Arhiiv: Diary

4. aprill 2023

Eesti teaduste akadeemia juhatus valis eesti keele ja selle õpetamise uurija-professori aastateks 2023–2024. Valituks sai Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang. Professori uurimisteema keskendub vene dominantkeelega lastevanemate keelehoiakutele eestikeelsele õppele ülemineku protsessis. Loe lähemalt.

4. aprill 2023

Mart Kalm ja Marco Kirm osalevad Vabariigi Presidendi Alar Karise ametlikul kahepäevasel visiidil Rootsis, Lundis ja Malmös. Visiidi eesmärk on otsida võimalusi teadus- ja majanduskoostöö tihendamiseks. Vaata lähemalt.

3. aprill 2023

Selguvad akadeemik Anto Raukase nimelise stipendiumi saajad. Veebruaris välja kuulutatud konkursivoorus pälvivad 1600-eurosed stipendiumid Tallinna tehnikaülikoolis elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala õppivad Mirjam Mäekivi ja Kirill Nefjodov. Loe lähemalt.

1. aprill 2023

Sada aastat tagasi ilmus ajakirja Looming esimene number. Tõnu Tannberg kirjutab sel puhul Postimehes sellest, kuidas ajakiri Looming taheti Nõukogude ajal nimetada ümber Viisnurgaks. (01.04.23, Postimees, „Kuidas Loomingust ei saanud Viisnurka“, lk 30). Loe siit.

1. aprill 2023

Akadeemik Anne Kahru kirjutab „Teadlase pilguga“ veerus, et kindlasti ei ole piisavalt selgitatud näiteks bioplastiku, tuuleturbiinide, päikesepaneelide ja elektriautode keskkonna jalajälge. Kuigi kõigil neil on vähemalt mõnel elukaare etapil soovimatuid keskkonnamõjusid. Tehnoloogilist progressi ei ole mõtet küll asjatult pidurdada, kuid teisalt ei tohi seda saavutada inimese ja keskkonna tervise hinnaga. (Postimees, 1.04.23, „Viiskümmend rohelist varjundit … Loe edasi

30. märts 2023

ETV saates TeadusEST kohtutakse Eesti teadlastega, kelle eesmärk on avardada inimkonna kosmilist maailmapilti. Teiste seas räägib Martti Raidal Tumeda Universumi tippkeskuse juhina universumi uurimisest. Ta ütleb, et me teame 5% universumist ja ülejäänud 95% ehk tume pool on tundmatu. Vaata järele.

30. märts 2023

30. märtsil osalesid president Tarmo Soomere ja akadeemik Maarja Kruusmaa Euroopa Komisjoni (DG REFORM) poolt rahastatava projekti „Building capacity for evidence-informed policymaking in governance and public administration in a post-pandemic Europe“ Eesti avaüritusel arutelupaneelis. Eesti koordineerib projekti Eesti teadusagentuur.

29. märts 2023

Kuidas käimasolev sõda IT-sektorit mõjutab, mille alusel spetsialistid peaksid tööandjat valima, kui turvalised on e-valimised, milliseid töötajaid sektor vajab, millised oskused on ka tulevikus vajalikud ja millised töökohad seab ohtu tehisintellekti areng? Neil teemadel räägib Äripäeva raadio sisuturundussaate külaline Dan Bogdanov. Kuula järele.

29. märts 2023

Vikerraadio saates „Reporteritund“ räägitakse Euroopa Parlamendist tulnud direktiivist vanemate eluhoonete renoveerimise asjus, et parandada majade soojapidavust ja piirata energiatarbimisega kaasnevat kasvuhoonegaaside saastet. Koos teiste saatekülalistega räägib Jarek Kurnitski, mida uued eesmärgid ja kellelt mida nõuavad, kust tuleb raha ja mida energiamärgis meile õieti ütleb. Kuula järele.

27. märts 2023

Praegune poliitiline kriis on Prantsusmaal üha enam tõstatanud küsimuse, kas kehtiv põhiseaduslik kord on parim viis ühe demokraatliku riigi ühiselu korraldamiseks. Prantsusmaa on üks väheseid tugeva presidendivõimuga riike Euroopas ja üha enam paistab, et vana monarhistlik unistus tugevast juhist, kes suudab kõik probleemid lahendada, enam ei tööta, kirjutab Marek Tamm Postimehe portaali arvamusloos. Loe siit.

25. märts 2023

Koguteose „Eesti merenduse ajalugu I“ ilmumise puhul mõtiskleb „Teadlase pilguga“ veerus ajaloo üle teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. (25.03.23, Postimees, „Merenduse ajalugu raiuti raamatusse“, lk 8). Loe siit.

24. märts 2023

Sirbis ilmub Tarmo Soomere ettekande emakeelepäeva konverentsil „Tunnete keel ja tehnoloogia“. Ta ütleb, et teaduskommunikatsioonis tuleb faktide esitamiselt liikuda nende seostamisele, deklareerimiselt inimeste kõnetamisele, tausta ja konteksti selgitamisele. (24.03.23, „Tunnete ja tehnoloogia sümbioos“, lk 37-38). Loe siit.

23. märts 2023

Sel aastal hakkab tööle Eesti riikliku personaalmeditsiini IT-süsteem. Selle eesmärk on teha inimeste geeniandmed arstidele paremini kättesaadavaks ning muuta näiteks ravimite määramine seeläbi palju personaalsemaks. Milline väljakutse on see IT-le ja millised andmed taristus olema hakkavad, räägib ETV saates „TeadusEST“ Jaak Vilo. Vaata järele.

23. märts 2023

Selleks et Päikeselt tulev energia suuremate soojuskadudeta elektriks muundada, ei piisa fotosünteesi kohmakast matkimisest, vaid tuleks matkida ka taimedes toimuvat hingamist, kirjutab Agu Laisk Postimehe arvamusrubriigis. (Postimees, 23.02.23, „Päikesepaneelid jäävad looduslikule fotosünteesile mitmes mõttes alla“, lk 14–15). Loe siit. Samal päeval toimub ka Agu Laisa värskelt ilmunud raamatu „Elu energia“ esitlus.

21. märts 2023

ETV saates „UV faktor“ arutles väikekoolide vajalikkuse ja võimaluste üle koos teiste saatekülalistega Jaak Aaviksoo. Vaata siit.

21. märts 2023

President Tarmo Soomere külastas Hamburgi süvauuringute instituuti. Kohtumisel instituudi juhtkonnaga arutati Eesti teaduste akadeemia ja Hamburgi süvauuringute instituudi vahelise koostöö võimalusi. Kõne all oli Hamburgi süvauuringute instituudi laiendatud delegatsiooni (sh ülikoolide, akadeemia, senati ja parlamendi esindajad) visiit Baltimaade akadeemiatesse 2024. aastal, toetamaks uute võrgustike kujunemist Hamburgi ja Baltimaade teadusasutuste vahel ning uuendamaks olemasolevaid kontakte. Teise … Loe edasi

20. märts 2023

Jarek Kurnitski räägib ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“, et suurtes linnades, kus on aktiivne korteriturg, on korrusmajade renoveerimine taskukohasem lahendus kui et ehitataks ja inimesed ostaksid endale täiesti uued korterid. Kuid väiksemates piirkondades, kus majad jäävad tühjaks, pole muud lahendust, kui hooned maha lammutada. Loe siit.

18. märts 2023

Eestis loodud võimekus keeruliste infotehnoloogiliste süsteemide turvaomaduste analüüsiks ning kaitsemeetmete loomiseks ja valikuks aitab nii meie kui ka meie liitlaste kaitsetööstusi, mis lähiaastatel kindlasti kiirelt arenevad. Küberriigikaitsest kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Dan Bogdanov koos brigaadikindraliga reservis Jaak Tarieniga. (Postimees, 18.03.23, „Küberkaitse muutub sõjas otsustavaks“, lk 8). Loe siit.

18. märts 2023

Lauri Mälksoo ütleb Delfi portaalile Rahvusvaheline Kriminaalkohtu (ICC) esitatud Venemaa presidendi vahistamise määrust kommenteerides, et isegi kui Vladimir Putini arreteerimist ei toimu kohe või lähiaastatel, siis on vahistamismäärus siiski andnud olulise ja märgilise hinnangu Putini tegevusele. Tema sõnul mõjutab see ka poliitiliselt edasi seda, kuidas sõda nähakse. Loe siit.

17. märts 2023

Kuna varasematest fosforiidiuuringutest on möödas mitu aastakümmet, tuleks heita sellele maavarale uus ja värske pilk. Lisaks tuleb uurida fosforiiditöötlemise tehnoloogiaid, mis on viimase 30 aasta jooksul kõvasti arenenud, ja vaadata, kas fosforiiti ammutades tuleb sellega kaasa muud väärtuslikku. Teaduste akadeemias toimub Eesti geoloogiateenistuse seminar fosforiidiuuringute tutvustamiseks. Seminari avasõnad peab Tarmo Soomere ja ettekandjate seas on … Loe edasi

16. märts 2023

Olgu Eestis, Euroopas või üleilmselt, alati tasuks ausalt rääkida tegelikest kuludest ning mõelda rohkem võimalusele lahendada kasvuhoonegaaside heitmeprobleemi turupõhiste ja majandusmõttekusest lugu pidavate mehhanismide abil. Praegu aga tundub, et Euroopa Liidu poliitiline eliit on rohepöörde entusiasmis ülejäänud elust kaugele eest ära jooksnud ning meieni kostab vaid nende administratiivsete otsuste hirmutav kõma, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo … Loe edasi

16. märts 2023

Jarek Kurnitski kommenteerib pealinn.ee portaalis Euroopa Parlamendis heaks kiidetud direktiivi, milles muuhulgas nõutakse, et vanemad eluhooned peavad olema vähemalt E-energiatõhususega 2030. aastaks ja D-energiatõhususega 2033. aastaks. Akad Kurnitski sõnul saab suure tõenäosusega 2033. aastaks D-klassi nõuet käsitleda kui kogu hoonefondi keskmist. Selle jaoks tuleks renoveerida hinnanguliselt 300-400 korterelamut aastas. Selleks peaks olema praegune 80 miljonit … Loe edasi

14. märts 2023

Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinna näitekirjanduse kategoorias pälvis Jaan Undusk näidendi „Suur Siberimaa“ eest. Lisaks oli ta nomineeritud ka artikliauhindade kategoorias Juhan Smuulist kirjutatud essee „Jää hingus. Juhan Smuuli tagaküljel” eest. Vaata/loe Jaan Unduski intervjuud ERRile siit.

14. märts 2023

Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.