Arhiiv: Diary

„Usun, et lähiajal saab selgemaks hind, mida meil tuleb maksta senise suutmatuse eest oma rahvuslike huvide eest seista. Arved tuleb maksta nii Eesti inimestel kui ka ettevõtetel,“ kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.

Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab avalikul istungil Eesti elektrisüsteemi valikuid. Istungil osaleb ka teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg. Vaata järele.

Tänavuse aasta ettevõtte tiitli pälvib Icosagen Cell Factory, mille tegevjuht on akadeemik Mart Ustav. Tema sõnul on Eestis liiga vähe innovatsiooni. Mart Ustav toob ka esile, et kuigi on arusaadav, et riigile on raha vaja, siis ehk oleks võimalik seda majanduse stimuleerimisega kiiremini teenida kui lihtsalt inimeste käest raha äravõtmisega. Vaata uudist, intervjuud Mart Ustaviga … Loe edasi

Teadlastel, poliitikutel, ametnikel ja ettevõtjatel on ahvatlev anda lubadus luua loetud aastate jooksul eluslooduse digitaalne teisik, mis võimaldab teha reaalajas õigeid ja säästlikke otsuseid mistahes paiga kohta maailmas. Siiski on mõistlik on olla kannatlik ja võtta suund, kus teadlased arendavad esmalt väiksemate objektide või protsesside digitaalseid teisikuid, kirjutab Urmas Kõljalg Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (4.11.23, … Loe edasi

Oleme petukõnede, ähvarduskirjade ja alatute müügivõtete kasvava tulva meelevallas. Veidi üllatavalt on ka telefonikõnede puhul täna võimatu teada, kes sulle helistab. Kui välismaalt sissetulevad kõned näitavad end Eesti kohalike suvaliste numbritena, siis sellistele pettustele peaksid meie turul tegutsevad telekomifirmad suutma automaatselt reageerida ja neid mitte läbi laskma, kirjutab Jaak Vilo Postimehe portaali arvamusloos. Loe siit.

Akadeemia saalis toimub Oxford & Cambridge Club Estonia korraldatav akadeemik Jüri Engelbrechti avalik ingliskeelne loeng, mis on ajendatud tema raamatust „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas“. Toimub ka interaktiivne vestlusvoor. Lähem info.

Väike ühiskond seisab silmitsi mitte ainult tervet maailma raputavate probleemidega, vaid ka oma väiksusest tingitud asjaoludega nii materiaalsest kui ka vaimsest küljest. Olulised on kaks võtmesõna: haridus ja kommunikatsioon, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Jüri Engelbrecht. (28.10.23, Postimees, „Mõtleme kaugemale tänasest päevast“, lk 8). Loe siit.

Tartu ülikooli senat võttis vastu otsese tunnustada suure medaliga eriliste teenete eest akadeemik Jaak Vilo. Loe lähemalt.

Meri ja rahu mõlemad oma olemuselt liikumine, mitte seisund. Need on teekond või seiklus, aga mitte vaikne sadam või pelgupaik, veel vähem tasakaaluseisund või mugavustsoon, kirjutab Tarmo Soomere Sirbis. Artikkel põhineb tema 18. augustil 2023 peetud kõnele IV Uusikaupunki rahu sümpoosionil. (27.10.23, Sirp, „Meri ja rahu“ , lk 4–5). Loe siit.

Jüri Engelbrecht räägib Vikerraadio lastesarjas „Hea on teada“ matemaatika võlust, tuues näiteid matemaatikast meie ümber. Ta kinnitab lastele, et arvutusülesanded, mida nad praegu õpivad, on ettevalmistus selleks, et nad saaksid hiljem aru väga paljudest probleemidest ja sellest, mis ümberringi toimub. Kuula järele.

Enn Lust kommenteerib Vikerraadio saates „Uudis+“ autofirma Toyota väidet, et varsti suudavad nad 10-minutilise laadimisega panna elektriauto läbima 1200 kilomeetrit. Kuula järele.

Kuku raadio saates „Kukkuv õun“ on külas Peeter Saari, kes kõneleb tänavuse Nobeli füüsikapreemia kontekstis sellest, kuidas on kulgenud „võidujooks“ aina lühemate ja lühemate impulsside tekitamiseks. Juttu tuleb sellest, milliseid nähtusi me tänu nii lühikestele impulssidele nägema hakkame ning ka sellest, miks tasub ikkagi õppida nii füüsikat kui teisigi loodusteadusi. Kuula järele.

Veiko Uri ütleb Delfi teadusportaalis Forte ilmuvas intervjuus, et puit on tulevikumaterjal ja metsakasvatusel on määrav roll tulevikumetsade kasvatamisel ja kujundamisel. Vaatamata ühiskonnas maad võtnud hoiakutele on tema sõnul metsanduses tegutsevad inimesed siiani suutnud järgida metsanduslikke väärtushinnanguid ja põhimõtteid. Loe siit.

Teaduste akadeemia saalis toimub akadeemikukandidaatide konverents, kus kolmele uuele akadeemikukohale kandideerivad 12 teadlast tutvustavad end avalikkusele lähemalt. Lähem info.

Tarmo Soomere ütleb Vikerraadio „Vikerhommiku“ intervjuus, et meie ilm ei ole läinud kangemaks. Kanged ilmad, väga tugevad tuulepuhangud ja trombid – need lihtsalt tabavad nüüd kedagi. Varem oli nende tabamise tõenäosus väiksem – muud ei ole suurt midagi juhtunud. Muutunud on küll see, et erinevate ilmatüüpide kestus on pikenenud – pikemalt kestab nii soe ja … Loe edasi

Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“ räägib malest, majandusest ja määramatusest akadeemik Urmas Varblane koos Raul Rebasega. Kuula järele.

Tiit Tammaru räägib Vikerraadio saates „Labor“ hiljutisest uurimistööst, mille järgi toetab eestikeelses koolis käimine venekeelsete õpilaste väljavaateid jätkata oma haridusteed kõrgkoolis. Kuula järele.

Sõja venimine, pelgupaiga leidmine kõrgema elatustasemega riikides, üldiselt soe vastuvõtt, kiire sisenemine tööturule, suur laste osakaal saabujate seas – neid Ukraina põgenikega seotud tegureid arvestades on üpris tõenäoline, et sõja venimisel jäävad paljud põgenikud elama vastuvõtvatesse riikidesse. Ukrainal on võimalik tagasi saada nii oma okupeeritud alad kui ka välismaale põgenenud kaasmaalased siis, kui suudetakse sõjatandril võimalikult … Loe edasi

Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos, et õpetajate palgaprobleemi lahendamiseks on vaja osapooltel – koolipidajatel, rahandusministeeriumil ja haridusministeeriumil ning õpetajatel – koos arutada paindlikuma, tegelikke olusid sisuliselt arvestava ning vastutuse ja rahastamise ühtsust tagava palgakorralduse võimalikkuse üle. Selle kokkuleppe osaks peaks olema ka seadusega tagatud rahastamismehhanismi sätestamine. Loe lähemalt.

Teaduste akadeemias toimub küberturvalisuse komisjoni korraldatud konverents „Usaldusest ja usaldatavusest“, kus käsitletakse nii internetivalimiste ühiskondliku usalduse kui ka seotud tehnoloogiate usaldusväärsuse alaseid teadusuuringuid. Selleks tuuakse kokku teadlasi ja valimiste eksperte nii Eestist kui välismaalt. Lähem info.

Cambridge Scholars Publishing kirjastuselt ilmus esseede kogumik „Catalytic Strategies for Conscious Social Transformation: Leadership in Thought“, mille üks autor ja toimetaja on akad Jüri Engelbrecht (teised toimetajad: Garry Jacobs, Ivo Šlaus ja Alberto Zucconi). Kogumik hõlmab Maailma Kunsti ja Teaduse Akadeemia (World Academy of Art and Science – WAAS) egiidi all ilmunud uuringuid ja katab … Loe edasi

Dan Bogdanov räägib intervjuus Vikerraadio saates Uudis+ küberturvalisuse komisjoni planeeritavast tööst, küberturvalisuse teemadest laiemalt ning tutvustab 17. oktoobril akadeemias toimuvat konverentsi „Usaldusest ja usaldatavusest“. Ta toob esile, et komisjon püüab muuhulgas paika saada metoodika, mida riik saaks laialdaselt kasutada ning mis aitab kokkuvõttes tõsta turvaanalüüsi efektiivsust. Lisaks püüab komisjon ühe tööna paika saada ka ohukirjeldust. … Loe edasi

Humanitaarteadused võiksid tulevikus etendada senisest enam eri teadusvaldkondi ühendavat ja sidustavat rolli, sest meie ajastu suured küsimused jõuavad enamasti kõik välja inimese ja tema väärtusmaailma juurde, kirjutab Marek Tamm Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Kuna seni on Eesti humanitaaridel puudunud foorum ühiseks aruteluks ja kriitiliseks enesevaatluseks, algatasid mitme ülikooli humanitaarteadlased uue traditsiooni – Eesti humanitaarteaduste aastakonverentside … Loe edasi