Teaduste akadeemia uus president Mart Saarma kohtub oma esimesel tööpäeval kliimaminister Yoko Alenderi ja kliimaministri teadusnõuniku Aveliina Helmiga, et arutada akadeemia ja ministeeriumi vahelist koostööd globaalsete keskkonnamuutuste ja kliimamuutuste alal.
Urmas Varblane kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et USA järgmiseks presidendiks valitud Donald Trump võib tahta alustada kaubandussõdu, kuid pihta võivad saada hoopis ameerika enda inimesed. „President Trump ei ela 1930. aastate maailmamajanduses, kus põhiline mudel oli selline, et kaup tehti valmis ühes riigis ja siis eksporditi see mujale. Tänapäeva maailmamajanduse keskpunktis on globaalsed … Loe edasi
Postimehes ilmub lugu president Kersti Kaljulaidi kriitilistest sõnadest Eesti teadlaste suunal hiljuti Tallinnas toimunud rahvusvahelise polaarkonverentsi vestlusringis. Kersti Kaljulaid leidis, et Eesti teaduskogukond ei ole suutnud inimesteni tuua kliimamuutuste tõsidust. Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere kommenteerib artiklis, et selline rünnak teadlaste vastu on endise riigipea tasemel esmakordne. Eriti kui arvesse võtta Eesti intensiivset ja tulemuslikku … Loe edasi
5. ja 6. detsembril toimub Tallinna ülikoolis ja Eesti teaduste akadeemias X mitmeteaduslik eesti teaduskeele konverents „Eesti täppiskeelne teadus“. Teisel päeval peab teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ettekande eestikeelsest teadusest akadeemiku ja akadeemia presidendi vaatevinklist. Loe lähemalt.
Toimub teaduste akadeemia üldkogu istung. Istungi avalikus osas toimus akadeemik Ülo Manderi inauguratsioon. Allkirjastati leping Mart Saarmaga ning assotsieerumislepingud akadeemilise rahvaluule seltsi ja Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsiga. Riigi teaduse elutööpreemia laureaat, akadeemik Raivo Uibo pidas ettekande „Kaleidoskoopiline autoimmuunsus“. Istungi kinnises osas valiti akadeemia juhatusse uued asepresidendid, peasekretär ja juhatuse vabaliikmed ning täpsustati juhatuse liikmete valimise reglementi, … Loe edasi
Postimehe kultuuriportaalis ilmub katkend Neeme Raua sulest ilmunud intervjuuraamatust „Maailm 2050. Mis meid võib oodata ees“, kus küsimustele vastab Tarmo Soomere. Loe siit.
Tarmo Soomere peab Stockholmi Eesti Majas emakeelse Tartu Ülikooli 105. aastapäeva pidulikul aktusel loengu „Eesti teadus: lipulaev, nõustaja ja suursaadik“. Aktuse korraldaja on Eesti Teaduslik Selts Rootsis.
Jaan Undusk kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse evalvatsiooni raames antud rahvusvahelise komisjoni hinnangust, et kirjanduskeskus ei suuda sõnastada garantiid oma rahastamise jätkumiseks viie või kümne aasta pärast ja kirjanduskeskuse tööd ei saa pidada jätkusuutlikuks. Samas on Eestis teadus peaaegu puhtalt projektipõhine, projekte antakse viieks aastaks ja vaid väga vähestele. „Eksistentsiaalsete põhiküsimuste … Loe edasi
Dan Bogdanov esineb arenguseire keskuse konverentsil „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“ ettekandega „Privaatsust tagavate tehnoloogiate roll personaalriigis“.
Sajanda sünnipäeva puhul korraldas naisteajakiri Eesti Naine küsitluse, kes on Eesti sajandi naine? Väärikas ja särav seltskond selgus ERRi saates „Pealtnägija“. Tabeli kaheksandale kohale tõusis Anu Raud. Loe lähemalt/vaata järele.
Estonia juurdeehituse võimatus on osutunud müüdiks. Läbitöötatud arhitektuurilahendused tõestavad, et täies mahus juurdeehitus ei oma mõju vanalinnale ning on teostatav nii, et ooperiteatri arhitektuur saab vunki juurde. Kui ühele poole on jäänud subjektiivsed hinnangud ja teisel pool on objektiivsed argumendid ja analüüsid, siis on ehk õige aeg rahvusvaheline arhitektuurivõistlus välja kuulutada, kirjutab Jarek Kurnitski ERRi … Loe edasi
Jarek Kurnitski rääkis ERRi hommikuprogrammis „Terevisioon“, et talvisel ajal võiks toatemperatuur jääda vahemikku 21–22 kraadi. Statistika näitab, et neil, kes kütavad üle ehk hoiavad talvel toas sooja 24–25 kraadi vahel, esineb tihedamini ka tervisehäireid.
ICC on vahistamismääruse väljastanud näiteks Venemaa liidri Vladimir Putini ja ka Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu kohta. Lauri Mälksoo tõdeb intervjuus ERRi saatele „Välisilm“, et ICC kellegi üle tagaselja õigust ei mõista ning saab kellegi süüdi mõista ja talle karistuse määrata ainult siis, kui see inimene on vahi alla võetud ja kohtus kohapeal.
Akadeemik Elmo Tempel arutleb koos teadusfilosoof Ave Metsiga Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“, millest on tekkinud suurimad teadusavastused ja kui olulist rolli omavad avastustel ühiskondlikud taustauskumused ja -hoiakud. Kuula järele.
Hiljutises ühispöördumises teatasid paljude riikide teadlased, et lood seni meie kliimat õnnistanud Atlandi ookeani hoovustega on läinud väga hapuks. Selle avaldusega nõustub ka Tarmo Soomere, kes annab intervjuu Õhtulehele. „Meie paradiislik elu võib siin tõesti otsa lõppeda ning seda juba lähematel aastakümnetel, kui meil on oodata kliimat, mis on sarnane ilmaga Alaska lõunaservas, Magadanis või … Loe edasi
Sakalas ilmub lugu Urmas Varblasest ja sellest, kuidas Mõisakülas sirgunud noormehest sai majandusteadlane ja akadeemik. (23.11.24, Sakala, „Akadeemiline ettevõtja“, lk 3). Loe siit.
Kuigi piiratud ressurssidega maailmas on kasvul piirid, ilustame järjekindlalt majanduskasvu. „Laia pintsliga maalides on selleks vähemalt kolm sundi: rahvastiku suurenemine, per capita ehk inimese kohta arvestatud tarbimise kasv ning olemasoleva rikkuse säilitamine ja paisutamine,“ kirjutab Arvi Freiberg Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Populaarsust koguv tasaarengu või „ilma kasvuta heaolu“ unistus loodusseadustega kooskõlas olevast, seega loomulikust allakäiguspiraalist … Loe edasi
Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab Sirbis ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas. „Taastuvenergia tehnoloogiate võidukäiguga kasvab ka jäätmete hulk, millel on suur keskkonnamõju. Seetõttu peame varakult töötama välja strateegiad taastuvenergia tehnoloogiate jäätmete väärindamiseks. Päikesepaneelide jäätmed on väärtuslik tooraine mitmele valdkonnale, sealhulgas päikeseenergeetikale endale,“ kirjutab ta. (21.11.24, Sirp, „Ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas“ , lk 31–32). Loe siit.
Dmitri Vinnikov kirjutab Sirbis, et jõuelektroonikal on maailma energiapöördes keskne roll – see tagab elektertranspordi ja taastuvenergeetika kiire arengu. „Ilma jõuelektroonikata ei ole põhimõtteliselt võimalik rääkida rohe- või energiapöördest ega energiakulude kokkuhoiust,“ tõdeb ta (21.11.24, Sirp, „Jõuelektroonika teeb energiapöörde võimalikuks ja elu paremaks“, lk 30). Loe siit.
„Usun, et vaatamata õigustatud rahulolematusele riigieelarve korraldusega on meil võimalus pöörata olemasolevad, heas usus tehtud, ent haldussuutmatusega kihva keeratud tehnoloogilised arendused oma tugevusteks. See vajab selgemat visiooni ja tahet, andes samas vastu ilmselt ühe kaasaegseima fiskaalsüsteemi, mis võimaldab hakata sisuliselt haldama ka avalike kulude kontrollimatut kasvu,“ kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.
Akadeemikud Krista Fischer, Anne Kahru, Maarja Grossberg-Kuusk, Mare Kõiva, Maris Laan ja Anu Raud külastasid 20.–21. novembril Ida-Virumaa gümnaasiume ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Virumaa kolledžit. Neljale kohtumisele oli neid kuulama tulnud ligi 700 Kohtla-Järve Gümnaasiumi, Jõhvi Gümnaasiumi, Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva Gümnaasiumi õpilast. Kohtla-Järvel osalesid kohtumistel ka TTÜ Virumaa kolledži tudengid. Loe lähemalt.
Margus Lopp räägib ERRi portaalis Novaator Tallinna tehnikaülikooli teadlaste loodud tehnoloogiast, mis võimaldab põlevkivi töötlemisel tekkivast fenoolveest toota keskkonnasõbralikult ja soodsalt kõrge lisandväärtusega kemikaale, näiteks roosiõli. Loe artiklit. Samal teemali ilmus 18. novembril artikkel ka Postimehe teadusrubriigis.
„Kas ühe looduliku ökosüsteemi „taastamine“ on väärt teise hävitamist?,“ küsib Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Ülo Niinemets. 2022. aastal võeti ÜRO elurikkuse konverentsil vastu väga ambitsioonikas kava elurikkuse ja ökosüsteemide taastamiseks. Lihtsustatult öeldes tuleks globaalselt taastada Kanada suurune ala. See on tekitanud suurema debati, mida ja kuidas taastada. Aina enam levib arvamus, et uus looduslik ökosüsteem, … Loe edasi
Eesti teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni aastakonverentsil anti välja Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ja mitmed eripreemiad innustavalt teadusest kõnelejatele. Teiste seas pälvisid tunnustuse akadeemikud Maarja Grossberg-Kuusk ja Mare Kõiva. Maarja Grossberg-Kuusk pälvis II preemia Eesti teaduse populariseerimise riiklike auhindade kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija“. Mare Kõiva sai Eesti teadusajakirjanike seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul. Loe lähemalt.