Inimpsüühika adapteerub sõjakoledustega kiiresti, kuid erilist tähelepanu tuleb sellises olukorras pöörata lastele, kellel pole arenenud veel kaitsemehhanisme raskustega toimetulekuks, räägib Delfi teadusportaalile Forte akadeemik Jüri Allik. Loe siit.
Toimus teaduste akadeemia juhatuse koosolek.
Vabariigi Presidendi Kantselei ees toimub emakeelepäeval suur lugemisaktsioon. President Alar Karis alustas lugemisaktsiooni päikesetõusul (kell 6.41) ning kokku loevad enam kui 70 Eesti inimest eestikeelseid tekste kuni päikeseloojanguni (18.21). Teiste seas osalevad lugemises kolm akadeemikut: Elmo Nüganen, Tarmo Soomere ja Anu Raud. Vaata siit.
Ajalehe Sakala veebiportaalis ilmub intervjuu Anu Rauaga. Muuhulgas tuleb juttu tema trükisoojast jutukogust „Kuue ruuduga aken“, lugemisest ja Ukraina sõjast. Vaata siit.
Oma tuleviku tegelikuks kindlustamiseks on vaja vabaneda ettekujutusest, et liberaalne demokraatia on loomuldasa ülim ilmavaade, mille kõik iseenesest ajapikku omaks võtavad, kui neid vaid heatahtlikult kaasata, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusportaalis. Loe siit
Ukraina sõda on tõstatanud mitmeid olulisi küsimusi. Miks jätsid lääneriigid Budapesti memorandumiga võetud kohustused täitmata ja kas 1994. aastal allakirjutatud dokumenti saab võrrelda NATO lepinguga? Küsimustele otsib Postimehe lisas „Arvamus ja kultuur“ vastust Lauri Mälksoo. (12.03.22, Postimees, „Ukraina ja 1994. aasta Budapesti memorandum“, lk 31). Loe siit.
Kalle Kirsimäe kirjutab bioneer.ee portaalis sellest, milliseid maavarasid vajab rohepööre. Loe siit.
Jarek Kurnitski räägib Delfi TV portaalis Mustamäele 1960ndatel magalarajoonideks ehitatud paneelelamute tänasest seisukorrast. Vaata siit.
Põhjapoolkera metsadel on täita oluline roll atmosfäärist süsiniku sidumisel ja seeläbi kliimamuutuste leevendamisel. Seetõttu on metsandusest saanud globaalse kliimapoliitika osa, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Veiko Uri. (12.03.22, Postimees, „Metsa ja süsiniku ringmäng“, lk 8). Loe siit.
Maalehes ilmub intervjuu Jarek Kurnitskiga. Korterelamute renoveerimine käib hoogsalt, kuid lahendused tuleks leida ka üksikelamute ja ärikinnisvara energiatõhususe parandamiseks, ütleb Jarek Kurnitski. (10.03.22, Maaleht, „TTÜ professor: kui me maju ei renoveeri, vajame peagi juurde Auvere elektrijaama jagu tootmisvõimsust“, lk 12-13). Loe siit.
Teaduste akadeemia saalis toimus teaduspärastlõuna (XII) „Meri ja vägi“ raames teaduste akadeemia mereteaduste komisjoni laiendatud istung. Eestit külastanud USA mereväe teadusosakonna rahvusvaheliste uuringute valdkonna teadusdirektor (Science Director at the US Office of Naval Research Global, ONRG) dr Patrick Rose andis ülevaate oma institutsiooni eesmärkidest ja võimalustest. Eesti teadlased vastasid lühikese ülevaatega oma käimasolevatest töödest ja planeeritud … Loe edasi
Postimehes kommenteerib teiste ekspertide seas akadeemik Anu Realo teemat, kuidas korraldada Ukrainast saadud laste õpetamine. Ta toob esile psühholoogilise nõustamise ja toetuse olulisust. (9.03.22, Postimees, „Mõttekoda: kuidas korraldada Ukrainast saabunud laste õpetamine?“, lk 19). Loe siit.
Lauri Mälksoo kirjutab Postimehe arvamusloos Ukraina hagist ÜRO Rahvusvahelisesse Kohtusse Venemaa vastu. Lauri Mälksoo sõnul tasub vaagida, millega on Rahvusvahelise Kohtu näol tegu, mille üle konkreetses asjas vaidlus käib ja mõelda ette, millised võiksid olla Ukraina hagi väljavaated. (9.03.22, Postimees, „Ukraina hagi Venemaa vastu“, lk 17). Loe siit.
Postimehe teadusportaalis ilmub intervjuu Dmitri Vinnikoviga, kes räägib lähemalt oma teadustööst jõuelektroonika valdkonnas. Ta toob muuhulgas esile, et nüüdseks on jõuelektroonika muutunud rohepöörde ja jätkusuutliku arengu veduriks. Loe siit.
Lauri Mälksoo arutleb koos René Värgiga Vikerraadio „Ukraina stuudios“ sõjakurjategijate karistamise võimalikkuse üle. Kuula järele siit.
ETV2 saate „Plekktrumm“ külaline on akadeemik ja lavastaja Elmo Nüganen. Jutuks tuleb, milline on kunsti vastutus praegusel äreval ajal. Vaata järele siit ja loe lähemalt siit.
Meil ei ole võimalik võrrelda tegelikkust paralleelmaailmaga, kus kõik muu peale koroonaviiruse oleks samamoodi kui pärismaailmas. Selle asemel saavad teadlased teha oma parima selleks, et jõuda tõele võimalikult lähedale. Krista Fischer kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ põhjuslikkuse dilemmadest. (5.03.22, „Põhjuslikkuse dilemmad pandeemia ajal“, lk 8). Loe siit.
Eesti teaduste akadeemias toimus teadus(pärast)lõuna (XXI): „Sõda ja õigus”, kus arutati sõja õiguslike aluste üle. Vestlesid ja küsimustele vastasid akadeemik Lauri Mälksoo, dr Tiina Pajuste Tallinna ülikoolist, Eesti peaprokurör Andres Parmas ning endine riigikohtu esimees ja Euroopa Kohtu kohtuni Uno Lõhmus. Rohkem infot siin.
Kalle Kirsimäe andis ETV saates „Ringvaade” rääkimas hiljuti Ida-Virumaa maapõuest leitud hõbedast ja kullast. Vaata järele siit.
Friedebert Tuglase 136. sünniaastapäeval esitletakse Eesti teaduste akadeemia saalis artiklikogumikku „Mäng ja melanhoolia”. Vaata lähemalt siit.
Lauri Mälksoo kommenteerib Postimehes, et praeguse rahvusvahelise õiguse järgi on keeruline kohut mõista nende üle, kes otsustasid Ukraina vastu agressioonikuriteo toime panna või kes sooritavad Ukrainas sõjakuritegusid. See ei tähenda aga, et kohtupidamine ei ole võimalik tulevikus. (28.02.22, Postimees, „Kas Vladimir Putin suudetakse kohtukulli ette astuma sundida?”, lk 6). Loe siit.
ETV saate „Plekktrumm” külaline oli Lotmani üks uurijatest, akadeemik Marek Tamm. Jutuks tuli, milline võiks olla Lotmani läkitus tänasele maailmale. Vaata siit.
Lauri Mälksoo osaleb rahvusvahelise õiguse eksperdina ETV uues saates „Ukraina stuudio”. Vaata siit.
Eesti teaduste akadeemia tegi rahvusvahelise teadusnõukoja ISC Euroopa rühma eesistujana ja Euroopa riikide peateadurite foorumi ESAF liidrina seoses olukorraga Ukrainas pöördumise Euroopa teaduste akadeemiatele. Loe lähemalt.