„Me peame olema ettevaatlikud üldistamisega, et rahvusvaheline õigus on igal ajal ja iga riigi suhtes selline, nagu meie seda oleme kogenud. Aga mida me saame teha, on ikkagi võimalikult palju rääkida – see on ka üks õppetund 1939.–1940. aastast, mil Balti riigid ei rääkinud piisavalt,“ ütleb akadeemik Lauri Mälksoo Vikerraadio saates „Eesti lugu. Rahvusvaheline õigus … Loe edasi
Anu Raud on Vikerraadio saate „Vikerhommik“ külaline. Ta ütleb, et maailm võib korrastuda ka kindamustrites ja rõhutab, et kandes vabariigi aastapäeval mustriga kindaid, tunnustame inimest, kes on selle ilu loonud. Eesti sünnipäeval valutab Anu Raud südant selle üle, et maaellu suhtutakse kergemeelselt: „Minu jaoks on hirmuäratav, kuidas gümnaasiume tahetakse maal hävitada ja see tramburai Metsküla … Loe edasi
Just praegu, kui geopoliitilise olukorra tõttu on Eestil oht kaotada välisinvestoreid, tuleb meil väga hoolsalt hoida inimesi, kes loovad tulevikukindlust meil siin kohapeal; inimesi, kelle käes on võti selleks, et majanduskasvu peatumine ei tähendaks heaolu halvenemist, kirjutab Toomas Asser ERRi arvamusloos, mis põhineb Tartu Ülikooli Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel peetud kõnel. Loe siit.
Sirbis ilmuvad artiklid 2024. aasta teaduse elutööpreemiad pälvinud akadeemik Raivo Uibost ja akadeemik Jakob Kübarsepast ning Wiedemanni keelauhinna pälvinud akadeemik Hando Runnelist (23.02.24, Sirp, „Organismi raudrüü tuunimise virtuoos Raivo Uibo“, lk 9 ja „Kulumiskindluse meister Jakob Kübarsepp“, lk 8, „Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul“, lk 7).
Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel on võtmeroll hoonete energiatõhususe suurendamisel. Selleks et elamute renoveerimine laieneks kõikidesse Eesti piirkondadesse ja oleks vastuvõetav rohkematele, on vaja olulisi muutusi, kirjutab akadeemik Tiit Tammaru Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta avab oma arvamusloos lähemalt selleks vajalikke olulisi tegevussuundi. (23.02.24, Postimees, „Kuidas kiirendada hoonete renoveerimist?“, lk 8). Loe siit.
Tartu ülikooli muuseumi valges saalis tähistatakse piduliku seminariga Jaan Einasto 95. sünnipäeva, tema 75. tööaastat ja 50 aasta möödumist läbimurdelise artikli ilmumisest ajakirjas Nature.
Eesti Päevalehes ilmub artikkel sellest, et Eesti teadusasutused ei ole rahul valitsuse teadusrahastuspoliitikaga, sest suur osa raha jääb riigikoridoridesse tuulduma ega jõua teadlasteni. Eesti teaduste akadeemia nimel annab artiklis kommentaari Marek Tamm, kes kinnitab, et teadusele eraldatud riiklik lisaraha ei jõua alati teadlasteni: „Seda ennekõike ministeeriumite vähese suutlikkuse tõttu teadusraha optimaalselt kasutada. Samuti seetõttu, et … Loe edasi
Pealtnägija lugu räägib 23. veebruaril oma 95. juubelit tähistava tumeaine ja kärjekujulise universumi teooria isast, akadeemik Jaan Einastost. Praeguseks üle 300 teadusartikli kirjutanud akadeemik Einasto jõudis oma suurimate teadusavastusteni 1970. aastatel. Lugu avab vaatajale siiani elujõust pakatava ja raugematu uudishimuga Jaan Einasto mitmekülgsust. Vaata järele.
Teaduste akadeemias antakse üle tänavused riigi teaduspreemiad, F. J. Wiedemanni keeleauhind ning spordi- ja kultuuripreemiad. Laureaate õnnitlevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kultuuriminister Heidy Purga ning teaduspreemiate komisjoni esimees, akadeemia president Tarmo Soomere. Samuti esinevad lühisõnavõttudega eri preemiavaldkondi esindavad laureaadid. Tseremoonia on järelevaadatav Youtube´is.
ERRi portaal Novaator kirjutab, et rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Tartu observatooriumi astronoomidega avastas sadu uusi galaktikate superparvi. Neist kõige kogukama otsustasid nad nimetada peagi oma 95. sünnipäeva tähistava akadeemik Jaan Einasto järgi Einasto superparveks. Loe lähemalt.
Kuna Euroopa on ajalooliselt kujunenud päris paljude väikeriikide maailmajaoks, on selge, et just suuremate vaenulike jõudude naabruses poleks väikeriikidel üksi võttes ellujäämiseks nii palju šansse kui selgasid kokku pannes tegutsedes. Just selle pärast on ühtse Euroopa, Euroopa Liidu püsimine väärt ka mõningaid strateegilisi ohvreid kõigilt riikidelt, sealhulgas väikeriikidelt. Miljardi euro küsimus on aga selles, kui … Loe edasi
Ameerika majandusteadlane Thomas Schelling käis poolesaja aasta eest välja lihtsa mänguteoreetilise mudeli, mille järgi võivad väikesed erinevused inimeste eelistustes võimalike naabrite suhtes viia rahvuslikult, rassiliselt või jõukusastmelt selgelt erinevate linnaosade väljakujunemiseni. Tiit Tammaru räägib Schellingi mudelist Vikerraadio saates „Labor“. Kuula järele.
Tarmo Soomere avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ hiljutist Euroopa Liidu Nõukogu seisukohta teadusuuringute ja innovatsiooni mõju kohta poliitika kujundamisel. Dokument näeb teadust ja innovatsiooni tandemina pakkumas tuge Euroopas tehtavatele otsustele. Tarmo Soomere kirjutab: „Oleme Eestiski näinud, et teadlaste ja poliitikute üksteisemõistmine on võimalik. Viimasel ajal küll harva. Nii nagu kogemuste ja kompetentsi siire, sünnib see … Loe edasi
Postimehe arvamusportaalis ilmub algselt TalTechi väljaandes Trialoog ilmunud Jarek Kurnitski artikkel energiakuludest erinevates korterelamutes. Ta kirjutab, et kõige madalamad energiakulud võivad olla terviklikult renoveeritud korterelamutes. Uued B- ja A-klassi korterelamud on kõrge kvaliteediga ning nii hea energiatõhususega, et isegi suured, maa-alused soojad garaažid neid märkimisväärselt ei suurenda. Kuigi silma järgi vaadates võivad 2000. aastal ja hiljem … Loe edasi
Maris Laan ütleb intervjuus Sirbile, et genoomi tervis sõltub paljuski inimese enda ellusuhtumisest. Kui kaitsed oma elustiiliga genoomi tervist, siis on see investeering sinu enda pikaajalisse tervisesse. (16.02.24, „Geeniteadus meie tervise hüvanguks“, lk 8 –10). Loe siit.
Teaduse elutööpreemia pälvinud Raivo Uibo räägib Tartu Postimehes oma teadustööst. (16.02.24, Tartu Postimees, „Elutööpreemia ehmatas kui punane foorituli“, lk 9). Loe siit.
Eesti riigi juhtimise seisukohalt on vaja praktikat, et seatud plaanide täitmist analüüsitakse ja hinnatakse ning ebaõnnestumistest õpitakse. Praegune praktika on aga selline, et võetakse vastu arengukavad, tehakse plaanid ning tähtaja saabumisel ei analüüsita ega hinnata tulemusi piisavalt. Eriti kehtib see olukorras, kus plaan jääb täitmata või täidetakse osaliselt. Ei analüüsita, miks ei suudetud eesmärgini jõuda, … Loe edasi
Tiit Tammaru räägib pikas intervjuus Novaatorile linnade planeerimise temaatikast läbi mitme aspekti. Andes mitmekesise linnaruumi valemi, ütleb ta, et ennekõike peaksime püüdma ohjata sissetulekute erinevuste kasvu. „Rääkides ruumist, erinevate sissetulekutega ja emakeelega inimeste elukohtade paiknemisest, on esimene temaatika sissetulekud. Järgmine asi on ruumiplaneerimine, linnaplaneerimine. Isegi kui me ütleme, et meil on elamuehitus turupõhine, saab linnu … Loe edasi
Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ metallidest kui materjaliringluse liidritest. Metallid on ühed vähesed materjalid, mille omadusi korduv taaskasutus ei halvenda ja nende ringlus on võimalik lõputult. Tulevikus kasvab materjaliringlus veelgi, kuid selle kõrval on ringmajanduse edendamiseks veelgi suurema potentsiaaliga suund jäätmete vähendamisele ja toodete korduskasutusele. (10.02.24, Postimees, „Metallid – materjaliringluse liidrid“, lk 8). … Loe edasi
Valitsus kinnitab riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. Elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvivad akadeemik, Tallinna tehnikaülikool emeriitprofessor ja vanemteadur Jakob Kübarsepp ning akadeemik ja Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo. Kõik laureaadid leiab siit. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna pälvib akadeemik Hando Runnelile järjepideva ning mõjuka panuse eest eesti keele, kirjanduse ja kultuuri rikastamisse … Loe edasi
Enne e-hääletamise kritiseerimist tuleks heita pilk paberhääletamise kitsaskohtadele. Paljud nn e-vead on tegelikult üldisemad mured, mis esinevad ka paberhääletamise korral. Kui nõuda e-hääletamise katkijätmist näiteks põhjendusega, et häälte salajasus pole tagatud, siis tuleks paberhääletamine hoopis kiiremini ära lõpetada, kirjutab Dan Bogdanov ERRi arvamusloos.
Kesteriidi uurimisest, päikeseenergeetika suundumustest ja noore teadlase elust räägib ajakirja Horisont veebruari-märtsikuu numbris ilmunud intervjuus Maarja Grossberg-Kuusk. Loe siit.
Kui kliimaseaduse eesmärk on jagada laiali ülesandeid riiklikul tasemel juba võetud kohustuste katteks, siis saame endale mitte ühiskonna kindlustunnet kasvatava seaduse, vaid keskkonnakoormiste käsulauad ja neid pole kellelegi vaja, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi portaali arvamusloos.
President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 151 inimest. Nende seas on kaks Eesti teaduste akadeemia liiget: Jarek Kurnitski ja Veiko Uri, kes pälvivad Valgetähe III klassi teenetemärgi. Lähem info siin.