Erakond Eestimaa Rohelised kohtus president Tarmo Soomerega seoses 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistega. President selgitas teaduste akadeemia konsulteerivat, kuid erapooletut rolli riigijuhtide teaduslikus nõustamises. Tarmo Soomere tutvustas 27 Euroopa Liidu riigi teaduste akadeemiate avaldust „Tugev, avatud ja vaba teadus ja haridus on Euroopa tuleviku nurgakivi“ Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatidele, milles rõhutatakse teaduse kandvat rolli Euroopa … Loe edasi
Kinos Artis esilinastub dokumentaalfilm „Mees missioonil“, mis portreteerib teaduste akadeemia presidenti, mereteadlast ja matemaatikut Tarmo Soomeret. Filmi režissöör on Kaupo Kruusiauk. Lähem info.
Euroopa Liidu majandustegevusest tekib aastas jäätmeid 2,5 miljardit tonni ehk 5 tonni inimese kohta. Lisaks tekitab iga inimene aastas peaaegu pool tonni olmejäätmeid. Hoolimata jõupingutustest ei ole jäätmete kogus vähenenud, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ akadeemik Jakob Kübarsepp. ELi ringmajanduse tegevuskavas on võetud eesmärgiks vähendada prügilasse ladestamist maksimaalselt võimaliku piirini. Jäätmete minimeerimist on võimalik saavutada, … Loe edasi
Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe arvamusloos sellest, millele kulub meie haridusraha. Ta toob esile, et tuleviku kavandamisel, sh hariduskulude optimeerimisel tasuks tähelepanu pöörata eelkõige investeeringukomponendile, seejuures seotult haridusstandardiga. (27.03.24, Postimees, „Kuhu kaob haridusraha?“, lk 12). Loe siit.
Teaduste akadeemiad saavad toimida riigi ja ühiskonna parimates huvides vaid siis, kui nad on sõltumatud poliitilistest, ärilistest või mistahes muude osapoolte huvidest. Riigi või valitsuse tasemelt lähtuvad katsed mõjutada teaduste akadeemiat on Eestis pigem naljakad ja seni edutud. Selliste katsete kasvav hulk maailmas aga peegeldab muutuvat globaalset väärtusruumi, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. … Loe edasi
Jaak Aaviksoo räägib intervjuus Sakalale sellest, et lähestikku asuvatest ja pooltühjadest Abja ja Karksi-Nuia koolist kaob gümnaasiumiaste ükskord niikuinii; sellest, miks me ei taju end omal maal peremehena; ning sellest, kuidas oli tema haridusministriks oleku ajal aru saada, millise meelsuse ja keelsusega oli üks või teine Eesti venekeelne kool. (23.03.24, Sakala, „Jaak Aaviksoo: kaks gümnaasiumi … Loe edasi
Jüri Allik kommenteerib ERR Novaatori portaalis maailma õnneraportit, kus Eesti paigutub 34. kohale, jagades sellega pulka El Salvadori ja Poolaga. Jüri Alliku sõnul on näha, kuidas Baltimaades on iga uus põlvkond oma eluga rohkem rahul ja õnnelikum, liikudes nii järjest lähemale Põhjamaadele. Loe siit.
„Suhteliselt lihtne on teadlase tasemel saavutada teadustöö hea tava ja teaduseetika printsiipide järgimine. Olgu piitsa või präänikuga, eneseregulatsiooni või sunniga. Sellest ei piisa. Kui tahta, et teaduskogukonna kui terviku vastutustundlikkus kasvaks, tuleb teaduseetika rakendamine järjekindlalt laiendada kollektiivsele südametunnistusele, teisisõnu, asutuste, rahastajate ja poliitikakujundajate tasemele,“ kirjutavad Tarmo Soomere ja Raivo Uibo Sirbis. (22.03.24, „Arenev Euroopa teaduse … Loe edasi
Õhtulehe portaalis ilmub intervjuu Veiko Uriga, kes tõdeb, et paljude tänapäeval esiplaanile tõstetud erinevate metsa hüvede, sealhulgas süsiniku sidumise kõrval hakkab metsakasvatuse tegelik sisu tahaplaanile jääma. Loe siit.
President Tarmo Soomere osales Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina ja Norra teaduste akadeeemia korraldatud 10. inimõiguste ja teaduse suhestumisele pühendatud sümpoosionil (Berliin, 20.-21.03) lühiülevaatega akadeemilise vabaduse ja inimõiguste temaatika arengutest Eestis viimastel aastatel.
Akadeemik Urmas Varblane arutab koos Bigbanki ökonomisti Raul Eametsaga Vikerraadio saates „Reporteritund“ Eesti majanduse tänase päeva ja tuleviku üle. Kuula järele.
President Tarmo Soomere osales kutsutud eksperdina USA teaduste akadeemiate, Zürichi tehnikaülikooli ETH ja Simons Foundationi korraldatud nõupidamisel „Rebuilding and strengthening Ukrainian scienceand innovation in support of economic recovery“ (Zürich, 19.-20.03). Nõupidamise sihiks oli Ukraina teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemi ülesehitamiseks vajalike meetmete ja tööriistade kujundamine. Tarmo Soomere jagas sessioonis „National models for linking science and innovation … Loe edasi
President Tarmo Soomere osales Varssavis Poola teaduste akadeemias Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja EASAC keskkonnapaneeli kevadisel istungil (18.-19. märts) ning jagas seal kogemusi teadusnõukoja raportite ja märgukirjade kommunikeerimisest ühiskonnale „Teadlase pilguga“ veeru raames ja nädalalehe Sirp teaduskülgedel.
Peeter Saari kirjutab Postimehe loos Maxwelli deemoni nime all tuntuks saanud ideest, mille vastu kestab huvi juba üle pooleteise sajandi. (16.03.24, Postimees, „Kurat, kas sooja saab?“, lk 30). Loe siit.
Karl Pajusalu kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ keelte uuestisünnist. Kuigi keelte surm on tänases maailmas palju tavalisem kui keelte sünd, näib, et keeli tekib hooga juurde. Maailma keelte suurtes andmebaasides, nagu seda on Ethnologue, on esitatud juba üle 7000 keele, neist ligi pool on küll märgitud ohustatuks. Sellest hoolimata keelte üldarv suureneb ja peale täpsema kirjeldamise … Loe edasi
Üha enam tehakse avalikkuses juttu sellest, et teadus peaks rahvamajandusse järjest rohkem ja otsesemalt panustama ning ettevõtetega koostööd tegema. Maarja Grossberg-Kuusk arutleb ajakirja TööstusEST märtsikuu numbri artiklis, kuidas seda saavutada nii, et teadlased oleksid motiveeritud ja ettevõtjad ei pelgaks riske võtta. Loe siit.
Akadeemikud Jüri Engelbrecht ja Jaan Undusk osalevad koos paljude teiste erinevate elualade esindajatega Kadriorus presidendi kantselei ees päikesetõusust kuni päikeseloojanguni toimuval eestikeelsete tekstide suurel ettelugemisel. Loe lähemalt.
Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXIX) „Eesti teaduskeele võimalused ja väljakutsed“. Lähema vaatluse alla võetakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele hetkeolukord ning võimalikud edasised suundumused selles vallas. Lähem info.
Loomingu Raamatukogus ilmus kaks Friedrich Nietzsche tähelepanuväärset esseed Richard Wagnerist. Teose tõlkija ja järelsõna autor Jaan Undusk räägib intervjuus Vikerraadio saatele „Delta“, et kuigi sõbralike suhete alguses suhtus Nietzsche suurde heliloojasse pojaliku kiindumusega, tabas teda varsti arusaamine, et Wagner töötab filosoofi maailmavaatele hoopis vastu. Loe/kuula järele siit.
Tarmo Soomere annab intervjuu Vikerraadio hommikuprogrammis. Lisaks peatsele uue akadeemiku valimisele globaalmuutuste valdkonnas tuleb juttu akadeemia missioonist ja rollist ühiskonnas. Tarmo Soomere toob esile, et teema, kus akadeemia on praegu muutunud suhteliselt rahutuks, on tuleviku energiapoliitika ja rohepööre. „Kuna me ei tea, mis on õige, siis me näitame natuke rahutust üles, juhtides tähelepanu arvutusvigadele, erimeelsustele … Loe edasi
Anu Realo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tema ja teiste Warwicki ülikooli teadlaste hiljutine uuring näitas, et inimeste heaolu sõltub ennekõike sellest, kuidas nad ise oma une kvaliteeti tajuvad ja mitte sellest, kuivõrd hästi nad unemonitori hinnangul magasid. (9.03.24, Postimees, „Võta aega magada, jõuad elada“, lk 8). Loe siit.
President Tarmo Soomere pidas Metsküla kooli heategevuskontserdil inspiratsioonikõne, rõhutades, et suur ja väike näevad maailma erinevalt ja sageli peavadki toimima erinevalt. Isaac Asimovile Viidates märkis ta, et areng toimub ainult siis, kui tuleme välja mugavustsoonist. Retsept selleks ei ole kunagi ei lihtne ega valutu ning tõeline lahendus tuleb raskuste ületamisest, mitte nende vältimisest.
Poliitikud on otsustanud kasvatada taastuvenergia osakaalu kümnelt protsendilt saja protsendini, aga eesmärgi täitmine kujuneb tarbijale kestvalt kalliks. Otsides tarbija hinnataluvusele sobivamat elektritootmise portfelli, tuleb tuuleenergia osas kaaluda maismaatuuleparke, kirjutab teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ERRi arvamusloos.
Sirbis ilmub akadeemik Marek Tamme juhitud vestlusringi järgmiseks seitsmeks aastaks valitud kümne uue riikliku teaduse tippkeskuse valimise teemal. Seda konkursil osalenud teadlaste vaatenurgast – kelle seas on nii toetuse saanuid kui ka neid, kelle taotlus jäi rahastamata. (8.03.24, Sirp, „Eesti sai uued teaduse tippkeskused: kuidas, kellele ja milleks?“, lk 34–36). Loe siit.