Arhiiv: Diary

Eesti teaduste akadeemias anti üle akadeemik Mihhail Bronšteini nimelised majandusteaduste preemiad. 10 000 euro suuruse preemia oluliste ja juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest pälvisid Merike Kukk, Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm artiklite seeria „Leibkonnasisene varade jaotus ja varaline ebavõrdsus“ eest. Nad kõik töötavad Eesti Panga majandusuuringute allosakonnas ning lisaks kas Tallinna tehnikaülikoolis või Tartu ülikoolis. 5000 euro suuruse preemia … Loe edasi

Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates  „Ökoskoop“ agriökoloogiast ja uurimistöödest, kus tegeletakse teemadega, mis puudutavad kliimamuutusi ja sellega seonduvalt uusi taimi – mida ja kuidas kasvatada. Kuula järele siit.

Jaak Aaviksoo annab Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu Eesti hariduses peituva raha teemal. Jaak Aaviksoo sõnul on vastutuse hajumine hariduse rahastamisel muutnud lahenduse leidmise väga keeruliseks. Ettepanekuid, et õpetajatele peaks palkadeks lisaraha leidma haridusministeerium, peab ta ebaõiglaseks. Loe/kuula järele siit.

Eesti teaduste akadeemia saalis toimub rahvusvaheline Viktor Muti 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents. Viktor Mutt (1923–1998) on üks rahvusvaheliselt enim tuntud Eesti päritolu biokeemik ja arstiteadlane. Lähem info.

Ameerika teadlased on akude tootmiseks välja töötanud uue meetodi, tänu millele saab liitiumi kasutamist akudes vähendada 70%. „Võib minna kolm kuni viis, isegi kuni kümme aastat, enne kui see tavaliste Li-ioonpatareide asendajana turule jõuab,“ kommenteerib Enn Lust avastust Delfi Fortele. Ta sõnab, et kuna tegemist on tahkel elektrolüüdil põhineva patareiga, mida on uurinud paljud teadlased juba … Loe edasi

Kuku Raadio saates „Kukkuv õun“ on külas Ülo Niinemets, kelle juhitav tippkeskus „Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas“ asub kompama ja laiendama põllumajanduse piire. Tema meelest päris lendu minna ei saakski, sest kogu toidu tehisoludes kasvatamine ei pruugi õnnestuda. Samas on vaja end välja rebida Euroopa taimekasvatuse kammistaist, mis seotud liialt ühekülgse arusaamaga insenergeneetikast. Juba täna … Loe edasi

Ülo Niinemets ütleb Eesti maaülikooli pressiteates, et tänavu toetuse saanud ja tema juhitav teaduse tippkeskuse „Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas“ eesmärk on agraarökoloogiliste jätkusuutlike viljelusviiside väljatöötamine, et vähendada toidutootmise globaalset jalajälge muutuvas kliimas. Loe lähemalt.

Folkloristiks saamisest ja folklorist olemisest räägib Vikerraadio saates „Labor“ Mare Kõiva. Tema sõnul on eestlased vaatamata oma väiksusele oma loitsudes nõudlikud, mis ole vastavuses päriselulise positsiooniga. Loe/kuula järele.

Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri hinnangul on 2050. aastaks ringluses kuni 80 miljonit tonni päikesepaneelide jäätmeid, mis kujutab endast tõsist keskkonnaprobleemi. On viimane aeg sellele tähelepanu pöörata, kirjutab akadeemik Maarja Grossberg-Kuusk Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Räni-päikesepaneelid moodustavad kogu päikesepaneelide turust üle 90% ja jõuavad oma eluea lõppu järgmiste kümnendite jooksul. Valdavalt suunatakse neist materjaliringlusse praegu vaid alumiinium … Loe edasi

Jarek Kurnitski osaleb riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja majanduskomisjoni avalikul istungil, kus antakse ülevaade hoonete uue energiatõhususe regulatsiooniga kaasnevatest muudatustest. Lähem info.

Teaduste akadeemia avaldab 2024. aasta riigi teaduspreemiate kandidaadid. Lähem info.

Maarja Grossberg-Kuusk ütleb Novaatori loos, et kahjuks näeme palju, et süsteem ei toeta, – eelkõige sissetuleku mõttes – et noored teeksid valiku teadlaskarjääri kasuks. Ta toob välja levinud eksiarvamuse, et Eestis pole piisavalt päikest, et päikeseparkide rajamine end ära tasuks. „Tegelikult on meil siiski suurem osa aastast piisavalt päikest, et päikesepaneelid töötaksid. Jah, meil on … Loe edasi

Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“ arutlevad akadeemik Mart Kalm ja Tartu ülikooli Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp selle üle, kas kirik on keset küla või küla keset kirikut. Ning kus üldse asub tänapäeva inimese elus vaimse ruumi koda ehk kirik. Kuula järele.

Tarmo Soomere ütles ETV saates „Hommik Anuga“, et oleme oma teaduse mõjukuselt jõudnud neljandale kohale maailmas. „See, et me sinna jõudnud oleme, selle taga on meie hea haridus“, ütles ta. Eesti teadus alustas 30 aastat tagasi kohaga kaugel teises sajas. Saatejuhiga tuli juttu veel tehisarust ja kliimamuutustest. Vaata järele.

NATO aluslepingu keskse lubaduse jätkuva vastupidavuse ja säilenõtkuse kasuks räägib tõsiasi, et tegemist on nüüdseks juba pika ja väärika ajalooga organisatsiooniga, mis pole oma liikmesriike põhiküsimuses kunagi hätta või maha jätnud, kirjutab akadeemik Lauri Mälksoo Postimehe arvamusloos. (6.01.24, „NATO kui juriidiline nähtus“, lk 18–19). Loe siit.

Maailmas on terav konkurents talentide ligimeelitamiseks. Riigi konkurentsivõime on otseselt seotud talentide osakaaluga rahvastikus, kirjutab Ülo Niinemets Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. 2023. aasta talentide konkurentsivõime raportis paikneb Eesti 134 analüüsitud riigi seas kõrgel 20. kohal. Raport näitab, et riigi sisemajanduse koguprodukti ja talentide edetabeli koha vahel on väga tugev seos. Seega on talentide ligitõmbavus otseselt … Loe edasi

Jarek Kurnitski räägib ERRi Novaatori portaalis, et kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid puuduvad enam kui pooltes Eesti kodudes. Puuduliku ventilatsiooni korral võib lisaks kõrgele CO2 tasemele esineda ka liigset õhuniiskust. Küll aga saab ka ventileerimata korteris palju ise õhuvahetuseks ära teha. Loe siit.

Postimees kirjutab 27. detsembril 75. juubelit tähistanud akadeemik Mati Karelsonist, kes on aidanud suunata keemiat täppisteaduse radadele. (Postimees, 28.12.23, „Mati Karelson – põhjalik teerajaja keemias“, lk 14). Loe siit.

Mare Kõiva räägib Vikerraadio saates „Lõpp hea, kõik hea“, miks on saun saanud eestlaste hulgas nii erilise tähenduse ning millise pildi maalib kõrge tähelennu teinud dokumentaalfilm „Savvusanna sõsarad“ eestlase olemusest. Kuula/loe järele.

„Rohepööre ei ole midagi võimatut. See ei ole vastuolus loodusseaduste ega ühiskonna funktsioneerimise alustega. Loodus pakub meile energiat. Ole ainult tark ja kasuta. Salvestamise võimaluse pead aga ise välja mõtlema. See võib tunduda kallis. Aga hind on oma olemuselt kokkulepe ja sõltub sellest, mida oluliseks peame,“ kirjutab Tarmo Soomere Postimehe Arvamus/Kultuur lisas. Arvamuslugu baseerub tema … Loe edasi

Üks konkreetne kuumalaine, suvi või isegi aasta ei anna alust lõplikult öelda, mis on kliimas muutunud. Küll aga saame öelda, et radikaalselt on suurenenud sagedate kuumalainete tõenäosus. Me oleme sisenenud täiesti teise kliimaga ajajärku, ütleb Postimehe aastalõpuintervjuus akadeemia president Tarmo Soomere. Eesti teeb tema sõnul väga õigesti vähemalt kahes aspektis: püüdes tasapisi loobuda fossiilsetest energiaallikatest … Loe edasi

Akadeemik Anne Kahru osaleb Eesti teadusagentuuri korraldataval konverentsil „TeadusEST 2023: Teaduse ees avanevad horisondid“ paneelarutelus „Tipptasemel teadus“.

Vikerraadio saates „Labor“ räägib värske akadeemik Maarja Grossberg-Kuusk päikeseenergeetikast – päikesepaneelide kolmest põlvkonnast, kasulikest ja kahjulikest kristallidefektidest ning paneelide keskkonnamõjust, aga ka noor- ja naisteadlaste rollist. Kuula järele.

Postimehe lisas Arvamus/Kultuur ilmub Jarek Kurnitski arvamuslugu energiatõhususest rohepöörde kontekstis. Ta toob välja, et kui riik kahekordistaks panustamist energiasäästumeetmetesse, st 430 miljoni euroni aastas, võiks see mobiliseerida erasektori investeeringuid kolmekordses mahus. Sel juhul tuleks peaaegu kogu panustamine riigile tagasi maksutuludena umbes 420 miljoni euro ulatuses aastas. Juurde tekiks umbes 25 000 uut töökohta ja mõju … Loe edasi