Postimehe teadusportaal kirjutab ligi kaks kuud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadusprorektorina töötanud Jarek Kurnitski ambitsioonikast eesmärgist pöörata ülikooli teaduslik väljund taas kasvule ning suurendada TalTechi osakaalu Eesti teadusmaastikul.
Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ bürokraatia hinnast. Ta toob esile, et meie riigiaparaat on kinni kiilunud ja ülereguleerimine poob ka avalikku sektorit. Raha on kõikjalt puudu, kuid erakordselt suur hulk riigieelarvelisi vahendeid kantakse igal aastal edasi järgmisse majandusaastasse. Seadusandja tahtest jääb täitmata ja „üle jääb“ raha, mis on tihti seotud investeeringutega ja riigi … Loe edasi
Tarmo Soomere ja Veiko Uri kirjutavad Maalehe arvamusloos sellest, et inimese soov metsas protsesse tagasi pöörata võib tuua hoopis karuteene. „Eesti jätkusuutlikkuse alus on oskus hallata oma põhikapitali: viljakandvat mulda, sellel kasvavat metsa ja seda kõike elustavat vett. Nõnda, et need oleksid taastuvad ja kestlikud mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses. Saades aru, et nii … Loe edasi
Dan Bogdanov andis „Vikerhommikus“ intervjuu seoses akadeemia küberturvalisuse komisjoni värskelt avaldatud Eesti valimiste tehnoloogiaga seotud riskide analüüsiga. Ta selgitas, et analüüs aitab valimiste tehnoloogia ehitajatel ja valimiste korraldajatel paremini valmistuda tulevikuks. „Kui me näitame ära, millised ohud on tõsisemad, siis Riigi Infosüsteemi Amet – kes on tehniline partner – ja Riigi Valimisteenistus saavad otsustada, kas … Loe edasi
Tänapäeval, kui materjalide ja energia kasutamine koormab meie planeeti üha rohkem, tõukab see tagant teadusuuringuid ja innovatsiooni – et leida alternatiive nii materjalidele kui ka energiatehnoloogiatele, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Jakob Kübarsepp. Läbi inimkonna arengu on vanu materjale asendatud uutega, mis teevad ära sama töö, aga on paremate omadustega, odavamad, kergemini kättesaadavamad või keskkonna- … Loe edasi
Mart Kalm kirjutab Sirbis lammutamisohus olevast Tallinnas Kadaka teel asuvast Burmani villast. Ta toob esile, et Burmani villa vastaskrundil juba juhtunu on hoiatav näide. „Seal oli kenas Eesti-aegses majas kesk imelist õunaaeda armastatud restoran Umami. Nüüd on krunt rahaks tehtud ja asemel ilmetud betoonist korterelamukastid häbiks kogu Eesti kinnisvaraarenduse sektorile.“ Linnaruumiliselt on oluline, et säiliks … Loe edasi
Ilmus 2024. aasta oktoobris Gdanskis toimunud konverentsil „Reclaiming Europe“ arutatud teemade esseede kogumik. Konverentsi korraldas Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia koos partneritega. Kogumikust leiab ka teaduste akadeemia eelmise presidendi akadeemik Tarmo Soomere ja Euroopa Noorte Teaduste Akadeemiate teadusnõukogu presidendi Helen Eenmaa esseed. Varasema uudise 2024. aasta veebruaris avaldatud manifesti „Reclaiming Europe“ kohta leiab siit.
Meie elu valitsema asunud massiivne tehnoloogia põhineb imepisikestel, kuid keerukuse mõttes ülisuurtel kiipidel. Riikide jaoks, mis oskavad luua kiipe, on avanenud uued väravad eduks paljudes eluvaldkondades, kirjutavad akadeemik Raimond Ubar ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Raik Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Geopoliitilised kriisid näitavad, et riigi turvalisus ja kaitsevõime on otseselt seotud kiibivõimekusega. Samuti eeldab kaitse … Loe edasi
Tarmo Soomere vastab Õhtulehe rubriigis „Fakt teadust päevas“ küsimusele: kuidas tehakse teadust? Vastus: teaduse mõte on maailma parem mõistmine kõigi hüvanguks. Seetõttu peab teadust tegema nii, et iga uus teadmine on mitte lihtsalt oluline või huvitav, vaid igakülgselt kontrollitud ja põhjendatud.
Eero Vasar vastas Novaatoris küsimusele: kas inimestel, kellel on naha all paksem rasvakiht, võib külmatundlikkus olla suurem, kuna külma vahendavad närviretseptorid asuvad naha pindmistes kihtides, samas kui keha soojas hoidvad veresooned ja lihased jäävad rasvakihi alla? Eero Vasar selgitas, et tegelikult ei muuda nahaalune rasv inimest külma suhtes tundlikumaks. Vastupidi – paksem rasvakiht vähendab soojuskadu … Loe edasi
Jarek Kurnitski kirjutab Maalehes sellest, et vajame tegusid kuumuse eest kaitsmisel siseruumides. Probleemi lahendamiseks saavad jõudumööda panustada nii hoonete omanikud kui ka kohalikud omavalitsused nt lihtsate ja kiirete loaprotseduuridega jahutuse paigaldamiseks. (21.08.25, Maaleht, „Kaitseks põrguliku kuumuse eest vajame tegusid“, lk 20).
Krista Fischer avab Novaatori portaalis ilmunud artiklis statistika rolli sigade Aafrika katku ning laiemalt epideemiate mõistmisel ja ohjeldamisel.
Peaksime olema äärmiselt ettevaatlikud protestijate ja teisimõtlejate sildistamisel, sest protestide taga on sageli teistsugune juurpõhjus ning sildistamine ainult suurendab vastandumist ja polarisatsiooni, ütles Vikerraadio hommikuprogrammis akadeemik Anu Realo. Protestide juurpõhjuste taga on teatud umbusaldus ja usaldamatus Eesti valitsuse ja riigi institutsioonide vastu. Nii protestide kui usaldamatuse üheks põhjuseks on usutavasti tajutud ebakindlus, teadmatus tuleviku ees … Loe edasi
President Mart Saarma kohtus Argentiina Riikliku Teadus- ja Tehnoloogiauuringute Nõukogu (CONICET) presidendi, dr Daniel Salamonega. Vesteldi Argentiina ja Eesti teadusorganisatsioonidest ning nende rahastamisest. Külaline tundus huvi meie teaduse hindamise süsteemi vastu ning arvas, et Eesti teadlased võiksid olla abiks ka Argentiina teaduse hindamisel. Samuti pakkus talle huvi, kuidas Eesti omal ajal akadeemia instituudid ülikoolidega liitis. … Loe edasi
Mitmed akadeemia liikmed võtsid 8. ja 9. augustil osa Paide Arvamusfestivali aruteludest. 8. augustil osalesid: 1) Tiit Tammaru Kultuuririkkuse ala arutelus „Täna uussisserändaja, homme eestlane?“; 2) Anu Realo Rohekoostöö ala arutelus „Kuhu pöörad, rohepööre?“; 3) Andres Metspalu Tervise tuleviku ala arutelus „Süstime rahva saledaks?“. 9. augustil osalesid: 1) Mart Saarma ja Mart Ustav Hariduse tuleviku … Loe edasi
Jarek Kurnitski selgitab Vikerraadio saates „Huvitaja“, milline on õige konditsioneeri kasutus, et see ei tekitaks tervisehädasid ega viiks asjatult suurte elektriarveteni. Hea sisekliima tähendab tema sõnul seda, et see on inimesele märkamatu.
Tasub valvsaks muutuda, kui mingid kõrvalekalded ühiskondlike protsesside tavapärasest käigust või arvamuste spektri harjumuspärasest kujust kasvavad ja püsivad pikka aega, kirjutab Tarmo Soomere kaheosalises Sirbis ilmunud arvamusloos. (25.07.25, Sirp, Mõrad globaalse teaduse kaunis tulevikus, lk 22–23; 1.08.25, Sirp, Mõrad globaalse teaduse kaunis tulevikus II, lk 14–15). Loe siit ja siit.
Jaan Undusk kirjutab Sirbis Ülo Tuuliku esseekogust „Viiest kaheksakümne viieni“.
Mart Saarma ja Marek Tamm kommenteerivad ERRi artiklis edasisi plaane seoses Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega (UTKK), mis sai evalveerimisel negatiivse tulemuse. Nad selgitavad, et akadeemia seisukoha järgi peaks UTKK peaks jätkama senise asutusena teaduste akadeemia rüpes ja akadeemia tahab aidata keskusel välja tulla tekkinud keerulisest olukorrast. Plaan on, et paar aastat kuni järgmise evalveerimiseni elatakse … Loe edasi
Digiriigi selgroog – pregune krüptograafia – võib murduda lähimate kümnete aastate jooksul. Kvantarvutite tõttu, mille võime suureneb hüppeliselt, võivad muutuda lihtsasti ohustatavaks meie ID-kaardid, digiallkirjad, X-tee ja e-valimised. Et seda vältida, tuleb hakata tegutsema kohe, kirjutab akadeemik Dan Bogdanov Delfi Fortes ilmunud arvamusloos.
Krista Fischer arutleb koos perearsti ja Riigikogu liikme Eero Merilinnuga Äripäeva raamatuklubi saates selle üle, miks võivad ka õiged andmed viia valede või eksitavate järeldusteni. Saade on inspireeritud sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatust „Võib sisaldada valet“.
Lauri Mälksoo valiti Göttingenis asuva Alam-Saksimaa Teaduste Akadeemia (Niedersächische Akademie der Wissenschaften zu Göttingen) korrespondentsliikmeks.
Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ innovatsioonist päikeseenergiatehnoloogiate arendamises. Ehitistesse integreeritud päikesepaneelides – näiteks Eestiski valmistatavates päikeseelektrit tootvates katustes – kasutatakse täna töökindlaid räni päikeseelemente. Siiski arendatakse ka uusi materjale, mis võimaldavad valmistada erikujulisi, painduvaid, osaliselt valgust läbilaskvaid ja kergeid päikesepaneele – selliseid, mida räni nii hästi ei võimalda. Nende eesmärk on laiendada päikeseelektri … Loe edasi
ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP poolt koordineeritava rahvusvahelise teadusnõukogu ISC (International Science Council) plastileppe ekspertrühma liikmete hulka kuuluv Anne Kahru räägib Vikerraadio saates „Labor“ plastisaastest, üleilmse plastileppe sõlmimise takistustest ja teadlaste soovitustest plastileppe kirjutajatele.