Arhiiv: Diary

Postimehe teadusportaal kirjutab, et akad Jaan Einasto juhitud töörühma 2020.—2023. aastal tehtud teadustöödest nähtub, et universumi kujunemise uurimiseks oluline tiheduse häirituse teooria on kohati puudulik. Loe siit.

President Tarmo Soomere ja välissuhete nõunik, akadeemik Jüri Engelbrecht kohtusid Kasahstani suursaadik Nurlan Seitimoviga. Selgitati mõlema riigi teadusüsteemi, selle tugevusi ja kitsastkohti, ning õppetööd ülikoolides. Kõneldi Eesti ja Kasahstani teaduste akadeemiate koostöölepingu perspektiividest, taasiseseisvunud Eesti kogemuste rakendamisest Kasahstani teaduse nähtavamaks muutmiseks ja tugevamaks lõimumiseks rahvusvahelise tippteadusega. Tarmo Soomere tutvustas Tallinna tehnikaülikooli lainetuse dünaamika labori koostööd … Loe edasi

Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“ arutleb akadeemik Maarja Kruusmaa kalanduse professori Markus Vetemaaga, mida kala mõtleb ja kuidas robot tunneb. Kuula järele.

Tarmo Soomere avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Euroopa merekomitee hiljutisi mõtteid ja soovitusi, millise nurga alt on mõistlik rannapiirkonna muutumist vaadelda, kuidas mõõta ranna seisundit ja mil moel oleks õige looduse käigule või inimmõjule vahele segada. Selle aluseks on mõistmine, et rand on meeletult keeruline süsteem, kus lõikuvad loodusjõud, spetsiifiline keskkond ning inimeste unistused ja … Loe edasi

Tartus Eesti looduseuurijate seltsi saalis toimub tänavune Eesti teaduste akadeemiaga assotsieerunud seltside ümarlaud, mis keskendub säästva arengu temaatikale. Arvi Freiberg esineb ettekandega „ÜRO AGENDA 2030 ja Maa taluvuspiiride dialektika kui kõigi teaduste tänane konnasilm“. Sellele järgneb arutelu seltside võimalikust rollist ÜRO säästvat arengut toetava teaduse kümnendis. Loe lähemalt.

24. ja 25. novembril toimub Tartu ülikooli raamatukogus akadeemik Hando Runneli 85. sünnipäevale pühendatud konverents „LUULETAJA loomuldasa, elukutselt eestlane“. Konverentsi korraldavad kirjastus Ilmamaa ning ülikooli eesti kirjanduse rahvusteaduse professuur. Konverentsi esimesel päeval teeb teiste seas Hando Runneli loomingu teemal ettekande akadeemik Jüri Engelbrecht. Lähem info. 21. novembril avati TÜ raamatukogus Hando Runneli sünnipäevaks valminud näitus … Loe edasi

Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXVII): „Teadus akadeemilise vabaduse, eetika, meedia ja poliitika ristteel“. Võetakse fookusesse see, kuidas paistab Eesti teadustöö eetika süsteem välja globaalses vaates, millised on meie tugevused ja nõrkused ning kuidas need võivad realiseeruda igapäevatöös ja eriolukordades. Pere Sihtkapitali näitel analüüsitakse põhjalikumalt ühe juhtumi libastumiste anatoomiat. Mõeldakse koos, mida sellest õppida ja kuidas … Loe edasi

Jõhvi kontserdimajas toimub Õiglase Ülemineku Foorum 2023, mis annab hoo sisse ülikoolide koostöös loodud kuueaastasele teaduskonsortsiumile. Akadeemikutest esinevad tervitussõnavõtuga Toomas Asser ja ettekandega „Õigus ja õiglus sünnivad teadmisest“ Tarmo Soomere. Akadeemik Enn Lust osaleb paneelarutelus „Teadlaste visioon Ida-Virumaa tulevikust, võimalikud lahendused: haridus, ettevõtluskoostöö, sotsiaalne heaolu“. Lähem info.

Jüri Engelbrecht kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ rahvusvahelise teadusnõukogu ISC selle aasta juulikuus avaldatud kahest raportist, millega visandati teekaardi edasiseks tegevuseks. Nende raportite kandev idee on tähelepanu pööramine missiooniteadusele säästvaks arenguks ehk teiste sõnadega teadusele ühiskonna probleemide lahendamiseks. Selle teostamiseks on vaja palju jõupingutusi ning eelkõige arusaamist nii poliitilistes ringkondades kui ka ühiskonnas, eeskätt suure … Loe edasi

Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise välja kuulutatud uudishimu päeval kohtus akadeemik Jaak Järv Zoomi vahendusel Haljala kooli 9. klassiga ja akadeemik Jakob Kübasepp Tallinna tehnikagümnaasiumi 11. klassidega. Jaak Järv rääkis teemal „Kuidas molekulid omavahel suhtlevad“ ning Jakob Kübasepp teemal „Rohetehnoloogiad terase kui tehiskeskkonna selgroo fookuses“.

Eesti teaduste akadeemias toimub 16.–17. novembril rahvusvaheline Soome lahe teaduskonverents „Soome lahe koostöö tulevik: Kuidas ühiselt hoida merekeskkonda suurte muutuste ajastul.” (The future of Gulf of Finland co-operation: A nucleus to transboundary nurture of the marine environment in transition). Lähem info.

„Kui Soomes, Iirimaal ja näiteks ka Norras toetavad erinevad toetused ja pensionid vaesusriski vähendamist 50% võrra, siis Eestis on vastav näitaja üle kahe korra väiksem. Seega praegune toetuste süsteem ei toeta sugugi vaesuse vähendamist, ja eriti just riskigruppide vähendamist Eestis,“ ütleb akadeemik Ellu Saar Novaatoris ilmunud ühe minuti loengus „Kelle nägu on vaesus Eestis?“.

Peeter Saari kirjeldab Postimehes ilmunud artiklis muinasjutulis-libateaduslikke ja tõsiteaduslikke katseid ületada ülemaailmne gravitatsioon. (11.11.23, Postimees, „Pole paremat asja kui lendav vaip“, lk 30). Loe siit.

Mõne erandiga ei jõua valdav osa Eestis tehtavast huvitavast teadusest mitte kunagi teadusmahuka ettevõtluseni. Enamasti põhjusel, et tee rakendusteni on vaevarikas ja võib kesta aastakümneid. Siiski ei tundu olukord Eesti teadusmahuka innovatsiooni lainel lootusetu, sest lähiaastatel käivituvad rakendusuuringute keskuse loomine ja mitmed teadus-arendustegevust toetavad programmid, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Kalle Kirsimäe. (11.11.23, Postimees, „(Teadus)innovatsiooni … Loe edasi

Akadeemik Jarek Kurnitski valiti Soome kliimapaneeli liikmeks. Loe lähemalt.

„Usun, et lähiajal saab selgemaks hind, mida meil tuleb maksta senise suutmatuse eest oma rahvuslike huvide eest seista. Arved tuleb maksta nii Eesti inimestel kui ka ettevõtetel,“ kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.

Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab avalikul istungil Eesti elektrisüsteemi valikuid. Istungil osaleb ka teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg. Vaata järele.

Tänavuse aasta ettevõtte tiitli pälvib Icosagen Cell Factory, mille tegevjuht on akadeemik Mart Ustav. Tema sõnul on Eestis liiga vähe innovatsiooni. Mart Ustav toob ka esile, et kuigi on arusaadav, et riigile on raha vaja, siis ehk oleks võimalik seda majanduse stimuleerimisega kiiremini teenida kui lihtsalt inimeste käest raha äravõtmisega. Vaata uudist, intervjuud Mart Ustaviga … Loe edasi

Teadlastel, poliitikutel, ametnikel ja ettevõtjatel on ahvatlev anda lubadus luua loetud aastate jooksul eluslooduse digitaalne teisik, mis võimaldab teha reaalajas õigeid ja säästlikke otsuseid mistahes paiga kohta maailmas. Siiski on mõistlik on olla kannatlik ja võtta suund, kus teadlased arendavad esmalt väiksemate objektide või protsesside digitaalseid teisikuid, kirjutab Urmas Kõljalg Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (4.11.23, … Loe edasi

Oleme petukõnede, ähvarduskirjade ja alatute müügivõtete kasvava tulva meelevallas. Veidi üllatavalt on ka telefonikõnede puhul täna võimatu teada, kes sulle helistab. Kui välismaalt sissetulevad kõned näitavad end Eesti kohalike suvaliste numbritena, siis sellistele pettustele peaksid meie turul tegutsevad telekomifirmad suutma automaatselt reageerida ja neid mitte läbi laskma, kirjutab Jaak Vilo Postimehe portaali arvamusloos. Loe siit.

Akadeemia saalis toimub Oxford & Cambridge Club Estonia korraldatav akadeemik Jüri Engelbrechti avalik ingliskeelne loeng, mis on ajendatud tema raamatust „Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas“. Toimub ka interaktiivne vestlusvoor. Lähem info.

Väike ühiskond seisab silmitsi mitte ainult tervet maailma raputavate probleemidega, vaid ka oma väiksusest tingitud asjaoludega nii materiaalsest kui ka vaimsest küljest. Olulised on kaks võtmesõna: haridus ja kommunikatsioon, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Jüri Engelbrecht. (28.10.23, Postimees, „Mõtleme kaugemale tänasest päevast“, lk 8). Loe siit.

Tartu ülikooli senat võttis vastu otsese tunnustada suure medaliga eriliste teenete eest akadeemik Jaak Vilo. Loe lähemalt.