Arhiiv: Diary

Levinud uskumuse kohaselt vahetuvad inimese kehas kõik rakud välja seitsme aastaga, mis peaks meile tehniliselt andma uue keha. Pärt Peterson selgitab Novaatori artiklis, et rakuvahetus meid siiski vananemisest ei päästa.

Märgalade päeva konverentsil toimus akadeemikute arutelu. Akadeemikud Tarmo Soomere, Jüri Allik ja Ülo Mander arutlesid selle üle, kuidas leida tasakaal teaduse ja ühiskondlike väärtuste vahel olukorras, kus keerukad teemad nagu kliima ja elurikkus tekitavad vastakaid tõlgendusi. Vestlust juhtis Urmas Tartes. Loe kajastust Novaatoris.

Tartu rahu aastapäeval rääkis akadeemik Lauri Mälksoo koos Euroopa Parlamendi liikme Sven Mikseriga Vikerraadio „Välistunnis“ sellest, kas rahvusvaheline õigus ikka kehtib ning kes seda kujundavad.

Geneetilise riski hindamine on pikk protsess, mis nõuab palju andmeid ja keerukat analüüsi. Kuigi geenid mõjutavad haigusriske, ei määra nad meie saatust – ka kõrge riski korral aitab eluviiside parandamine haigust ennetada või edasi lükata, kirjutas Krista Fischer Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ (31.01.26, Postimees, „Personaalmeditsiin statistiku pilgu läbi“, lk 8).

Akadeemikud Tarmo Soomere, Maarja Öpik, Lauri Mälksoo ja Tiina Randma-Liiv ning akadeemia kantselei kauaaegne töötaja Tiina Rahkama pälvivad president Alar Kariselt riigi teenetemärgi. Loe lähemalt.

Toomas Asser pidas sTARTUp Dayl avasõnad ja Jaak Vilo osales paneelarutelul, mis tutvustas uusi arengusuundi Eesti süvatehnoloogia ökosüsteemis ning arutles, kas Eestil on võimalik saavutada eesmärk, et siin tegutseks 2030. aastaks vähemalt 500 tehnoloogiamahukat iduettevõtet ja 75 tugevat kasvufaasis ettevõtet.

Eesti Teaduste Akadeemias toimus Anu Raua elutööraamatu „Anu Raud“ esitlus.

Kliimamuutused ei tunne riigipiire, ent neid uurivad teadlased on põrganud vastu karmi geopoliitilist reaalsust. Maarja Kruusmaa rääkis Vikerraadio saates „Labor“, et rahvusvahelise koostöö katkemine Venemaaga on tekitanud olukorra, kus teadlased peavad valima oma professionaalse missiooni ja südametunnistuse vahel.

Tehisaru võimaldaks haigusi avastada varem, pakkudes samas arstidele rohkem aega tegeleda patsientidega, kirjutab Jaak Vilo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (24.01.26, Postimees, „Kas tehisaru päästab Eesti tervishoiu?“, lk 8).

Pühajärvel Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil anti üle Mihhail Bronšteini nimelised majanduspreemiad. 10 000 euro suuruse preemia oluliste ja juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest sai Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rakendusökonomeetria kaasprofessor Jaan Masso. 5000 euro suuruse preemia tähelepanu väärivate uuenduslike majandusteaduslike arenduste eest pälvis Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis doktorikraadi omandanud ja Luminor Panga riskiosakonna … Loe edasi

Lauri Mälksoo räägib Delfi TV saates „Vilja küsib“ rahvusvahelise õiguse teemadel, rääkides muuhulgas selle olukorrast praeguses maailmas, USA presidendi Gröönimaa omandamise plaanist ja NATO-sisesest konfliktist. Ta ütleb, et praegune aeg testib ka väikeriikide sisu: „Kui raskeks läheb, kas me tõmbame saba jalge vahele, kolime kõik Kanaari saartele või hoiame pinnasest ja väärtustest kinni ja teame, … Loe edasi

Ene Ergma sai Tartu aukodaniku tiitli, mis on auavaldus Tartu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. Loe lähemalt.

Marek Tamm kirjutab ERRi arvamuses Tiiu Hallapi varasemale kommentaarile apelleerides, et eestlaseks on võimalik saada aja jooksul keelt õppides, kultuuri omandades ja ühiskonda panustades ning et avatud rahvuslus on nii võimalik kui ka vajalik.

Õhtulehes ilmub intervjuu Anu Rauaga, kes jagab oma mõtteid maaelu, kogukonnatunde, pärandkultuuri hoidmise, loovuse ja elujõu säilitamise tähtsusest kiiresti mugavustuvas ja killustuvas maailmas (17.01.26, Õhtuleht, „Anu Raud molutab ja töötab: „Ma ei tahagi seda pensionipõlve pidada. Mul on konkreetne siht““, lk 20–21).

Jaan Eha avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ südamehaiguste riske ja ajaloolisi õppetunde, mille kohta on olemas teadmised juba aastakümnete tagant: ateroskleroos võib ebatervislike eluviiside tõttu alguse saada juba noores eas; südame tervisele ei ole ohtlik mitte ainult suur ülekaal ja rasvumine, vaid ka teine äärmus – tugev alatoitumus; rasvase kala regulaarne söömine on tervisele kasulik; … Loe edasi

21-kraadine toatemperatuur kütteperioodil on kompromiss mugavuse, tervise ja energiasäästu vahel, ütleb Jarek Kurnitski Vikerraadio hommikuprogrammis. Juttu tuleb ka õhuniiskusest ning sellest, miks ei ole soovitatav eraldi niisuteid kasutada.

Kui teadlased soovivad väljuda senistest raamidest ja teha mõne uuendusliku raie viisil, mida seadus ette ei näe, siis pole mitte kellelgi voli seda isegi erandina lubada, kasvõi väga väikesel alal, kirjutas Veiko Uri Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (10.01.26, Postimees, „Metsateadus seaduse lõksus“, lk 8).

Tallinn on teada andnud, et Teatri väljakule rajatakse lilleniit. Pealinnas on sadu suvalisi muruplatse, aga on ka kohti, kus niit on nagu sadul sea seljas, kirjutas Mart Kalm Sirbi kommentaaris. (9.01.26, Sirp, „Lilleniit vs. esindusmuru“, lk 20).

Lauri Mälksoo rääkis seoses sündmustega Venezuelas Delfile, et 80 aastat tagasi vastu võetud rahvusvahelise õiguse järgi ei peaks üks suveräänne riik saama teist jõu kasutamise järel juhtida. Ta tõi esile, et kehtivas rahvusvahelises õiguses, ÜRO 1945. aasta hartas, on kirjas relvastatud jõu kasutamise keeld teise riigi vastu. Ainsad hartast tulenevad erandid sellest on õigus enesekaitsele … Loe edasi

„Istuva, kuigi vaieldava legitiimsusega riigipea kinni võtmine tema enda riigi territooriumilt ja maalt välja viimine relvajõudu kasutades võib küll olla filmilikult kaasahaarav sündmustik, kuid rahvusvahelise õiguse mõttes, nii nagu see on kirjas ÜRO põhikirjas, on ikkagi tegu problemaatilise sammuga,“ ütles Lauri Mälksoo Postimehes, kommenteerides USA tegevust Venezuelas, kus võeti kinni president Nicolas Maduro ja viidi … Loe edasi

Geneetilise meditsiini areng 21. sajandil on kindlasti üks suurimaid edulugusid nii inimkeskses tervishoius kui arstiteaduses, kirjutavad akadeemik Maris Laan ning Tartu Ülikooli geneetika kaasprofessor ja TÜ Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juht Sander Pajusalu Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. „Geenidiagnostikal põhinev täppismeditsiin ei ole enam kuude või aastate pikkune muust meditsiinist eraldatud teadusuuring. Täna on see … Loe edasi

Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et Eesti teadusel on olnud head aastad. „Pole üldse välistatud, et Eesti teaduse need aspektid, mida oleme pidanud nõrkuseks – väikesed teadusrühmad, killustunud teadusmaastik või meeleheitlik konkurents teadusrahale –, on hoopis me tugevused,“ ütleb ta. (31.12.25, Postimees, „Eesti teadusel on olnud järjekordselt hea aasta“, lk 11).

Anu Realo ja Jüri Allik osalevad Õhtulehe aastat ja elu kokku võtvaid vestlusringis koos Mika Keräneni ja ajakirjanik Rainer Kergega. (31.12.25, Õhtuleht, „Me ei ole eluga rahul, sest me… elame liiga hästi“, lk 2–3).

Keemilise saastatuse keskkonnariskid on jäänud kliimaprobleemide varju, ütleb Anne Kahru intervjuus Postimehe Trinoklile. Kui insenerid ja tehnikateadlased töötavad välja nutikaid rohelisi lahendusi, mis pole tihti nii rohelised ühti, siis looduskaitsjad üritavad maailmale selgeks teha, kuidas tuleks tegelikult roheliselt mõelda ja tegutseda. Anne Kahru pakub lahenduseks, et insener-tehnilistes õppekavades peaks olema kursused, kus seletatakse, millised ained, … Loe edasi