Viimase viie aasta andmed näitavad, et Eestis on Kredexi toetusel läbi viidud soojustustööde tulemusel küttekulud vähenenud keskmiselt 52 protsendi võrra, ütleb Jarek Kurnitski Novaatori portaalis ilmunud artiklis. Akadeemik Kurnitski osaleb teadusprojektis, kus muu hulgas võrreldakse Eesti ja Soome korterelamute rekonstrueerimist. Projekti käigus vaadeldakse, milliseid tehnilisi lahendusi on kasutatud Eestis Kredexi ja Soomes ARA toetustega terviklikult … Loe edasi
Nii Nobeli füüsika- kui ka keemiaauhind on tänavu taas valgusnähtuste vallast: füüsikud on uurinud ülilühikest aega vältavate valgussähvatuste loomist ja keemikud mitmesugust värvi valgust kiirgavaid kvanttäppe. Viimasega seotud teemal jagab Vikerraadio saates „Labor“ taustateavet Marco Kirm. Kuula järele.
Usalduse mõistet on hakatud üha rohkem kasutama ka tehnoloogiatest rääkides, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ akadeemik Dan Bogdanov. Eesti ja välismaa teadlaste ühistööna ilmus sel aastal ajakirjas Current Psychology artikkel, mis võtab kokku kolme eelnenud riigikogu valimiste ajal korraldatud küsitluste tulemid. Uuringutest järeldub, et internetivalimisi juurutada soovivad riigid peavad tegema tööd usalduse tõstmiseks vastava tehnoloogia … Loe edasi
Mart Ustav räägib Kuku raadio hommikuprogrammis sellest, kui kaugel on Icosageni ravimiarendustehase rajamine. Tehases hakatakse tootma peamiselt ravimeid vähile ning autoimmuun- ja nakkushaigustele. Kuula järele.
Enn Lust peab Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi koostöös korraldatud vesinikuteemalisel konverentsil ettekande „W. Ostwald ja vesiniku tehnoloogiad maailmas 2023. aastal“. Lähem info.
Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumi rahvamajas toimub Anu Raua juubelile pühendatud konverents, mis kannab tema loomingust, elutööst ja pärandist inspireerituna pealkirja „Pärandvara“. Lähem info.
Tiit Tammaru kirjutab Maalehes põhjustest, miks hakkavad inimesi linnadest tagasi maale tooma. Kõige üldisemas plaanis võib need põhjused jagada kolmeks: elanikkonnas ajaga toimuvad demograafilised muutused, erinevad probleemid linnades ning maa võlu ja külgetõmme kõige laiemas mõttes. (5.10.23, Maaleht, „Linnaelu ei meelita enam sedavõrd kui vanasti“, lk 30). Loe siit.
Võru kultuurimajas Kannel toimuva ettevõtluskonverentsi peaesineja on akadeemik Urmas Varblane, kes keskendub oma ettekandes trendidele ja suundumustele nii Eestis kui ka mujal maailmas, mis mõjutavad lähiajal muutusi ettevõtluses. Lähem info.
Dan Bogdanov räägib Kuku raadio saates „Teadus teab“ inimkonna ja tehnoloogia partnerlusest ja vajalikest poliitikatest, et tehnoloogiat edukalt juhtida. Kuula järele.
Õhtulehe portaalis ilmuvas artiklis toob Jarek Kurnitski esile, et Eestis tuleks põhjalikumalt uurida renoveerimise sotsiaalmajanduslikke mõjusid. „Teame, et oleme korterelamud korda teinud tehnilises mõttes väga edukalt. Energiasääst on võimas. Inimesed on rahul, sisekliima on hea, tuba on soe, õhk on puhas, aga kas toetus on läinud just nendele, kes seda kõige rohkem vajavad, on suur … Loe edasi
Postimehe portaalis ilmunud loos kommenteerib Krista Fischer oma äsjavalminud koroonasse haigestumise ja vaktsineerimise analüüsi, mille järgi pikendas Covid-19 vastu vaktsineerimine üle 50-aastaste inimeste seas eelmisel aastal kuni 1400 inimese elu. Tõhustusdoosi saanud inimeste seas esines koroona-suremust umbes seitse korda vähem kui vaktsineerimata isikute hulgas ja tõhustusdooside olulisus tõuseb vanuse kasvades. Loe siit.
Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates „Labor“ sellest, et hiljutised teadlaste suurandmed 85 tunnuse varieerumise kohta mandrite vahel näitavad, et tegelikult ei ole Austraalia täiesti unikaalne ning sarnasust teiste mandritega on seal rohkem kui erinevust. Kuula järele.
Kultuuriajakirja Akadeemia oktoobrinumbris ilmub teaduste akadeemia välisliikme Jaan Valsineri artikkel „Ülikool kui heterotoopia: Mäng kastruli ja kastekannu vahel“ (Akadeemia nr 10-2023, lk 1731). Autor rõhutab, et ülikoolide kõrget taset saab säilitada ainult loovust ja uudsust edendades. Lähem info.
Tänavu suvel tehtud sõltumatust ülevaatusest selgus, et samamoodi edasi toimetades ei ole tähtajaks täidetav mitte ükski 17st jätkusuutliku arengu eesmärgist, mille ÜRO püstitas 2015. aastal alanud ajaloolise missiooniga Agenda 2030. Nüüd on ÜRO Peaassamblee kuulutanud välja säästvat arengut toetava teaduste kümnendi aastateks 2023–2033, et ühendada väljakutsete lahendamiseks võimalikult paljud teadusharud ja teadmiste vormid. Arvi Freiberg … Loe edasi
Akadeemias toimub Teadlaste Öö teaduspärastlõuna (XXVI): „Ungern-Sternbergide linnapalee – Berliini viimane mood Toompea arhitektuuris“, mille fookuses on akadeemia maja. Peakülalisena peab loengu maja arhitekti Martin Gropiuse lapselapselaps, emeriitprofessor Arnold Körte Saksamaalt, kes on samuti arhitekt, aga ka arhitektuuriajaloolane ja uurinud oma esiisa loomingut. Ta räägib akadeemia majast Martin Gropiuse teiste teoste ja tema kaasaja kontekstis. Teine esineja on akadeemik … Loe edasi
Jaak Aaviksoo ütleb Eesti Ekspressis ilmunud pikas eri teemasid puudutavas intervjuus, et kui rahandus ei teeni Eesti riigi arengut, vaid Eesti riik peab teenima rahanduslikku tasakaalu, siis on midagi põhimõtteliselt valesti. Sealt hakkavad probleemide sügavamad juured. Muuhulgas toob ta esile, et demagoogia osa poliitilises kommunikatsioonis on tohutult kasvanud kõikides erakondades. Samuti sõnab, et pigem jääb … Loe edasi
Tarmo Soomere räägib ETV+ hommikuprogrammis „Kofe+“ seotult 20. septembril akadeemias toimunud teaduspärastlõunaga „Polaaruuringud Eestis“, millist teaduslikku huvi pakuvad Eesti teadlastele Arktika ja Antarktika. Vaata järele.
Eestlased on läbi ajaloo olnud hariduseusku rahvas ja see peaks nii olema ka 21. sajandil, ent selleks tuleb säilitada eesti hariduse head võimalused. Iga väike laps peab saama võimaluse käia kodukohale lähedases koolis, nii nagu 100 aastat tagasi, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Maris Laan. Me ei väärtusta ehk piisavalt üht meie ühiskonna enamikule loomulikuna … Loe edasi
Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjon osales 22.–23. septembril 2023 Tallinnas Unibet Arenas toimunud noortele suunatud elektriala suursündmusel Positron. Energeetikakomisjon oli esindatud boksiga sündmuse messialal. Samuti modereeris komisjoni esimees Arvi Hamburg 22. septembril toimunud arutelu „Kuidas erinevad energiatootmisviisid käivad käsikäes?“. Messialal tutvustas komisjon noortele energiamajanduse atraktiivsust ning eneseteostamise võimalusi ja väljakutseid, sh teadus- ja arendustegevuse (T&A) rakendusi. Ettevõtjatele tutvustati … Loe edasi
Akadeemik Jüri Engelbrechtilt ilmus kirjastuse Ilmamaa „Ilmatarkade“ sarjas kogumik „Peegeldusi teadusmaastikult“. Raamat koondab ilmunud esseesid, kus analüüsitakse nii teadmiste arengut kui ka ennustatavust, protsesse ühiskonnas, kriiside teket, haridust ja kultuuri ning mõttelugu, samuti visatakse pilk eesti teadlastele maailmas. Lisatud on esmailmuvad traktaadid ühiskonnast, teadusest ja tulevikust, kus autor vaatab kriitilise pilguga Eestis toimuvale. Loe lähemalt.
Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXV) „Polaaruuringud Eestis“. Ingliskeelse seminari korraldavad Ameerika Ühendriikide saatkond Tallinnas ja Eesti teaduste akadeemia, et tunnustada oma pikaajalist koostööd ning arutada ühist huvi pakkuvaid Arktika ja Antarktika küsimusi. Lähem info.
Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.
14. septembril 2023 saavutas Läti valitsus Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) võidu haridussüsteemi läti keelele üleminekuga seotud kohtuasjas. „Eestil tasub sarnases olukorras oleva naaberriigina tähele panna just seda, et EIK arvates on nõukogude õigusvastasest okupatsioonist ja anneksioonist tulenevalt riigikeele osatähtsust suurendava keele- ja haridusreformi eesmärgid põhimõtteliselt mõistetavad ja legitiimsed. Et EIK sellest aru saab, on ka … Loe edasi
Projektsuse kasvul on piir, mille ületamisel kulud ületavad tulud ühiskonnale, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ akadeemik Ülo Niinemets. Projektsuse apologeetide väitel on projektipõhisus parim viis avaliku raha kasutamise läbipaistvuse suurendamiseks ja kulutuste vähendamiseks. Tegelikkuses aga toob projektiseerumine paindlikkuse asemel kaasa rohkem bürokraatiat ja formalismi, jäigemad struktuurid ning ülereguleerimise. (16.09.23, Postimees, „Kui projektipõhisust saab liiga palju“, … Loe edasi