Nanordica Medical kaasasutaja ja tegevjuht Olesja Bondarenko ja akadeemik Anne Kahru kirjutasid Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) teadlaste arendatud uudsetest haavasidemetest, mis aitavad efektiivselt ravida diabeetilisi jalahaavandeid, mille teke on diabeetikute seas väga levinud. (14.02.26, Postimees, „Krooniliste haavade vastu Eesti teaduse abil“, lk 6).
Tarmo Soomere rääkis Vikerraadio saate „Eesti lugu“ teises saates „Omakirjastaja Tarmo Soomere“ põrandaaluste teoste väljaandmisest, levitamisest ja sellest, kuidas ta KGB pihtide vahele sattus.
Anu Realo ja Krista Fischer arutlesid Universitas Tartuensise artiklis koos teiste teadlastega võrdse kohtlemise teemadel.
Meil kõigil on vaja elukeskkonda. Kui see on untsus, siis ei toimi ka ükski riiklik strateegia, kinnitas Maarja Öpik portreeloo intervjuus Universitas Tartuensisele. Juttu tuli mullast, elurikkusest ja keskkonnaprobleemidest.
Seitse naisakadeemikut külastasid 11.–12. veebruaril kõiki Järvamaa gümnaasiume, kohtudes Türi Ühisgümnaasiumis, Koeru Keskkoolis ja Paide Gümnaasiumis kokku ligi 350 gümnasistiga. Külastused toimusid ajal, mil tähistati rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva. Loe lähemalt.
Rahvusvahelisel „Naised ja tüdrukud teaduses” päeval andis „Terevisioonis“ intervjuu Anu Realo, kes tutvustab lähemalt oma teadustööd. Juttu tuleb sellest, mida annab meile inimese heaolu uurimine ja kuidas see käib.
Läänemere veetase on langenud viimase 140 aasta madalaimale tasemele, paljastades merepõhja ja tekitades muret saarte elanikele. Tarmo Soomere rääkis Kanal2 hommikuprogrammis „Telehommik“, et tegu on ajaloolise madalseisuga, mis toob kaasa kopsakaid elektriarveid, kuid peidab endas haruldast võimalust Läänemere tervise parandamiseks.
Eesti esindushoones toimus kolmas „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal“, seekord teemal „Eestlaste tervis ja tervishoiu tulevik rõhuga personaalsel meditsiinil ja haiguste ennetusel“. Lähem info.
Jüri Allik rääkis „Ööülikoolis“ imedest, millega ta on oma elu jooksul kokku puutunud. Üks suur ime on Eesti teadus – nii väikese rahvaarvuga riik on maailmas tuntud väga andekate teadlaste poolest (Ööülikool. Jüri Allik. Kuidas sünnib ime?).
Novaatoris ilmus esialgu ajakirjas „Looming“ ilmunud Tõnu-Andres Tannbergi uurimus sellest, kuidas 1940. aasta juunipöörde üks peamisi korraldajaid Johannes Semper muutus vaid kümmekond aastat hiljem sama võimu silmis ohtlikuks rahvavaenlaseks. Paradoksaalsel kombel päädis see stalinistliku suurteose kirjutamisega.
Teaduse elutööpreemia laureaat Martin Zobel oli külas Vikerraadio saates „Labor“.
Eesti geenivaramu on nagu Lumivalguke, kes ootab printsi suudlust, et elule ärgata, kirjutasid advokaadibüroo Ellex partner Ants Nõmper akadeemik Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Kuigi Riigikogu menetletav inimgeeniuuringute seaduse muudatused on samm õiges suunas, on vahepeal juurde tulnud arvukalt bio- ja andmepanku, mis ületavad meie omi nii kvaliteedi kui ka suuruse poolest. Investorite hinnangul … Loe edasi
Tarmo Soomere rääkis Vikerraadio saate „Eesti lugu“ esimeses saates „Omakirjastaja Tarmo Soomere“ sellest, millega ta tegeles veel enne seda, kui temast omakirjastuse, põrandaaluste teoste väljaandja ja levitaja sai. Juttu on muusikakavadest õhtuste jumalateenistuste ajal, KGB huvist kristlike tudengite kooskäimiste vastu Tartus, kirikuelu päevaprobleeme kajastavast ajakirjast ECCE ja Tarmo Soomere omakirjastustegevuse algusest.
Tarmo Soomere vastas Õhtulehe rubriigis „Fakt teadust päevas“ küsimusele: kas inimkond on Maa kliimat mõjutanud? Vastus on, et inimtekkeliste kasvuhoonegaaside mõju Maa atmosfääri temperatuurile on vaieldamatu ning on sellele lisanud ligi 1,5 kraadi. (7.02.26, Õhtuleht, „Kas inimkond on Maa kliimat mõjutanud?“, lk 23).
Värske teaduse elutööpreemia laureaat Martin Zobel ütles intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammile, et huvitaval kombel on teatud paralleel looduslike koosluste uurimisel ja majandusteadusel, kus mõlemas pööratakse väga palju tähelepanu konkurentsile ja ka sellele, kes keda ära sööb. „Aga meie tähelepanu on viimasel ajal olnud positiivsed suhted organismide vahel – nimetame seda sümbioosiks, vastastikku kasulikuks kooseluks. Sellel on … Loe edasi
Valitsus kinnitas riiklike teaduspreemiate tänavused laureaadid. Elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvis akadeemik Martin Zobel. Lisaks antakse välja kaheksa teaduse aastapreemiat ning teaduspreemia väljapaistva avastuse eest. Lähem info.
Levinud uskumuse kohaselt vahetuvad inimese kehas kõik rakud välja seitsme aastaga, mis peaks meile tehniliselt andma uue keha. Pärt Peterson selgitab Novaatori artiklis, et rakuvahetus meid siiski vananemisest ei päästa.
Märgalade päeva konverentsil toimus akadeemikute arutelu. Akadeemikud Tarmo Soomere, Jüri Allik ja Ülo Mander arutlesid selle üle, kuidas leida tasakaal teaduse ja ühiskondlike väärtuste vahel olukorras, kus keerukad teemad nagu kliima ja elurikkus tekitavad vastakaid tõlgendusi. Vestlust juhtis Urmas Tartes. Loe kajastust Novaatoris.
Tartu rahu aastapäeval rääkis akadeemik Lauri Mälksoo koos Euroopa Parlamendi liikme Sven Mikseriga Vikerraadio „Välistunnis“ sellest, kas rahvusvaheline õigus ikka kehtib ning kes seda kujundavad.
Geneetilise riski hindamine on pikk protsess, mis nõuab palju andmeid ja keerukat analüüsi. Kuigi geenid mõjutavad haigusriske, ei määra nad meie saatust – ka kõrge riski korral aitab eluviiside parandamine haigust ennetada või edasi lükata, kirjutas Krista Fischer Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ (31.01.26, Postimees, „Personaalmeditsiin statistiku pilgu läbi“, lk 8).
Akadeemikud Tarmo Soomere, Maarja Öpik, Lauri Mälksoo ja Tiina Randma-Liiv ning akadeemia kantselei kauaaegne töötaja Tiina Rahkama pälvivad president Alar Kariselt riigi teenetemärgi. Loe lähemalt.
Toomas Asser pidas sTARTUp Dayl avasõnad ja Jaak Vilo osales paneelarutelul, mis tutvustas uusi arengusuundi Eesti süvatehnoloogia ökosüsteemis ning arutles, kas Eestil on võimalik saavutada eesmärk, et siin tegutseks 2030. aastaks vähemalt 500 tehnoloogiamahukat iduettevõtet ja 75 tugevat kasvufaasis ettevõtet.
Eesti Teaduste Akadeemias toimus Anu Raua elutööraamatu „Anu Raud“ esitlus.
Kliimamuutused ei tunne riigipiire, ent neid uurivad teadlased on põrganud vastu karmi geopoliitilist reaalsust. Maarja Kruusmaa rääkis Vikerraadio saates „Labor“, et rahvusvahelise koostöö katkemine Venemaaga on tekitanud olukorra, kus teadlased peavad valima oma professionaalse missiooni ja südametunnistuse vahel.