„Maavarade otsingute ja uuringutega kehtivad lihtsad reeglid – sa ei tohi valetada, näidata asju ilusamalt, kui need tegelikult maa sees on, ja kõik, mida oled teada saanud, tuleb välja öelda ehk midagi (negatiivset) ei jäeta enda teada,“ ütleb intervjuus Postimehe Trinoklile Kalle Kirsimäe, kellega tuleb jutuks maavarade ja nende kaevandamine nii meil kui laiemalt.
Arktika ja Antarktika on meie planeedi kõige vähem uuritud piirkonnad. Need külmad, kauged ja raskesti ligipääsetavad alad mõjutavad otseselt Maa kliimat, ilma ja ookeanide ringlust. Kõik, mis toimub polaaraladel, omab mõju ka sellest palju kaugemal, ka siin, Läänemere ääres, kirjutab Maarja Kruusmaa Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (29.11.25, Postimees, „Polaarne geopoliitika“, lk 8).
Tartu Postimehes ilmub intervjuu aasta töösturi tiitli pälvinud ravimiarendustehase Icosagen juhi ja akadeemiku Mart Ustaviga. (28.11.25, Tartu Postimees, „Mart Ustav: me teeme väärt tööd, mida tasub teha, sest raskeid haigusi on palju“, lk 12).
„Me oleme liikumas klassikalisest majandus-, sotsiaal- ja maksupoliitika teemadest väärtuste ja identiteedipoliitika teemade juurde. Ühiskonda ei käivita enam küsimus sellest, kuidas jagada ümber vara või korraldada paremini sotsiaalsüsteemi, vaid käivitab küsimus inimeste eraelust, sümbolitest, väärtustest ja identiteetidest,“ ütleb Marek Tamm Vikerraadio „Reedeses intervjuus“, kus tuleb juttu sellest, millest on tekkinud ühiskonda lõhestavad kultuurisõjad ning kas … Loe edasi
Anu Realo räägib Postimehe podcastis „Mis meist saab?“ eestlase identiteedist, müütilisest tööarmastusest ja sellest, et me oleme Euroopa suurimad kliimaskeptikud.
Ilma struktuursete muutusteta rahastusskeemis nii riigi kui ka ülikoolide tasemel pole enamus ülikoolide probleeme lahendatavad, kirjutas Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Ta lisas, et vältida tuleks haridusarutelude kroonilist haigust – laialivalguvate konsensusdokumentide tootmist, mis on kui riiulil tolmuv „kiri jõuluvanale“ ning toidab ebarealistlikke ootusi ja nendega paratamatult kaasnevat pettumust.
Eesti teaduse mõju on viimase kümnendi jooksul kasvanud erakordselt kiiresti. Kui 20 aastat tagasi jäi Eesti teaduse mõjukus 20% alla maailma juhtivate teadusriikide keskmise, siis täna ületab meie teadlaste artiklite viidatavus maailma keskmist lausa 81,7% ning asetab Eesti teadlased maailmas kolmandale kohale. Meist ees on vaid Island ja Singapur. Jüri Allik kommenteerib Novaatoris tema ning … Loe edasi
Eesti arstikoolitus on jõudnud pöördepunkti. Personaalmeditsiini, genoomika ja tehisintellekti võidukäik toob uue tööloogika: me ei ravi enam üksnes nähtavaid sümptomeid, vaid juhime riske enne haiguse avaldumist, kirjutavad arstiteadlane Külli Kingo ja akadeemik Eero Vasar Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Saame alustada kohe, et luua kultuur, kus genoom ja tehisaru on arsti loomulikud tööriistad – kuid ükski … Loe edasi
Aasta töösturiks valitud Mart Ustav andis intervjuu Äripäeva raadiole.
Meil on liiga palju haigeid. Selle probleemi lahendamise võtmekoht on haigusriskide avastamine enne sümptomite ilmumist. Kuigi arstid juba kasutavad haigusriskide hindamist, siis kõige võimsamat haigusriski, mis tuleneb inimese individuaalsest genoomist, ei kasutata veel üldse. Kõige innovaatilisem ja tulemuslikum meditsiiniline tehnoloogia haigusriskide varajaseks avastamiseks on paljude geenivariantide koosmõju analüüsi kasutamine populatsiooniüleselt, kirjutab akadeemik Andres Metspalu Postimehe … Loe edasi
Teaduste akadeemia hariduskomisjoni esimees akadeemik Jakob Kübarsepp rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“ 5. ja 6. novembril toimunud komisjoni konverentsil koostatud soovitustest Eesti hariduse arendamiseks.
Toimus kahepäevane akadeemikukandidaatide konverents Tallinnas ja Tartus. 10. novembri konverentsil esinesid kandidaadid innovatsiooniuuringute, muusika interpretatsiooni, sotsioloogia, tehisaru ja tootmistehnika valdkondades. 11. novembri konverentsil esinesid kandidaadid füüsika, matemaatika, kliinilise meditsiini ja mullateaduse valdkondades. Lähem info.
Eesti tervishoid seisab pöördepunktis. Vananev rahvastik, tervishoiutöötajate puudus ja kasvavad kulud nõuavad teaduspõhisele lähenemisele tuginevat süsteemset muutust. Meil on neli eelist: head arstid, toimiv e-tervise infrastruktuur, maailma üks parimaid geenivaramuid ja haritud rahvas. Tehisaru ja andmeteadus muudavad meditsiini. Meie teadusasutused eesotsas Eesti Teaduste Akadeemiaga peavad olema nende arengute suunajad, kirjutavad akadeemia president Mart Saarma ja … Loe edasi
Akadeemia majas toimus 5.–6. novembril Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni konverents „Eesti hariduse arengusuunad: teadusuuringutest tarkade otsusteni“. Konverentsil osales üle saja teadlase, õpetaja, koolijuhi ja poliitikakujundaja. Ühise arutelu tulemusel sõnastati kuuel võtmeteemal 19 soovitust, mis on suunatud haridus- ja teaduspoliitika kujundajatele ning koolidele.
Eestis tehakse paljud haridusvaldkonna otsused endiselt emotsioonide ja uskumuste, mitte teaduspõhiste argumentide najal, nendivad Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni esimees Jakob Kübarsepp ja aseesimees Margus Pedaste Novaatori artiklis.
Tartu Ülikooli raamatukogus ja UTTVs otseülekandena toimus Eesti Teaduste Akadeemia keskkonnakomisjoni ja Eesti teaduse taristu teekaardi objekti NATARC konverents „Eesti looduse ühtne andmeruum II: harrastusteaduse andmed“. Rohkem infot.
Jüri Engelbrecht osales 3.–5. novembril Budapestis Ungari Teaduste Akadeemia 200. aastapäeva tähistaval konverentsil. Selle raames toimunud SAPEA ja ALLEA korraldatud teadusnõustamise istungil tutvustas ta Eesti Teaduste Akadeemia kogemusi sidemete loomisel Riigikoguga.
Eestil pole Veneetsia komisjoniga seni kuigi palju otsest pistmist olnud, kuid meie demokraatia edasisele arengule võib välismaiste juriidiliste ekspertide kõrvalpilk teinekord kasuks tulla, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Eestist nimetatud esindaja selles komisjonis, akadeemik Lauri Mälksoo. (1.11.25, Postimees, „Veneetsia komisjon kaitseb demokraatiat“, lk 8).
Tartu Ülikooli senat võttis vastu otsuse tunnustada Tartu Ülikooli suure medaliga kahte teaduste akadeemia liiget – Jaak Aaviksood ja Kalle Kirsimäed. Teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ pälvisid teiste seas akadeemikud Enn Lust ja Martin Zobel. Loe lähemalt.
Maailma Energeetikanõukogu on riike võrreldes juba aastaid kasutanud trilemmat ehk varustuskindlust, keskkonnasäästlikkust ja taskukohasust. Eesti oli mullu selle indeksiga maailmas seitsmendal kohal, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli FinEst targa linna tippkeskuse professor Einari Kisel ja Tartu Ülikooli professor akadeemik Urmas Varblane Postimehe veeru „Teadlase pilguga“ arvamusloos. „Odavat elektrit ei ole enam nii palju saada ning prognoosid näitavad, … Loe edasi
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi veebis ilmub intervjuu Anu Realoga, kes räägib teadlasetööst, oma uurimisteemadest ja praegu käsil olevast SustainERA projektist, mis ühendab kõrgetasemelise teadustöö uuenduslike lahendustega, et edendada kestlikke mõtteviise ja praktikaid.
Mart Saarma räägib Äripäeva taskuhäälingus „Äripäeva arvamusliider“ sellest, et innovatsioonist juhitud majanduskasvu teooriate eest välja antud majandus-Nobel osutab mitmele põhimõttelisele probleemile, mis pärsib Eesti ja laiemalt kogu Euroopa ettevõtteid.
Üks täna tõsisemaid globaalseid väljakutseid on rahvastiku suurenemisest tulenev põllumajanduse kasvav jalajälg ja toidukalorite väga ebaühtlane jaotus, kirjutab Ülo Niinemets Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta toob esile, et eldatavalt on tuleviku põllumajandustaimede päikesevalguse kasutamise efektiivsus 20–40 protsenti kõrgem kui täna. „Kui lahendatakse päikesepaneelide toodetud energia talletusküsimus, ei ole kuidagi õigustatud väärtusliku põllumajandusmaa raiskamine biokütuste tootmiseks. … Loe edasi
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumis toimus teaduspärastlõuna (XXXIII): Nobeli auhinnad 2025 teine osa, kus tänavusest Nobeli kirjandusauhinnast rääkis ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga ning rahuauhinnast Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor akadeemik Lauri Mälksoo.