Hetkel toimuvad tehnoloogiasektoris lausa tektoonilised maavärinad. Tehisintellekt on saanud järgmise vahevõidu iga üksiku inimese võimetega võrreldes, kirjutab Jaak Vilo Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus. (18.02.23, Postimees, „Tehislik tark mees taskus oskab peaaegu kõike“, lk 4). Loe siit.
Ilmunud on Keele ja Kirjanduse mahukas teemanumber „Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu“, mille on koostanud Tõnu Tannberg. Teemanumber on sündinud 2022. aasta mais toimunud konverentsi „Sovetiaja kirjandus- ja kultuurielu. Uued allikad, lähenemisviisid, tõlgendused“ ettekannete põhjal. Rohkem infot.
Teaduste akadeemias toimus Eesti Vesinikuklastri korraldatud seminar „Kuhu panna taastuvenergia ülejääk aastal 2030?“. Tarmo Soomere ütles seminari avasõnad ja juhtis paneeldiskussiooni„Kas ja kuidas mahuvad ühele pildile rohepööre, energia varustuskindlus ja jõukohane hind tarbijatele?“ Rohkem infot.
„Türgis toimus eelmine maavärin 50 aastat tagasi ja selgelt selle küsimusega tegeletud ei ole. Sealne ehituskultuur ei ole sellisel tasemel nagu ta peaks olema. Loomulikult on sellistele probleemidele tehnilised lahendused, aga nõuab ka väga süsteemset panustamist, haridust ja korruptsioonivaba ühiskonda, et see töötada võiks,” ütles akadeemik Jarek Kurnitski Kuku raadio hommikuprogrammis traagiliste tagajärgedega maavärinat kommenteerides. … Loe edasi
11. veebruaril tähistatava „Naised ja tüdrukud teaduses” päeva puhul tõi ingliskeelne veebiväljaanne Estonian World esile 16 silmapaistvat Eesti naisteadlast. Silmapaistvate naisteadlaste seas on kõik üheksa naisakadeemikut: Ene Ergma, Krista Fischer, Anne Kahru, Maarja Kruusmaa, Maris Laan, Tiina Randma-Liiv, Anu Raud, Anu Realo ja Ellu Saar. Loe lähemalt.
Väga võimalik, et humanitaarteadused on kriitilise tähtsusega, et toime tulla hiiglaslike probleemidega, mida inimkond on mõne viimase kümnendiga suutnud tekitada. Humanitaarteadlased otsivad üha enam valdkonnaülest koostööd ja loovad interdistsiplinaarseid uurimissuundi, mis lubaksid inimtegevust mõtestada võimalikult mitmekülgselt, kirjutab Marek Tamm Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (11.02.23, Postimees, „Humanitaaria uued horisondid“, lk 8). Loe siit.
Sirbis ilmub järelehüüe Andres Öpikule (4..05.1947 – 28.01.2023). (10.02.23, Sirp, „Eeskuju andvalt ja järgimist väärivalt julge”, lk 38). Loe siit.
Vabariigi Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate 2023. aasta laureaadid. 40 000 euro suurused elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ja keeleteadlane Asta Õim. Loe lähemalt.
Justiitsminister Lea Danilson-Järg tunnustas Arnold ja Heli Susi nimelise Sõnajulguse missioonipreemiaga Hando Runnelit, kes on kasutanud oma sõna jõudu Eesti riikliku iseseisvuse, demokraatlike väärtuste ja ajaloolise tõe eest seismisel. Loe siit.
Anu Raud pälvis Eesti Kultuurkapitali preemia säästliku ja alalhoidliku elustiili populariseerimise ning püksipaikamise konkursi ja näituse korraldamise eest. Loe siit.
Jarek Kurnitski ütleb Õhtulehe veebiväljaandes ilmunud artiklis, et Eesti pole võimeline kandma oma koormat ja renoveerima kõik ennenähtud hooned aastaks 2050. „Kui võtab kauem aega, siis võtab, aga igal juhul tegutseda tuleb – see on samm õiges suunas,“ sõnab ta. Loe siit.
Aasta esimestel päevadel analüüsiti ajakirjas Nature, kui palju on viimase poolsajandi vältel ilmunud maailma muutnud publikatsioone. Mõneti ehmatav on järeldus, et olulisi edusamme kajastavate artiklite suhtarv on aastail 1945–2010 vähenenud jämedalt kümme korda. Järjest olulisemaks saab oskus välja sõeluda neid, kelle tööl on potentsiaal maailma muuta, kirjutab teaduste akadeemia president Tarmo Soomere Postimehe „Teadlase pilguga” … Loe edasi
Eesti teaduste akadeemias toimus konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus 15 finalisti seast valiti viis parimat: Kertu Liis Krigul (Tartu ülikool), Annette Miller (Tallinna tehnikaülikool), Keiu Paapsi (tervise arengu instituut), Madli Raudkivi (Tallinna ülikool) ja Martin Sarap (Tallinna tehnikaülikool). Rohkem infot.
Urmas Varblane ütles ERR-ile erakondade lähenemist eelarvepoliitikale kommenteerides, et käib teineteise valimislubadustega ülepakkumine ning eelarvedistsipliini eriti keegi ei järgi. Programmid oleksid võinud tema sõnul näidata, millised on majanduskasvu toovad tegevused. Loe siit.
28. jaanuar on meie teaduse ajaloos oluliseks rajajooneks. 85 aastat tagasi allkirjastas riigihoidja Konstantin Päts oma otsusega Eesti teaduste akadeemia seaduse. Teaduste akadeemia asutamisest ja esimeste akadeemikute keerulisest elusaatusest kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Tõnu Tannberg. (28.01.23, „85 aastat teaduste akadeemia sünnist“, lk 4). Loe siit.
Toimub Eesti Vabariigi põhiseaduse uute kommentaaride järjekordne esitlus. Kolmandal esitlusel toome lugejate ette Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse ja põhiseaduse XV peatüki „Põhiseaduse muutmine“ kommentaarid. Lähem info.
Ehkki maailma nõudlus haruldaste muldmetallide järele on hüppeliselt kasvanud, ei muuda nende kaevandamine Eestit ratsarikkaks, leiab Kalle Kirsimäe ETV saates „Tähelepanu! Tegemist on teadusega“. Küll aga tasub nende väärindamisele mõelda põhimaavara kaevandades. Loe/vaata siit.
Eesti avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liikmed tegid teisipäeval ühispöördumise, milles tõdevad, et poliitikutel ja poliitikakujundajatel on viimane aeg hakata kõrghariduse kriitilist olukorda tõsiselt võtma. Allakirjutanud, kelle seas on ka mitmeid akadeemikuid, ootavad otsustajatelt pikaajalist plaani eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Loe siit.
Akadeemiat külastas Ukraina kõrgharidusasutuste kõrgetasemeline delegatsioon. Kohtumisel president Tarmo Soomerega väljendati huvi koostöövõimaluste vastu Arktika- ja allveeuuringute alal. Arutati akadeemia ja ülikoolide koostööd ning huvi tekitamist teaduse vastu noorte seas. Eesti jagab meelsasti oma kogemust õpilaste teadustööde konkursi ja teadusseminaride ning noorteadlaste 3-minuti loengute konkursi korraldamisel. Ukraina delegatsioon visiit sai teoks Eesti Haridus- ja Noorteameti … Loe edasi
Akadeemik Mihhail Bronšteini (23.01.1923–09.04.2022) 100. sünniaastapäeval anti üle kaks temanimelist majandusteaduste preemiat. 7500 euro suuruse preemia pälvisid Tartu ülikooli majandusteaduslike sotsiaal- ja kultuuriuuringute professor Anneli Kaasa ning Tallinna tehnikaülikooli makromajanduse professor ja Eesti Panga juhtivteadur Karsten Staehr. Loe lähemalt.
Tiit Tammaru kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ 15 minuti linna pahupooltest ja nende lahendustest. Ta ütleb, et linnaplaneerimise lahendused peaksid olema mitmekesisemad, et vältida liigset kapseldumist ja tagada inimestele linnade pakutavatest võimalustest osasaamine nii kodu lähedal kui ka kaugemal, liikudes võimalikult keskkonnasõbralikul moel. (21.01.23, „Kas elu peaks keerlema kodu ümber?“, lk 8). Loe siit.
Lauri Mälksoo avab ERRis ilmunud arvamuses hiljuti Saksamaal puhkenud professorite debatti, kas Ukraina peaks asuma läbirääkimistele Venemaaga. Eesti kui väikeriigi jaoks kõlab häirekellana nende Saksa intellektuaalide seisukoht, kelle põhiaur läheb Ukraina, mitte Venemaa moraalseks survestamiseks. Nad on valmis väiksemaid ohverdama, kui vaid teised riigid ja rahvad rahule jäetaks. Loe siit.
Kuna kolmandate laste sündimuse kasv on Eestis viimastel aastatel tõusnud ja vähenenud on just esimeste laste sündide arv, siis on perehüvitiste seaduse muudatused ilmselgelt vastu võetud ilma detailse andmeanalüüsita, ütleb Krista Fischer Delfi Fortele. Loe siit.
Venemaa naabrina jääme muretsema eelkõige oma julgeoleku pärast. Venemaa tulevik on raskesti ennustatav, aga meie huvides on, et see pakuks vastuvõetavat perspektiivi kõigile Venemaa rahvastele ja rahu tema naabritele, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusrubriigis. Loe siit.