Arhiiv: Diary

Tartu ülikooli muuseumi valges saalis tähistatakse piduliku seminariga Jaan Einasto 95. sünnipäeva, tema 75. tööaastat ja 50 aasta möödumist läbimurdelise artikli ilmumisest ajakirjas Nature.

Eesti Päevalehes ilmub artikkel sellest, et Eesti teadusasutused ei ole rahul valitsuse teadusrahastuspoliitikaga, sest suur osa raha jääb riigikoridoridesse tuulduma ega jõua teadlasteni. Eesti teaduste akadeemia nimel annab artiklis kommentaari Marek Tamm, kes kinnitab, et teadusele eraldatud riiklik lisaraha ei jõua alati teadlasteni: „Seda ennekõike ministeeriumite vähese suutlikkuse tõttu teadusraha optimaalselt kasutada. Samuti seetõttu, et … Loe edasi

Pealtnägija lugu räägib 23. veebruaril oma 95. juubelit tähistava tumeaine ja kärjekujulise universumi teooria isast, akadeemik Jaan Einastost. Praeguseks üle 300 teadusartikli kirjutanud akadeemik Einasto jõudis oma suurimate teadusavastusteni 1970. aastatel. Lugu avab vaatajale siiani elujõust pakatava ja raugematu uudishimuga Jaan Einasto mitmekülgsust. Vaata järele.

Teaduste akadeemias antakse üle tänavused riigi teaduspreemiad, F. J. Wiedemanni keeleauhind ning spordi- ja kultuuripreemiad. Laureaate õnnitlevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kultuuriminister Heidy Purga ning teaduspreemiate komisjoni esimees, akadeemia president Tarmo Soomere. Samuti esinevad lühisõnavõttudega eri preemiavaldkondi esindavad laureaadid. Tseremoonia on järelevaadatav Youtube´is.

ERRi portaal Novaator kirjutab, et rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Tartu observatooriumi astronoomidega avastas sadu uusi galaktikate superparvi. Neist kõige kogukama otsustasid nad nimetada peagi oma 95. sünnipäeva tähistava akadeemik Jaan Einasto järgi Einasto superparveks. Loe lähemalt.

Kuna Euroopa on ajalooliselt kujunenud päris paljude väikeriikide maailmajaoks, on selge, et just suuremate vaenulike jõudude naabruses poleks väikeriikidel üksi võttes ellujäämiseks nii palju šansse kui selgasid kokku pannes tegutsedes. Just selle pärast on ühtse Euroopa, Euroopa Liidu püsimine väärt ka mõningaid strateegilisi ohvreid kõigilt riikidelt, sealhulgas väikeriikidelt. Miljardi euro küsimus on aga selles, kui … Loe edasi

Ameerika majandusteadlane Thomas Schelling käis poolesaja aasta eest välja lihtsa mänguteoreetilise mudeli, mille järgi võivad väikesed erinevused inimeste eelistustes võimalike naabrite suhtes viia rahvuslikult, rassiliselt või jõukusastmelt selgelt erinevate linnaosade väljakujunemiseni. Tiit Tammaru räägib Schellingi mudelist Vikerraadio saates „Labor“. Kuula järele.

Tarmo Soomere avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ hiljutist Euroopa Liidu Nõukogu seisukohta teadusuuringute ja innovatsiooni mõju kohta poliitika kujundamisel. Dokument näeb teadust ja innovatsiooni tandemina pakkumas tuge Euroopas tehtavatele otsustele. Tarmo Soomere kirjutab: „Oleme Eestiski näinud, et teadlaste ja poliitikute üksteisemõistmine on võimalik. Viimasel ajal küll harva. Nii nagu kogemuste ja kompetentsi siire, sünnib see … Loe edasi

Postimehe arvamusportaalis ilmub algselt TalTechi väljaandes Trialoog ilmunud Jarek Kurnitski artikkel energiakuludest erinevates korterelamutes. Ta kirjutab, et kõige madalamad energiakulud võivad olla terviklikult renoveeritud korterelamutes. Uued B- ja A-klassi korterelamud on kõrge kvaliteediga ning nii hea energiatõhususega, et isegi suured, maa-alused soojad garaažid neid märkimisväärselt ei suurenda. Kuigi silma järgi vaadates võivad 2000. aastal ja hiljem … Loe edasi

Maris Laan ütleb intervjuus Sirbile, et genoomi tervis sõltub paljuski inimese enda ellusuhtumisest. Kui kaitsed oma elustiiliga genoomi tervist, siis on see investeering sinu enda pikaajalisse tervisesse. (16.02.24, „Geeniteadus meie tervise hüvanguks“, lk 8 –10). Loe siit.

Teaduse elutööpreemia pälvinud Raivo Uibo räägib Tartu Postimehes oma teadustööst. (16.02.24, Tartu Postimees, „Elutööpreemia ehmatas kui punane foorituli“, lk 9). Loe siit.

Eesti riigi juhtimise seisukohalt on vaja praktikat, et seatud plaanide täitmist analüüsitakse ja hinnatakse ning ebaõnnestumistest õpitakse. Praegune praktika on aga selline, et võetakse vastu arengukavad, tehakse plaanid ning tähtaja saabumisel ei analüüsita ega hinnata tulemusi piisavalt. Eriti kehtib see olukorras, kus plaan jääb täitmata või täidetakse osaliselt. Ei analüüsita, miks ei suudetud eesmärgini jõuda, … Loe edasi

Tiit Tammaru räägib pikas intervjuus Novaatorile linnade planeerimise temaatikast läbi mitme aspekti. Andes mitmekesise linnaruumi valemi, ütleb ta, et ennekõike peaksime püüdma ohjata sissetulekute erinevuste kasvu. „Rääkides ruumist, erinevate sissetulekutega ja emakeelega inimeste elukohtade paiknemisest, on esimene temaatika sissetulekud. Järgmine asi on ruumiplaneerimine, linnaplaneerimine. Isegi kui me ütleme, et meil on elamuehitus turupõhine, saab linnu … Loe edasi

Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ metallidest kui materjaliringluse liidritest. Metallid on ühed vähesed materjalid, mille omadusi korduv taaskasutus ei halvenda ja nende ringlus on võimalik lõputult. Tulevikus kasvab materjaliringlus veelgi, kuid selle kõrval on ringmajanduse edendamiseks veelgi suurema potentsiaaliga suund jäätmete vähendamisele ja toodete korduskasutusele. (10.02.24, Postimees, „Metallid – materjaliringluse liidrid“, lk 8). … Loe edasi

Valitsus kinnitab riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. Elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvivad akadeemik, Tallinna tehnikaülikool emeriitprofessor ja vanemteadur Jakob Kübarsepp ning akadeemik ja Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo. Kõik laureaadid leiab siit. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna pälvib akadeemik Hando Runnelile järjepideva ning mõjuka panuse eest eesti keele, kirjanduse ja kultuuri rikastamisse … Loe edasi

Enne e-hääletamise kritiseerimist tuleks heita pilk paberhääletamise kitsaskohtadele. Paljud nn e-vead on tegelikult üldisemad mured, mis esinevad ka paberhääletamise korral. Kui nõuda e-hääletamise katkijätmist näiteks põhjendusega, et häälte salajasus pole tagatud, siis tuleks paberhääletamine hoopis kiiremini ära lõpetada, kirjutab Dan Bogdanov ERRi arvamusloos.

Kesteriidi uurimisest, päikeseenergeetika suundumustest ja noore teadlase elust räägib ajakirja Horisont veebruari-märtsikuu numbris ilmunud intervjuus Maarja Grossberg-Kuusk. Loe siit.

Kui kliimaseaduse eesmärk on jagada laiali ülesandeid riiklikul tasemel juba võetud kohustuste katteks, siis saame endale mitte ühiskonna kindlustunnet kasvatava seaduse, vaid keskkonnakoormiste käsulauad ja neid pole kellelegi vaja, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi portaali arvamusloos.

President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 151 inimest. Nende seas on kaks Eesti teaduste akadeemia liiget: Jarek Kurnitski ja Veiko Uri, kes pälvivad Valgetähe III klassi teenetemärgi. Lähem info siin.

Akadeemikud Anne Kahru, Jakob Kübarsepp ja Elmo Nüganen külastasid Kohtla-Järve gümnaasiumi ning esinesid 10.–12. klasside õpilastele loengutega akadeemikute päeva raames. Anne Kahru pidas loengu teemal „50 rohelist varjundit“, Jakob Kübarsepp rääkis teemal „Terase kui tehiskeskkonna selgroo keskkonnasäästlik tootmine ja kasutus“ ning Elmo Nüganen teemal „Teater, film, teatri/filmikool täna ja tulevikus“.

Automaksu aruteludes on kaalutud ka võimalust, et linnades sõitjaid maksustataks teisiti kui maapiirkondades. Selleks et teada, kas auto on sõitnud linnas või maal, pakuti ühe võimalusena välja GPS-seadmetega jälgimist. Ettepanek sai tagasilööke, sest inimeste asukoha reaalajas jälgimine ei ole tänase ühiskonna privaatsuse tajuga kooskõlas ning ka Euroopa õigusruum ei pea inimeste asukohtade laialdast jälgimist proportsionaalseks, kirjutab Dan … Loe edasi

Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ 1. veebruaril avaldatud teaduste akadeemiate koostöös valminud manifestist „Reclaiming Europe“, mis nõuab uut ja paremat Euroopa mõtestamist ning suuremat tähelepanu ja tuge teadmiste arengule nendes Euroopa piirkondades, mida on seni grupeeritud Ida-Euroopa nimetuse alla. Manifestile allakirjutanud rõhutavad, et Venemaa agressioon on teinud nähtavaks ühe Eesti jaoks olulise aspekti. … Loe edasi

Eesti rahva muuseumi juurde kuuluv Heimtali muuseum pälvis Muuseumiroti auhinna kategoorias „Kogukonna sõber: kogukonnaga koos“ näituse „Anu Raud. Elumustrid“ korraldamise eest. Näituse pani kokku Anu Raud koos Tuuli Tubin McGinley´i ja Ene-Liis Semperiga. Lähem info.

Teaduste akadeemias toimub konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala. Konkursi laureaatideks valitakse Martin Haamer (Tartu ülikool), Sten Heinoja (Eesti muusika- ja teatriakadeemia), Katriin Kristmann (Tallinna tehnikaülikool), Hanna Britt Soots (Tartu ülikool) ja Inge Varik (Tallinna tehnikaülikool). Lähem info uudises.