Arhiiv: Diary

Rapla Keskraamatukogus toimub Anu Raua raamatu „Õnnevalajad“ esitlus, millest ilmub lugu ka Raplamaa Sõnumites. (8.10, Raplamaa Sõnumid, „Kohtumine Anu Rauaga“, lk 10).

Akadeemik Ülo Niinemets on tõusnud 2025. aastal „Top 2% Scientists“ edetabelis taimebioloogia ja botaanika valdkonnas kuuendale kohale maailmas. Kokku võrreldi selles pingereas 189 757 taimebioloogia ja botaanika valdkonna teadlase teadustulemuse mõjukust. Loe lähemalt.

Horisondi oktoobri- ja novembrikuu numbris ilmub intervjuu Ülo Manderiga. Juttu tuleb sellest, kuidas meditsiinis valuvaigistina tuntud naerugaas tekib ja millisel määral on selle heide seotud kliimamuutustega. (Horisont 5/2025, „Naerugaas kütab kliimat“, lk 16–21).

Teaduste akadeemia mereteaduste komisjoni ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös toimub TalTechis seminar „Intense Day on Coastal and Marine Science“.

10 aasta pärast on kõigi sektorite üleselt raske ennustada suuremat elektritarbimise kasvu kui 1 teravatt-tundi, kuid samas hoiaksime kokku vähemalt 2 teravatt-tundi kütuseid ja soojust, kirjutab Jarek Kurnitski Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Küsimuseks jääb, kuidas elektrimahukam tootmine välja veab. Olukord, kus kodumaist elektritootmist on oluliselt vähem kui tarbimist, ei lisa kindlust energiamahukatesse ettevõtetesse investeerimiseks. Samas … Loe edasi

Urmas Varblane esines Riigikogu majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverentsil „Kas Eesti konkurentsivõime nurgakivid kannavad?“ ettekandega, kus ta võrdles Eesti majanduse konkurentsivõimet Läti, Leedu ja Soomega.  Samal teemal andis ta ka intervjuu Vikerraadio saates „Uudis+“.

Akadeemia saalis toimus Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Vabariigi Riigikogu algatatud ürituste sarja teine kohtumine „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal II“ teemal „Energia – ühiskonda liikuma panev jõud“.

Akadeemia saalis toimus Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjoni konverents „Usaldusest ja usaldatavusest 2025: iseseisva e-riigi tulevikust“, kus selgitati kahe aastaga koostatud valimiste tehnoloogiate riskianalüüsi ning tutvustati komisjoni järgmist uurimisteemat – riigi digitaalset suveräänsust.

Kõik, mis me ette võtame kulutab head energiat ja toodab korratust ehk heitmeid, st saastab. Saastevaba tootmine, tehnoloogia ja ühiskond ei ole võimalik. Iga tulemusliku arenguga kaasneb energia kogutarbimise paratamatu kasv ning aeg-ajalt kõlavad üleskutsed tasaarenguks või siis suisa kestlikuks kahanemiseks, põhimõtteliseks ringmajanduseks, rääkimata saastevabast majandusest on utoopilised, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. … Loe edasi

Tehisintellektist sõltuv ühiskond on tehnoloogiapakkujate poolt sügavamalt mõjutatav, kui seda seni nägime sotsiaalmeedia või interneti puhul laiemalt. Peame vaatlema tehnoloogiasõltuvust kui ohtu Eesti pikaajalisele suveräänsusele, kirjutab Dan Bogdanov ERRi arvamusportaalis.

Akadeemik Urmas Varblane räägib koos Bigbanki peaökonomist Raul Eametsaga Vikerraadio „Reporteritunnis“ sellest, kas on õige aeg makse langetada, sest oleme nii rikkad, et teha kõigile sadadesse miljonitesse ulatuvaid maksukingitusi. Lisaks tuleb juttu üle Euroopa kulutulena levivast riigikaitsepesust ning Prantsusmaa suurest eelarvepuudujäägist ja löögi alla sattunud riigireitingust.

Postimehe teadusportaal kirjutab ligi kaks kuud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadusprorektorina töötanud Jarek Kurnitski ambitsioonikast eesmärgist pöörata ülikooli teaduslik väljund taas kasvule ning suurendada TalTechi osakaalu Eesti teadusmaastikul.

Akadeemia saalis toimus konverents „Vladimír Macura Praha ja Tallinna vahel“ tähistamaks eestikeelse raamatu 500. sünnipäeva ning tšehhi kirjandusteadlase Vladimír Macura 80. sünniaastapäeva.  Konverents toimus Tšehhi Vabariigi Suursaatkonna egiidi all dr Iivi Zajedova korraldusel. Ettekanded käsitlesid Tšehhi-Eesti kultuurivahetust Vladimír Macura initsiatiivil ja tõlkeid ühest keelest teise. Konverentsil esinesid ettekannetega akadeemikud Jaan Undusk ja Jüri Engelbrecht.

Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ bürokraatia hinnast. Ta toob esile, et meie riigiaparaat on kinni kiilunud ja ülereguleerimine poob ka avalikku sektorit. Raha on kõikjalt puudu, kuid erakordselt suur hulk riigieelarvelisi vahendeid kantakse igal aastal edasi järgmisse majandusaastasse. Seadusandja tahtest jääb täitmata ja „üle jääb“ raha, mis on tihti seotud investeeringutega ja riigi … Loe edasi

Tarmo Soomere ja Veiko Uri kirjutavad Maalehe arvamusloos sellest, et inimese soov metsas protsesse tagasi pöörata võib tuua hoopis karuteene. „Eesti jätkusuutlikkuse alus on oskus hallata oma põhikapitali: viljakandvat mulda, sellel kasvavat metsa ja seda kõike elustavat vett. Nõnda, et need oleksid taastuvad ja kestlikud mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses. Saades aru, et nii … Loe edasi

Dan Bogdanov andis „Vikerhommikus“ intervjuu seoses akadeemia küberturvalisuse komisjoni värskelt avaldatud Eesti valimiste tehnoloogiaga seotud riskide analüüsiga. Ta selgitas, et analüüs aitab valimiste tehnoloogia ehitajatel ja valimiste korraldajatel paremini valmistuda tulevikuks. „Kui me näitame ära, millised ohud on tõsisemad, siis Riigi Infosüsteemi Amet – kes on tehniline partner – ja Riigi Valimisteenistus saavad otsustada, kas … Loe edasi

Tänapäeval, kui materjalide ja energia kasutamine koormab meie planeeti üha rohkem, tõukab see tagant teadusuuringuid ja innovatsiooni – et leida alternatiive nii materjalidele kui ka energiatehnoloogiatele, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Jakob Kübarsepp. Läbi inimkonna arengu on vanu materjale asendatud uutega, mis teevad ära sama töö, aga on paremate omadustega, odavamad, kergemini kättesaadavamad või keskkonna- … Loe edasi

Mart Kalm kirjutab Sirbis lammutamisohus olevast Tallinnas Kadaka teel asuvast Burmani villast. Ta toob esile, et Burmani villa vastaskrundil juba juhtunu on hoiatav näide. „Seal oli kenas Eesti-aegses majas kesk imelist õunaaeda armastatud restoran Umami. Nüüd on krunt rahaks tehtud ja asemel ilmetud betoonist korterelamukastid häbiks kogu Eesti kinnisvaraarenduse sektorile.“ Linnaruumiliselt on oluline, et säiliks … Loe edasi

Ilmus 2024. aasta oktoobris Gdanskis toimunud konverentsil „Reclaiming Europe“ arutatud teemade esseede kogumik. Konverentsi korraldas Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia koos partneritega. Kogumikust leiab ka teaduste akadeemia eelmise presidendi akadeemik Tarmo Soomere ja Euroopa Noorte Teaduste Akadeemiate teadusnõukogu presidendi Helen Eenmaa esseed. Varasema uudise 2024. aasta veebruaris avaldatud manifesti „Reclaiming Europe“ kohta leiab siit.

Ajakirja Akadeemia septembrikuu numbris ilmus Jüri Engelbrechti lühiartikkel „Teerajaja ja innustaja“ Nikolai Alumäest, kel oli septembris 110. sünniaastapäev. (Akadeemia 9/2025, lk 1697–1704).

Meie elu valitsema asunud massiivne tehnoloogia põhineb imepisikestel, kuid keerukuse mõttes ülisuurtel kiipidel. Riikide jaoks, mis oskavad luua kiipe, on avanenud uued väravad eduks paljudes eluvaldkondades, kirjutavad akadeemik Raimond Ubar ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Raik Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Geopoliitilised kriisid näitavad, et riigi turvalisus ja kaitsevõime on otseselt seotud kiibivõimekusega. Samuti eeldab kaitse … Loe edasi

Tarmo Soomere vastab Õhtulehe rubriigis „Fakt teadust päevas“ küsimusele: kuidas tehakse teadust? Vastus: teaduse mõte on maailma parem mõistmine kõigi hüvanguks. Seetõttu peab teadust tegema nii, et iga uus teadmine on mitte lihtsalt oluline või huvitav, vaid igakülgselt kontrollitud ja põhjendatud.

Eero Vasar vastas Novaatoris küsimusele: kas inimestel, kellel on naha all paksem rasvakiht, võib külmatundlikkus olla suurem,  kuna külma vahendavad närviretseptorid asuvad naha pindmistes kihtides, samas kui keha soojas hoidvad veresooned ja lihased jäävad rasvakihi alla? Eero Vasar selgitas, et tegelikult ei muuda nahaalune rasv inimest külma suhtes tundlikumaks. Vastupidi – paksem rasvakiht vähendab soojuskadu … Loe edasi

Jarek Kurnitski kirjutab Maalehes sellest, et vajame tegusid kuumuse eest kaitsmisel siseruumides. Probleemi lahendamiseks saavad jõudumööda panustada nii hoonete omanikud kui ka kohalikud omavalitsused nt lihtsate ja kiirete loaprotseduuridega jahutuse paigaldamiseks. (21.08.25, Maaleht, „Kaitseks põrguliku kuumuse eest vajame tegusid“, lk 20).