,12,13.