Sirbis ilmus Kurmo Konsa arvustus Jüri Engelbrechti 2025. aasta lõpus ilmunud raamatule „Puuduvad leheküljed“. Konsa tõi esile, et raamat väidab vaikselt, kuid järjekindlalt, et keerulisel ajal pole suurim oht mitte teadmatus, vaid see, kui me räägime keerukusest valede sõnadega – kui me püüame mittelineaarset maailma seletada lineaarse lohutusega. (20.03.26, Sirp, „Lünkade esteetika: teadlane, kes ei … Loe edasi
„Ehk oleks aeg liikuda looduse ja inimeste suhetes, kaasa arvatud looduskaitses, uue paradigma poole: et loodus on meie liitlane, kellega sõlmime sisult kahepoolsed lepingud,“ kirjutas Tarmo Soomere Maalehe arvamusloos. (19.03.26, Maaleht, „Kui sõlmiks loodusega lepingu?“, lk 24–25).
Alates 2024. aasta sügisest Ukraina kõrghariduse reformi nõustav akadeemik Jaak Aaviksoo rääkis intervjuus Postimehele nii sellest tööst kui ka Eesti kõrghariduse seisust ja tehisarust hariduses (17.03.26, Postimees, „Aaviksoo: ülikoolid tahavad õpetada, mida ise oskavad, mitte seda, mida väga vaja“, lk 5).
Jüri Allik kommenteeris Delfi Fortele, kas ka Eestis tuleks hakata teiste riikide kombel koolis nutiseadmete kasutamist kärpima. Ta suhtub sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiirangutesse skeptiliselt ja peab seadusega kehtestatud keeldu halvaks lahenduseks. Taolise keelu puhul kerkib Eestis ka põhiseaduslik probleem, sest põhiseadus annab igaühele õiguse vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Samuti on praktiline küsimus, kas keeldu … Loe edasi
Lauri Mälksoo kommenteeris Kuku raadio „Välismäärajas“ rahvusvahelise õiguse olukorda seoses sõjaga Iraanis ja Lähis-Idas. Ta rõhutas, et ei saa mitte kuidagi olla väikeste ja keskmise suurusega riikide huvides, et rahvusvahelise õiguse reeglid täiesti kõrvale heidetakse.
Eesti on teinud olulise ja vajaliku otsuse minna kõigis koolides üle eestikeelsele õppele. Kui selle sammu eesmärk on lõimumine, siis on järgmine loogiline etapp koos õppimine. Lõimumine ei tähenda üksnes ühist keelt, vaid ühist elu – õppimist, igapäevast suhtlust ja tegutsemist samas keskkonnas, kirjutas Tiit Tammaru Postimehe portaali arvamusloos.
Viimastel aastatel on Eestis kiiresti kasvanud ATH diagnooside arv ning koos sellega ka psühhostimulantide kasutamine. Eriti järsult on suurenenud lisdeksamfetamiini kasutus. Seda arengut esitatakse sageli kui meditsiinilist edulugu: inimesed saavad diagnoosi, ravi ja parema toimetuleku. Tähelepanuta jäetakse aga oluline asjaolu: tegemist on amfetamiiniga, mis võib tekitada psühhoosi, kirjutas Eero Vasar Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ (14.03.26, … Loe edasi
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis toimus akadeemik Jaan Einasto elutööd kokku võtva monograafia „Spinning the Cosmic Web“ esitlus. Lähem info.
Tiit Tammaru rääkis intervjuus Õpetajate Lehele, miks hariduslik ebavõrdsus sünnib sageli mitte maakondade, vaid koolide ja klasside sees, kuidas kooli õppekeel kujundab vene emakeelega noorte tulevikku ning miks peaks eestikeelsele õppele ülemineku järel olema järgmine siht õpilaste koos õppimise suurendamine. (10.03.26, Õpetajate Leht, „Tiit Tammaru: haridus kui sotsiaalne lift ei vii Eestis kõiki lapsi võrdselt … Loe edasi
Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigis „Keeletoimetaja soovitab“ ilmub 9.–23. märtsini keelenõusari „Akadeemikute eri“, milles kaksteist Eesti Teaduste Akadeemia liiget jagavad oma tähelepanekuid tänapäeva eesti keele kohta. Kokku ilmub sarjas viisteist keelesoovitust, millest osa avaldatakse ka ERRi teadusportaalis Novaator.
Elmo Tempel rääkis Vikerraadio saates „Labor“ hiiglaslikest raadiogalaktikatest ehk universumi kõige suurematest galaktikatest, millest paiskuvad kaugele välja raadiolaineid kiirgavad gaasijoad. Ta on uurinud, kuidas pikkades galaktikate ahelates valitsevad olud neid jugasid juhivad.
Akadeemik Urmas Varblane ja terviseökonomist Andres Võrk kirjutasid Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ tervishoiu ennetusmeetmete kulutõhususest. Haiguste ennetamine on odavam kui nende ravimine, töövõime säilitamine on odavam kui selle taastamine ning tervem ühiskond tähendab ka tugevamat majandust. Seetõttu ei ole ennetus pelgalt tervisepoliitika küsimus – see on ka arukas majanduspoliitika, leidsid autorid. (7.03.26, Postimees, „Parim investeering … Loe edasi
Eero Vasar selgitas Maalehes talisupluse mõju organismile ja seda, milliste terviseprobleemide puhul ei ole see ohutu.
Maarja Öpik rääkis intervjuus Postimehe Trinoklile, kuidas läheb meie muldadel ja mullaelanikel, miks tasub nii lastel kui täiskasvanutel näpud mullaseks teha, mida hakata peale plahvatuslikult kasvanud teadusartiklite kuhilaga ja kuidas AI ajastul teadmisteterasid sõkaldest eristada.
Mart Saarma kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et Eesti firma GeneCode plaanib 2027. aastal alustada Parkinsoni tõve patsientidel esimesi katseid uue ravimiga, mis oleks õnnestumise korral tõeline läbimurre selle haiguse ravis. See on suukaudne ravim, mille kasutamist saaks alustada kohe pärast diagnoosi. Väikesed molekulid levivad ajus hästi, pidurdades tõhusalt haiguse kulgu. Samuti pääsevad need ka … Loe edasi
Kui soovime, et eesti keel püsiks täisväärtusliku teadus- ja kõrghariduskeelena, peab selle arendamine muutuma riiklikult süsteemseks ja akadeemiliselt väärtustatud tegevuseks, kirjutas Jakob Kübarsepp ERRi arvamusportaalis.
Margus Lopp rääkis Delfi Forte portaalile oma uurimusest, kuidas põlevkivi või vanema ja õigema nime järgi kukersiiti otseselt kemikaalideks muundada. Ta toob esile, et põlevkiviteadus tuleb teadlikult ümber suunata uutesse rohe- või ringmajanduse valdkondadesse.
Novaatoris avaldatud minutiloengus rääkis Marek Tamm sellest, kuidas Eesti Vabariik sündis paberil, otsekui kõne teona. Kuna 1918. aastal puudus Eestil armee, riigipiir ja valitsus, sai vabariik alguse performatiivsest kõneteost: 500-sõnaline manifest asendas reaalset võimu ja lõi iseseisva poliitilise subjekti.
Kuigi loodus on olnud inimkonna liitlane ürgajast peale, on nüüd meie soovid läinud nii suureks, et nende täitmine on käivitanud massiivse liikide väljasuremise, kirjutas Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta avas lugejale Euroopa teaduste akadeemiate soovitusi põldude, metsade ja soode tervise taastamiseks, mis ütlevad, et keskenduda tuleks kahjustatud keskkonna taastamisele nii maal kui ka … Loe edasi
Postimehe portaali rubriigis „Nädala vastaja“ ilmus intervjuu teaduse elutööpreemia laureaadi Martin Zobeliga.
Sirbis ilmusid lood tänavustest riiklikest teaduspreemiatest: elutööpreemia laureaadist Martin Zobelist („Ökoloog, kes on avardanud arusaama elurikkusest“, lk 8), teaduspreemiast väljapaistva avastuse eest („Higgsi boson, viimane pusletükk osakestefüüsika standardmudelis“, lk 9) ja aastapreemiate laureaatidest („Riiklikud teaduse aastapreemiad“).
Marek Tamm oli külas Tallinna Ülikooli saates „Ekspert eetris“, kus võetakse vaatluse alla põnev kohtumispunkt loomepärandi ja tehnoloogia eesliinil, küsides, kuidas muudab digitaalne pööre meie suhet minevikuga. Vestluse keskmes oli Euroopa Komisjoni rahastatud nelja ülikooli ühine uurimisprojekt DIGHT-Net, mille keskmes on soov tuua Juri Lotmani ja Umberto Eco intellektuaalne pärand tänapäeva digiajastusse.
„Pea kõik rahvusvahelised võrdlused tunnustavad meie haridussaavutusi ja ülikooliteaduseski oleme üleilmselt silmapaistvad. Ainult et meie haridusratta üha kiirem pöörlemine ei jõua kuidagi majandusse ja ühiskonda. Eesti haridusvaldkonna saavutused ei „peegeldu ühiskonna edenemises“,“ kirjutas Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.
Lauri Mälksoo ütles intervjuus Novaatorile, et Venemaa lähtub Ukraina ründamisel aastasadade vanusest imperiaalsest loogikast. Ühtlasi saadab agressioon karmi hoiatuse Venemaa koosseisu haaratud väikerahvastele.