1. oktoober 2024
President Tarmo Soomere osales 1. ja 2. oktoobril Euroopa merekomitee sügisesel plenaaristungil Kreeka mereuuringute keskuse Rhodese hüdrobioloogiajaamas.
President Tarmo Soomere osales 1. ja 2. oktoobril Euroopa merekomitee sügisesel plenaaristungil Kreeka mereuuringute keskuse Rhodese hüdrobioloogiajaamas.
Maris Laan kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et personaalmeditsiini tänaste võimaluste rakendamine Eestis vajab värsket vaadet ja oluliselt laiemat mõtestamist, kaasates meditsiinigeneetikuid ja erinevate kliiniliste erialade esindajaid. „On vaja sisulist arutelu, millised täiendavad DNA-põhised ja muud molekulaarsed (sõel)testid ja andmed annavad olulise lisandväärtuse ning tugevdavad personaalmeditsiini – et patsiendile lisanduks rohkem tervelt elatud aastaid ja … Loe edasi
Teadlaste ööl toimub Eesti teaduste akadeemias akadeemia presidendikandidaatide vestlusringi: Milline on teaduste akadeemia ja selle presidendi roll ühiskonnas? Lähem info.
Akadeemia presidendikandidaadid Jaak Järv, Maris Laan ja Mart Saarma vastavad Sirbis küsimusele: „Millised on teie arvates Eesti ees järgneval kümnel aastal seisvad suuremad ülesanded ja kuidas Eesti Teaduste Akadeemia saaks nende sõnastamise, tegelemise ja lahendamisega tuge pakkuda?“ (27.09.24, Sirp, „Eesti Teaduste Akadeemia valib uue presidendi“, lk 12–13). Loe siit.
President Tarmo Soomere pidas rahvusvahelise rannikute sümpoosiumi (International Coastal Symposium 2024, Doha, Katar) avaloengu, käsitledes võimalusi rannikuprotsesside jälgimise kaudu tuvastada kliimamuutuste eripärasid Läänemere eri osades.
Tallinna tehnikaülikooli vilistlaskogu andis 106. aastapäeva akadeemilisel aktusel aasta vilistlase tunnustuse akadeemik Jüri Engelbrechtile. Ta on üks Eesti silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid teadlasi ning teinud endale nime ka maailma teaduse mastaabis. Loe lähemalt.
Raivo Uibo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ kliimamuutuste mõjust meie tervisele. Juba praegu on olemas mitmekesine hulk teadusandmeid, mis iseloomustavad kliimamuutuste negatiivset mõju meie immuunsüsteemile. Samuti on ilmne, et varsti võime olla olukorras, mil meist enamiku immuunsüsteem pole enam võimeline piisaval määral kohanema kliima muutustega ja sellest tulenevate tagajärgedega. (21.09.24, Postimees, „Kliimamuutused panevad proovile immuunsüsteemi“, … Loe edasi
Akadeemik Urmas Varblane räägib Vikerraadio „Reporteritunnis“ koos Bigpanki peaökonimisti Raul Eametsaga majandusteemadel. Lisaks Eesti asjadele, meie kesisele konkurentsivõimele, hoogu antavale inflatsioonile ja n-ö suurele pildile on saate fookuses Euroopa Liidu konkurentsivõime värskete raportite valguses.
Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos, et valitsus ei saa end majandusküsimustest distantseerida. Alustada võiks majanduse probleemide kuulamisest ja kaasa mõtlemisest.
17. ja 18. septembril kogunes esimest korda Riia Stradinši ülikooli rahvusvaheline teadusnõukoda. Nõukoja liikmed esindavad Itaalia, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide, Taani, Belgia, Luksemburgi, Leedu, Rootsi ja Eesti juhtivaid ülikoole ja teadusasutusi. Nõukogu esimesel istungil valiti Tarmo Soomere nõukoja eesistujaks. Nõukoja ülesandeks on analüüsida ülikooli teaduslikku sooritust, prioriteetsetes suundades toimivate teadusrühmade arengut, nende rahvusvahelise koostöö, grantide ja … Loe edasi
President Tarmo Soomere valiti Riia Stradinši ülikooli rahvusvahelise teadusnõukoja eesistujaks.
Lauri Mälksoo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ ÜRO reformimise keerukusest. ÜRO liikmesriikide enamus ei saa leppida ilmselgete võimu kuritarvitustega ja rahvusvahelise õiguse rikkumistega Julgeolekunõukogu alaliste liikmete poolt. Väikeriigid peavad olema selliste küsimuste tõstatamisel häälekad ning oma huvide eest seisma. Ka valupunktidest pidevalt rääkimine otseste muudatusteta võib teinekord omada teatud mõju praktikas, sest ühel hetkel peavad … Loe edasi
Maarja Kruusmaa räägib Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ Tallinna tehnikaülikooli teadlaste põnevast ja innovaatilisest arendusprojektist – kanalisatsioonirobotitest.
Arvo Pärt pälvis muusikavaldkonna ühe suurema rahvusvahelise tunnustuse, Briti Royal Philharmonic Society (Kuningliku Filharmoonia Seltsi) kuldmedali. Loe lähemalt.
Tarmo Soomere esineb Hiiumaa keskkonnapäeval ettekandega „Läänemere tervisest“ ja osaleb arutelupaneelis „Millised on Hiiumaa meremajanduse tuleviku väljavaated?“. Keskkonnapäeva fotogaleriid saab vaadata siit.
Tarmo Soomere on külas Postimees TV saates „Raudsaare dialoogid“. Juttu tuleb muuhulgas tagasivaatest 2005. aasta jaanuaritormile, orienteerumisest elus ja teaduses, tehisarust, aga ka teaduste akadeemiast ja selle ees seisvast presidendivalimisest. Tarmo Soomere ütleb, et poliitikute otsus ei pea käima teadlaste soovituse järgi, aga teadlaste soovituse lauale mitte panemine on suur kuritegu.
Universumi väga varases staadiumis juhtus midagi, mida maailma parimad füüsikud seni veel seletada ei oska ning mille tagajärjel kõik käegakatsutav ja nähtav praegu üldse eksisteerib. Miski või keegi sekkus Suure Paugu käiku ja lõi paigast ära loodusseadustega ette nähtud tasakaalu, mille tagajärjel tekkis ainet rohkem kui antiainet. Ka meie, inimesed, ei ole midagi muud kui … Loe edasi
Delfi portaalis ilmub artikkel teaduste akadeemia lähenevatest presidendivalimistest 9. oktoobril.
President Tarmo Soomere esineb Suure-Jaani kooli aulas Põhja-Sakala valla väärikate akadeemiale ettekandega „Kliimamuutus Eestis: hirmutav tont või haruldane võimalus“. Loe lähemalt.
Eesti paistab silma sellega, et meie naised on keskmiselt pool aastat kauem haridust saanud kui mehed. Samas oleme Euroopa Liidus esikohal soolise palgalõhe poolest. Levinud on arvamus, et matemaatilised ained on poiste jaoks lihtsamad kui tüdrukutele. Tegelikkus näitab aga, et matemaatilise võimekuse erinevus sugude vahel on väiksem kui indiviidide vahel, kirjutavad Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ … Loe edasi
Teaduste akadeemias toimub akadeemik Jüri Engelbrechti värske raamatu „A Journey into the Nonlinear World“ esitlus.
Lauri Mälksoo kirjutab Eesti Päevalehe arvamusloos, et Eestis on levinud diskursus, mille järgi on väikeriikidel rahvusvahelise õigusega eriline suhe – see on „väikeriikide tuumapomm“. Ent Mongoolia näite pinnalt näeme, kuidas väikeriiki on võimalik teatud juhtudel võimupoliitiliselt viia ka oma rahvusvahelise kohustuse rikkumiseni. Mongoolia puhul suutis Venemaa selle riigi käitumist mõjutada mh seetõttu, et Mongoolia ajaloos … Loe edasi
Pärnu Postimehes ilmub intervjuu Mart Kalmuga, kes ütleb, et tema silmis on oluline mitte lasta Pärnu linnal laiali valguda ja mitte nõrgestada maantee äärseid kaubanduskeskusi, et need ei tasuks end äriliselt ära. Kõige olulisem on kesklinna säilitamine. Ehitada tuleks üles tugevam kesklinn, kuhu saab nii auto kui ühistranspordiga ja kus oleks võimalikult palju elu, kortereid … Loe edasi
Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutab koos Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsaga ERRi arvamusloos, et vale on valitsuse lähenemine, mis näeb peamise strateegilise probleemina eelarve tasakaalu saavutamist, täpsemalt selle poole liikumist. Riigieelarve ja selle tasakaalustatus on vahendid mingi eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk ise. „Seega vajame sisuliseks otsustamiseks selget arusaamist, mis probleemi me lahendame ja mis peaks tegelikult olema … Loe edasi