Arhiiv: Diary

Urmas Kõljalg ütleb ERRi uudisloos, et meie söögiseente olukord ei ole hoolimata pikast eelnenud põuast halb. Kui suve teisel poolel tuleb vihma ja augustis on jahedamaid ilmu, võib saada head seenesaaki. Loe siit.

Prantsuse suursaadik Eric Lamouroux annab suursaadiku residentsis toimunud tseremoonial akadeemik Maarja Kruusmaale üle ordeni „Akadeemilised palmioksad“ ning rüütlikraadi Prantsuse ja Eesti teaduskoostöö ning kultuurisuhete edendamise eest. Loe lähemalt.

Kaevandusfirmade kavatsused hakata ammutama maavarasid sügavalt mere põhjast võivad viia ökokatastroofini. Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC kutsub oma avalduses üles kehtestama süvamerekaevandamisele moratooriumi, kuniks suudetakse kaevanduste keskkonnaohutus tagada. Teemat kommenteerib Vikerraadio saates Huvitaja Kalle Kirsimäe. Kuula järele.

Tasapisi oleme liikunud ühiskonda, kus tegelik elu ja valitsevad poliitilised visioonid on kaotamas oma kokkupuutepunkte. Inimesed lähevad hommikul tööle, noored kooli, ettevõtjad kavandavad investeeringuid, loojad püüavad seda reaalsust loomingusse valada ja kõigil on oma unikaalne kogemus ja sõnum. Sõnum, mida adressaatidel pole aega kuulata, sest aktivistlik poliitiline agenda ei võimalda, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.

Igaüks meist saab panustada oma genoomi ja iseenda tervisesse, harrastades tervislikku eluviisi ja seistes puhta elukeskkonna eest, kirjutab Maris Laan Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus. (22.06.23, Postimees, „Muutuv geneetiline kood ja meie valikud“, lk 8). Loe siit.

Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

Eesti teaduste akadeemias esitletakse raamatut „Eesti Vabariigi preemiad 2023“, mis koondab lood meie riigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi-, kultuuri- ja hariduspreemiate laureaatidest, nende tööst ja säravatest ning harukordsetest saavutustest. Raamatu veebiversiooni leiab siit.

President Tarmo Soomere jutustas Kuku Raadio saatele „Meretund“ eelmisel nädalal ÜRO peakorteris esitletud tehnoloogiast, mis laseb laevalainete salvestusest leida laeva kiiruse, asukoha ja kursi ning paljudel juhtudel isegi määratleda, mis laevaga oli tegemist. Kuula järele.

Esimest korda ligi 200 000 aasta jooksul ohustab juturobotini viinud tehniline revolutsioon meie evolutsioonilist enesetunnetust. Ehkki veel täna jääb tehisnutt inimaju võimetele suurusjärke alla, arenevad nuti mälumaht ja arvutusvõimsus eksponentsiaalselt kiirenevalt. Inimaju evolutsiooniline areng käib võrreldes sellega lõpmata aeglaselt, kirjutab akadeemik Arvi Freiberg Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (17.06.23, Postimees, „Kas tehisnutid muudavad koolis õppimise tarbetuks?“, … Loe edasi

Urmas Varblane ütleb Sirbis ilmunud pikas intervjuus, et soov maksusüsteemi muuta on väga kiiduväärne, kuid see vajab laialdasemat arutelu. Praeguse juhtiverakonna rollis olles oleks ta kaalunud mõtet näidata üles suuremeelsust ja lükata valimislubadusena antud maksuküüru kaotamine aasta võrra edasi. See oleks võimaldanud võita aega ja lubanud algatada ühiskonnas laialdase arutelu, mis saab Eesti riigi eelarve … Loe edasi

Ehitussektoris toimuvad murrangulised muutused liikumisel senisest energiatõhususe parandamisest edaspidi hoone süsinikujälje vähendamiseni. Koos tulevikus üha kasvava ehitusmahuga toob see kaasa vajaduse uute roheoskustega ja tööturul kõrgelt hinnatud spetsialistide järele kogu ehitustsükli ulatuses, kirjutab Jarek Kurnitski Postimehe majandusportaalis.

President Tarmo Soomere andis venekeelses raadiokanalis Raadio4 ülevaate Kahhovka hüdroelekrijaama tammi õhkulaskmisega seonduvatest keskkonnamõjudest. Veehoidla ümbruses langeb põhjavee tase ja niisutus- ning veevarustussüsteemid lakkavad töötamast. Üleujutatud aladel tammist allavoolu saab tugeva löögi ökosüsteem ning jõkke jõuab mürgiseid ja muul moel ohtlikke aineid, sh reovett kanalisatsioonist ja loomade korjuseid. Need kantakse Mustale merele. Seal triivivad need … Loe edasi

Jüri Engelbrecht osales 14.–17. juunil Berlin-Brandenburgi teaduste akadeemia aastapäeva üritustel. 30 aastat täitus Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia asutamisest ning 323 aastat Preisi akadeemia asutamisest. Jüri Engelbrecht esines ürituse raames toimunud sümpoosionil, kus keskenduti Euroopa murrangutele ja muutustele.

Seadus on usaldusloome instrument. Üks väheseid, mis on riigi käsutuses. Seetõttu peab see olema konkreetne, üheselt mõistetav ja ajahambale vastupidav, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus. „Teadlase pilguga“. (10.06.23, Postimees, „Hea seadus loob usaldust“, lk 8). Loe siit.

Tehisintellekt on hakanud tootma informatsiooni, mis näib tõesena, aga mis pole isegi vale. Kriis, millega oleme silmitsi, on jampsi tootmine tööstuslikus mastaabis. Sellise jampsi tootmine, mis puhtalt massiga surub kõrvale adekvaatse informatsiooni ja võtab tasapisi sellelt eluruumi. Kindlasti leiavad targad inimesed ja riigimehelikud otsustajad mehhanismi, kuidas sellest umbrohupuhangust lahti saada. Küll aga oleme silmitsi mingi … Loe edasi

7.–8. juunil toimus Brüsselis teadlaste mobiilsust toetava võrgustiku EURAXESS Europe koosolek. Arutati Euroopa teadusruumi talendiplatvormi arendamiseks vajalike ühistegevuste kavandamist, sh ettevalmistusi EURAXESSi 20. aastapäeva puhul plaanitavaks konverentsiks Poolas, Katowices – Euroopa teaduslinnas 2024. Osaluse laiendamise kontekstis toodi esile infovahetuse olulisust assotsiatsiooniga COST. Eesti teaduste akadeemia toetab teadlaste mobiilsust teadlasvahetuse programmi ja teadlaste nõustamise kaudu mobiilsust … Loe edasi

Kahjuks aimub vapralt sõjakas meelelaad ka koalitsiooni seaduseelnõude menetlemisstiilist ja opositsiooni sunnitud obstruktsionistlikust reaktsioonist. Kogu poliitika on taandatud loosungile: “Valimistel on tagajärjed!”. See kõik ei tõota head kellelegi, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.

Jaak Järv kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et kuigi tänasel päeval on kolm põhimõttelist takistust teaduskirjastamise odavamaks muutmisel, võib Eesti teaduste akadeemia kirjastuse ajakirjade näitel öelda, et seda on juba tehtud. (3.06.23, Postimees, „Teadusartiklite kirjastamine muutuvas ajas“, lk 8). Loe siit.

Mininisteeriumide ühishoones toimub riigiõiguse sihtkapitali korraldatav rahvusvaheline riigiõiguse konverents „Rahva roll riigivõimu teostamisel ja põhiseaduslikkuse kohtulik kontroll“. Õiguseksperdid otsivad vastuseid kahele aktuaalsele riigiõiguslikule küsimusele, mida on Eesti avalikus diskussioonis seni kõige rohkem esitatud: Kas põhiseaduses ette nähtud kodanike võimalused osaleda riigi valitsemises on piisavad? Millises suunas peaks arenema põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve? Lähem info.

Tallinn tunnustas 2022. aasta eeskujulikke restaureerimistöid ja nende tegijaid. Ühena vanalinna ehitistest tõsteti esile teaduste akadeemia hoonetekompleksi kuuluva kõrvalhoone terviklikud korrastamis- ja restaureerimistööd. Tänukirjad pälvisid väravahoone eeskujuliku restaureerimise eest teaduste akadeemia, töid teostanud ettevõte OÜ Aruna-Ehitus ja muinsuskaitselist järelevalvet teinud Aleksandr Vardakov (AS Infragate Eesti). Loe lähemalt.

Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ütleb intervjuus Põhjarannikule, et põlevkivitööstuse eluiga Eestis sõltub sellest, millised tehnoloogiad tulevikus rakendust leiavad. Sellel tööstusharul on näiteks keemiatööstuses tulevikus väga suured perspektiivid. Ta toob esile, et märtsis koalitsiooniläbirääkimisi pidanud parteidele saadetud energeetikakomisjoni ettepanekute peamine sõnum oli, et peame elektrit tootma Eestis kohapeal. Selleks, et kohalikku tootmisvõimsust luua, ei tohi … Loe edasi

Kui me loodusseadusi tunneme, siis on võimalus liikuda meile sobivamas suunas, kui aga eirame, siis sunnib loodus meid oma rumalusega leppima. Kesksel kohal on seejuures tõdemus, et heitmed on igasuguse arengu paratamatu kõrvalsaadus – heitmevaba maailm ei ole võimalik ja meie võimuses on vaid heitmete viimine meie arengut vähim mõjutavale kujule, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehe … Loe edasi

„Me ei vaja ajakirjanduslikke sensatsioone ühe või teise kollaborandi paljastamisest, me ei vaja asjatundmatuid poliitilisi sekkumisi keerulise kultuuripärandiga ümberkäimisse. Me vajame tasakaalustatud ja professionaalseid käsitlusi oma mineviku keerulistest ajajärkudest, vajame õiguslikult pädevaid hinnanguid minevikus sooritatud inimsusvastasele kuritegudele,“ kirjutab akadeemik Marek Tamm Eesti Päevalehes. (Eesti Päevaleht, 26.05.23, „Marek Tamm: vähemalt 21 000 küüditajat. Vaatame oma minevikule … Loe edasi

Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus ütleb Lauri Mälksoo Ukrainas toimuvat sõda kommenteerides, et enesekaitse teostamise üheks kriteeriumiks on proportsionaalsus. „Muuhulgas arvestades ka seda, kui palju hävitustööd on Vene väed Ukraina territooriumil põhjustanud, ei saa kindlasti juriidiliselt öelda, nagu oleks piiriregioonis Venemaa territooriumile tungimine enesekaitse raamidest välja jääv juriidilises mõttes. Küll aga on lisaks juriidilistele doktriinidele olemas … Loe edasi