Tallinn on teada andnud, et Teatri väljakule rajatakse lilleniit. Pealinnas on sadu suvalisi muruplatse, aga on ka kohti, kus niit on nagu sadul sea seljas, kirjutas Mart Kalm Sirbi kommentaaris. (9.01.26, Sirp, „Lilleniit vs. esindusmuru“, lk 20).
Lauri Mälksoo rääkis seoses sündmustega Venezuelas Delfile, et 80 aastat tagasi vastu võetud rahvusvahelise õiguse järgi ei peaks üks suveräänne riik saama teist jõu kasutamise järel juhtida. Ta tõi esile, et kehtivas rahvusvahelises õiguses, ÜRO 1945. aasta hartas, on kirjas relvastatud jõu kasutamise keeld teise riigi vastu. Ainsad hartast tulenevad erandid sellest on õigus enesekaitsele … Loe edasi
„Istuva, kuigi vaieldava legitiimsusega riigipea kinni võtmine tema enda riigi territooriumilt ja maalt välja viimine relvajõudu kasutades võib küll olla filmilikult kaasahaarav sündmustik, kuid rahvusvahelise õiguse mõttes, nii nagu see on kirjas ÜRO põhikirjas, on ikkagi tegu problemaatilise sammuga,“ ütles Lauri Mälksoo Postimehes, kommenteerides USA tegevust Venezuelas, kus võeti kinni president Nicolas Maduro ja viidi … Loe edasi
Geneetilise meditsiini areng 21. sajandil on kindlasti üks suurimaid edulugusid nii inimkeskses tervishoius kui arstiteaduses, kirjutavad akadeemik Maris Laan ning Tartu Ülikooli geneetika kaasprofessor ja TÜ Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juht Sander Pajusalu Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. „Geenidiagnostikal põhinev täppismeditsiin ei ole enam kuude või aastate pikkune muust meditsiinist eraldatud teadusuuring. Täna on see … Loe edasi
Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et Eesti teadusel on olnud head aastad. „Pole üldse välistatud, et Eesti teaduse need aspektid, mida oleme pidanud nõrkuseks – väikesed teadusrühmad, killustunud teadusmaastik või meeleheitlik konkurents teadusrahale –, on hoopis me tugevused,“ ütleb ta. (31.12.25, Postimees, „Eesti teadusel on olnud järjekordselt hea aasta“, lk 11).
Anu Realo ja Jüri Allik osalevad Õhtulehe aastat ja elu kokku võtvaid vestlusringis koos Mika Keräneni ja ajakirjanik Rainer Kergega. (31.12.25, Õhtuleht, „Me ei ole eluga rahul, sest me… elame liiga hästi“, lk 2–3).
Keemilise saastatuse keskkonnariskid on jäänud kliimaprobleemide varju, ütleb Anne Kahru intervjuus Postimehe Trinoklile. Kui insenerid ja tehnikateadlased töötavad välja nutikaid rohelisi lahendusi, mis pole tihti nii rohelised ühti, siis looduskaitsjad üritavad maailmale selgeks teha, kuidas tuleks tegelikult roheliselt mõelda ja tegutseda. Anne Kahru pakub lahenduseks, et insener-tehnilistes õppekavades peaks olema kursused, kus seletatakse, millised ained, … Loe edasi
Maalehes ilmub Anu Raua jõulumõtisklus. (24.12.25, Maaleht, „Mе olеmе ootеl“, lk 4).
Eesti teadusel on lõppevast aastast ette näidata mitmeid saavutusi, nendib akadeemia president Mart Saarma Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ ilmunud aastalõpukommentaaris. Samas on meie tulemused veel tagasihoidlikud leiutiste ja avastuste patenteerimisel ning rakendamisel. Samuti on Eesti süvatehnoloogiliste ettevõtete panus majandusse veel väike (20.12.25, Postimees, „Eesti teadus 2025: teadmised tegudeks“, lk 8).
Anu Realo räägib intervjuus Eesti Naisele sellest, kuidas vananemine on ajas muutunud, kuidas seda väärtustada, sellest ausalt ja halvustamata kõneleda ja vananeda tervislikult. Ta toob mh välja, et paari aasta taguse Eurobaromeetri uuringu tulemuste järgi on ligi pool eurooplastest veendunud, et nende riigis on vanuse tõttu eelarvamuslikku ja ebaõiglast kohtlemine laiaulatuslik.
President Mart Saarma käis koos Riigikogu esimehe Lauri Hussariga Kanal2 „Telehommikus“ (vt al 1:06:40) rääkimas sel aastal alanud akadeemia ja Riigikogu koostööst vaimu ja võimu dialoogina.
Valitsevas käsitluses on välispoliitika lihtsustatult taandatud päevakajalisele julgeolekupoliitikale ja näidatakse üles sallimatust igasuguste kõrvalekallete suhtes ministri kabinetist lähtuvast pealiinist. See on harimatu ja ohtlik, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.
Anu Realo on üks külalistest ETV uues saates „Psühho“, kus tuleb juttu tunnustamisest. Akadeemik Realo toob muuhulgas esile, et Eesti juhtimiskultuur ei ole käinud kaasas kõikide muude ühiskondlike arengutega sama kiiresti, kui oleks võinud. „Väga paljuski on see mittekuulamine, mittemärkamine, mittearvestamine – päeva lõpus ikkagi juht vastutab oma alluvate heaolu eest, mitte ainult nende tööviljakuse … Loe edasi
Maarja Öpik rääkis Vikerraadio saates „Ökoskoop“ taimede tähtsusest, ka sellest, miks on ohtlik inimeste taimepimedus ja kuidas taimi paremini tundma õppida.
Lauri Mälksoo rääkis Kuku raadio saates „Välismääraja“ oma uuest raamatust „Russia, the Soviet Union, and Imperial Continuity in International Law“ (Oxford University Press) , mis räägib Vene imperialismist ajaloost tänase päevani ja selle peegeldusest rahvusvahelises õiguses.
Pärt Peterson kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et koroonapandeemia üleöö maailma rambivalgusesse tõusajal tõusnud mRNA-tehnoloogiale leitakse täna rakendust kaitseks teistegi nakkushaiguste eest. Nii on näiteks värske uuring näidanud mRNA-vaktsiinide efektiivsust ka gripiviiruse vastu ja neid testitakse praegu ka Epstein-Barri viiruse vastu. Lisaks liigub mRNA-tehnoloogia ka vähiravisse ning esialgsed uuringud melanoomi ja kõhunäärmevähiga näitavad häid tulemusi. … Loe edasi
Sirbi intervjuus rääkis Kalle Kirsimäe kasvavast survest maapõueressurssidele, ringmajanduse olulisusest ning Eesti maavaradest ja strateegilise vaate ja tegevuskava olulisusest nende kasutuselevõtuks. Seoses võimaliku fosforiidi kasutuselevõtu planeerimisega Eestis ütles ta, et alustuseks peame ennast käsitlema kogu maailmamajanduse avatud turu konkurentsikeskkonna osana. „Paistab, et meil pole mingit võimalustki oma fosforiidi omahinnaga võistelda. Vähemalt praegu,“ ütleb ta. (12.12.25, … Loe edasi
Kuku Raadio saates „Kukkuv õun“ arutas akadeemik Jarek Kurnitski koos TalTechi kaasprofessori Martin Thalfeldtiga, kuidas hoonete renoveerimise kaudu energiatarvet vähendada.
Inaugureeriti seitse uut teaduste akadeemia liiget: Rainis Haller (matemaatika), Ivari Ilja (muusika interpretatsioon), Heikki Junninen (füüsika), Veronika Kalmus (sotsioloogia), Meelis Kull (tehisaru), Joel Starkopf (kliiniline meditsiin) ja Maarja Öpik (mullateadus). Vaata sündmuse pilte siit.
Toimus teaduste akadeemia uurija-professorite konverents.
Lauri Mälksoo sõnas ETV saates „Esimene stuudio“, et USA presidendi Donald Trumpi valitsuse avaldatud riikliku julgeoleku strateegia dokument on justkui lapse kriitika oma vanemate suunal. Ühtlasi tõi ta välja, et suures pildis ei ole rahvusvahelise õiguse jaoks praegu kõige paremad ajad, kuid säärast olukorda pole põhjustanud üks sündmus, vaid jada erinevaid seikasid.
Maarja Kruusmaa rääkis Vikerraadio saates „Labor“ Eesti osalusest rahvusvahelises Arktika ja Antarktika uurimistöös ning polaaraladel toimetamist korraldavates rahvusvahelistes lepetes.
1. detsembril Antarktika päeva raames teaduste akadeemias korraldatud seminari „Polaarteadus, keskkond ja poliitika“ raames rääkisid Kuku raadio „Meretunnis“ Antarktika lepingu ajaloolisest tähtsusest ja seda ohustavatest teguritest Eesti Polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi, akadeemia polaaruuringute komisjoni esimees akadeemik Maarja Kruusmaa, Välisministeeriumi Arktika erisaadik Toomas Lukk, meteoroloogid Priit Tisler ja Jonne Kotta ning Eesti kontaktisik Antarktika lepingu süsteemis … Loe edasi
Mart Ustav räägib Vikerraadio saates „Kajalood“ sellest, milliste teadmiste ja jõupingutustega jõudis ta ettevõtteni, kus töötab 60 teaduskraadiga inimest.