Jarek Kurnitski rääkis ERRi hommikuprogrammis „Terevisioon“, et talvisel ajal võiks toatemperatuur jääda vahemikku 21–22 kraadi. Statistika näitab, et neil, kes kütavad üle ehk hoiavad talvel toas sooja 24–25 kraadi vahel, esineb tihedamini ka tervisehäireid.
ICC on vahistamismääruse väljastanud näiteks Venemaa liidri Vladimir Putini ja ka Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu kohta. Lauri Mälksoo tõdeb intervjuus ERRi saatele „Välisilm“, et ICC kellegi üle tagaselja õigust ei mõista ning saab kellegi süüdi mõista ja talle karistuse määrata ainult siis, kui see inimene on vahi alla võetud ja kohtus kohapeal.
Akadeemik Elmo Tempel arutleb koos teadusfilosoof Ave Metsiga Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“, millest on tekkinud suurimad teadusavastused ja kui olulist rolli omavad avastustel ühiskondlikud taustauskumused ja -hoiakud. Kuula järele.
Hiljutises ühispöördumises teatasid paljude riikide teadlased, et lood seni meie kliimat õnnistanud Atlandi ookeani hoovustega on läinud väga hapuks. Selle avaldusega nõustub ka Tarmo Soomere, kes annab intervjuu Õhtulehele. „Meie paradiislik elu võib siin tõesti otsa lõppeda ning seda juba lähematel aastakümnetel, kui meil on oodata kliimat, mis on sarnane ilmaga Alaska lõunaservas, Magadanis või … Loe edasi
Sakalas ilmub lugu Urmas Varblasest ja sellest, kuidas Mõisakülas sirgunud noormehest sai majandusteadlane ja akadeemik. (23.11.24, Sakala, „Akadeemiline ettevõtja“, lk 3). Loe siit.
Kuigi piiratud ressurssidega maailmas on kasvul piirid, ilustame järjekindlalt majanduskasvu. „Laia pintsliga maalides on selleks vähemalt kolm sundi: rahvastiku suurenemine, per capita ehk inimese kohta arvestatud tarbimise kasv ning olemasoleva rikkuse säilitamine ja paisutamine,“ kirjutab Arvi Freiberg Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Populaarsust koguv tasaarengu või „ilma kasvuta heaolu“ unistus loodusseadustega kooskõlas olevast, seega loomulikust allakäiguspiraalist … Loe edasi
Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab Sirbis ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas. „Taastuvenergia tehnoloogiate võidukäiguga kasvab ka jäätmete hulk, millel on suur keskkonnamõju. Seetõttu peame varakult töötama välja strateegiad taastuvenergia tehnoloogiate jäätmete väärindamiseks. Päikesepaneelide jäätmed on väärtuslik tooraine mitmele valdkonnale, sealhulgas päikeseenergeetikale endale,“ kirjutab ta. (21.11.24, Sirp, „Ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas“ , lk 31–32). Loe siit.
Dmitri Vinnikov kirjutab Sirbis, et jõuelektroonikal on maailma energiapöördes keskne roll – see tagab elektertranspordi ja taastuvenergeetika kiire arengu. „Ilma jõuelektroonikata ei ole põhimõtteliselt võimalik rääkida rohe- või energiapöördest ega energiakulude kokkuhoiust,“ tõdeb ta (21.11.24, Sirp, „Jõuelektroonika teeb energiapöörde võimalikuks ja elu paremaks“, lk 30). Loe siit.
„Usun, et vaatamata õigustatud rahulolematusele riigieelarve korraldusega on meil võimalus pöörata olemasolevad, heas usus tehtud, ent haldussuutmatusega kihva keeratud tehnoloogilised arendused oma tugevusteks. See vajab selgemat visiooni ja tahet, andes samas vastu ilmselt ühe kaasaegseima fiskaalsüsteemi, mis võimaldab hakata sisuliselt haldama ka avalike kulude kontrollimatut kasvu,“ kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.
Akadeemikud Krista Fischer, Anne Kahru, Maarja Grossberg-Kuusk, Mare Kõiva, Maris Laan ja Anu Raud külastasid 20.–21. novembril Ida-Virumaa gümnaasiume ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Virumaa kolledžit. Neljale kohtumisele oli neid kuulama tulnud ligi 700 Kohtla-Järve Gümnaasiumi, Jõhvi Gümnaasiumi, Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva Gümnaasiumi õpilast. Kohtla-Järvel osalesid kohtumistel ka TTÜ Virumaa kolledži tudengid. Loe lähemalt.
Margus Lopp räägib ERRi portaalis Novaator Tallinna tehnikaülikooli teadlaste loodud tehnoloogiast, mis võimaldab põlevkivi töötlemisel tekkivast fenoolveest toota keskkonnasõbralikult ja soodsalt kõrge lisandväärtusega kemikaale, näiteks roosiõli. Loe artiklit. Samal teemali ilmus 18. novembril artikkel ka Postimehe teadusrubriigis.
„Kas ühe looduliku ökosüsteemi „taastamine“ on väärt teise hävitamist?,“ küsib Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Ülo Niinemets. 2022. aastal võeti ÜRO elurikkuse konverentsil vastu väga ambitsioonikas kava elurikkuse ja ökosüsteemide taastamiseks. Lihtsustatult öeldes tuleks globaalselt taastada Kanada suurune ala. See on tekitanud suurema debati, mida ja kuidas taastada. Aina enam levib arvamus, et uus looduslik ökosüsteem, … Loe edasi
Eesti teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni aastakonverentsil anti välja Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ja mitmed eripreemiad innustavalt teadusest kõnelejatele. Teiste seas pälvisid tunnustuse akadeemikud Maarja Grossberg-Kuusk ja Mare Kõiva. Maarja Grossberg-Kuusk pälvis II preemia Eesti teaduse populariseerimise riiklike auhindade kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija“. Mare Kõiva sai Eesti teadusajakirjanike seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul. Loe lähemalt.
Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) taskuhäälingus on külas akadeemik Anu Realo, kellega tuleb juttu psühholoogiast, Suurest Viisikust, Maailma Väärtuste uuringust ning Inglehart-Welzeli kultuuritüpoloogiast, samuti poliitikast. Kuula järele.
Kalle Kirsimäe esineb ettekandega riigikogus toimuval konverentsil „Fosforiit – rõõm või mure?“ Ettekande põhjal ilmub 18. novembril ERRi arvamuslugu, kus Kalle Kirsimäe kirjutab: „Maavara on rikkus, aga ei ole iluasi, ja meil on riigina vaja teaduspõhiselt teada, mis meil siin on, mis koguses, millise kvaliteediga, milliste võimalike kahjude ja millise võimalike tulude ning majandusliku mõjuga. … Loe edasi
Kuigi plastide käitlemiseks uuritakse ja katsetatakse mitmeid uudseid tehnoloogiaid, pole meil ei aega ega ruumigi neid ära oodata. Samuti vajab iga ringmajandus korralikku energiasisendit, tuletab akadeemik Jaak Järv meelde Postimehe intervjuus. (14.11.24, Postimees, „Akadeemik Jaak Järv: head ja odavat viisi plastide ümbertöötlemiseks ei ole ega ka tule“, lk 14–15). Loe siit.
Kalle Kirsimäe ütleb intervjuus Postimehele, et fosforiidi kaevandamisega kaasnevad sedavõrd suured keskkonna- ja poliitilised riskid, et ainuüksi seepärast pole tööstuse rajamine praegu mõeldav. (13.11.24, Postimees, „Akadeemik: fosforiiditööstuse riskid on liiga suured“, lk 11). Loe siit.
Vilniuses, Leedu teaduste akadeemias toimub Balti riikide „Naised teaduses“ stipendiumite pidulik üleandmine. Rohkem infot.
Mare Kõiva räägib Vikerraadio saates „Labor“ sellest, kuidas kassid ja inimesed omavahel suhtlevad. Kuula järele.
Rahvusvaheliseks teaduspäevaks valminud ERRi saates „Teadus kasumiks“ esinejate seas on Mart Saarma, kes räägib sellest, kuidas ettevõtlikkus teaduses ära tasub, olles ka ise selle ilmekaks näiteks. Ta näeb suurt potentsiaali IT ja biomeditsiini ühendamises. Vaata järele.
Maris Laan kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et Eesti areng jätkub vaid siis, kui meil on piisavalt akadeemilist järelkasvu Eestile kriitilistes teadusvaldkondades. Eesti teadlased seisavad jätkuvalt silmitsi projektipõhise rahastuse ja ebakindlusega tuleviku ees ja meil on terav akadeemilise järelkasvu probleem. On aeg algatada riigi tasandil arutelu akadeemiliste töötajate stabiilse tenuuriraja ja põhipalga raamistiku loomise ning … Loe edasi
Sirbis ilmub intervjuu Urmas Kõljalaga looduse andmebaaside teemal. Ta ütleb, et kõik tema viimase aja ponnistused on selleks, et viia andmete ühtne ruum ja haldamine uuele tasemele. „Näen siin väga suuri innovatsioone ja võimalusi nii Eesti kui globaalse kogukonna jaoks, aga ka teoreetilisi küsimusi, mis tuleb eelnevalt lahendada,“ sõnab akadeemik Kõljalg. (8.11.24, Sirp, „Rohkem andmekultuuri!“, … Loe edasi
President Tarmo Soomere osaleb konverentsi „Tasakaalus majanduse foorum 2024: elevant toas“ arutlusringis: „Kliimasõbralik majandus Eestis 2040: riskid ja võimalused“. Rohkem infot foorumi kohta siin. Loe kajastust Äripäevas.
Lauri Mälksoo on külaline Vikerraadio saates „Reedene intervjuu“, kus aruteluteemaks on rahvusvaheline õigus: Kuidas julgeolekupoliitiiselt turbulentsel ajal õigeid valikuid teha ja mismoodi rahvusvaheline õigus väikeriike kaitseb? Lauri Mälksoo selgitab laiemalt rahvusvahelise õiguse toimimist ning seda, miks on nii keeruline ÜRO-d reformida. Loe intervjuud/kuula järele.