Raivo Uibo selgitab Postimehe artiklis immuunsüsteemi toimimist. Ta toob muuhulgas esile, et kõige paremad vahendid immuunsüsteemi toetamiseks on tervislike eluviiside järgimine ja vajalike vaktsineerimiste tegemine. (14.10.25, Postimees, „Tasakaal hoiab immuunsuse tugevana“, lk 15).
Äripäeva portaalis ilmub Urmas Varblase kommentaar tänavuse Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna töödele majanduses. Sama kommentaari ilmub ka Delfi Ärilehes.
Pärt Peterson avab Vikerraadio saates „Labor“ tänavuse Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvinud teadlaste töö tausta.
Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et Eestis on päikeseenergeetika jaoks veel ruumi küll – seda eelkõige suurtööstuse varustamiseks taastuvelektriga hübriidparkide abil.„Niimoodi loome soodsama pinnase tööstuse suurinvesteeringuteks Eestisse ja elavdame meie majandust. Päikeseenergeetikal on üha kasvav roll ka transpordisektori rohepöördes, varustades – prognooside järgi kasvavat – rohevesiniku tootmist taastuvelektriga.“ (11.10.25, Postimees, „Päikeseenergeetika kasv Eestis“, … Loe edasi
Teaduste akadeemias toimub esimene osa teaduspärastlõunast (XXXIII) „Nobeli auhinnad 2025“, kus tutvustatakse värskeid Nobeli teadusauhindu. Sündmust modereerib teaduste akadeemia president Mart Saarma. Füsioloogia või meditsiiniauhinna tausta avab Tartu Ülikooli immunoloogiaprofessor akadeemik Raivo Uibo. Füüsikaauhinnast räägib Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Hardi Veermäe. Keemiaauhinnast räägivad Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Riina Aav ja sama ülikooli juhtivteadur … Loe edasi
President Mart Saarma räägib koos Metroserdi juhatuse liikme ja rakendusuuringute keskuse juhi Indrek Tulbi ning kaerajoogitootja YOOK Production tegevjuhi Katre Kõvaskiga Delfi Ärilehe taskuhäälingus „Sihitult tipus“ sellest, kuidas muuta Eesti ärisektorit rahvusvahelisemaks ja tuua rahvusvahelist kogemust siia ning kuidas seda võimalikult otstarbekalt koostöös teadusega rakendada.
Ülo Niinemets, kes kuulub maailma kahe protsendi kõige mõjukama teadlase hulka ning asetub taimebioloogia ja botaanika valdkonnas kuuendale kohale, räägib Vikerraadio hommikuprogrammis lähemalt oma teadustööst.
Akadeemik Margus Lopi kommentaar värske Nobeli keemiaauhinna kohta ilmub Delfi Forte teadusportaalis.
Jaak Vilo esineb Riigikogus toimuval teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru“ ettekandega „Tehisaru arendamine ja tark rakendamine annab võimalusi, kuid eeldab ka talente ja ressursse“.
Delfi Forte teadusportaalis ja Postimehe teadusrubriigis ilmub akadeemik Martti Raidali kommentaar värskete Nobeli füüsikaauhinna laureaatide tööle. Nobeli auhind anti kolmele USA teadlasele, John Clarke’ile, Michel Devoret’le ja John Martinisele nende murranguliste saavutuste eest kvantfüüsikas.
Akadeemik Pärt Peterson kommenteerib Postimehe teadusportaalis ja Novaatoris värskete Nobeli meditsiiniauhinna laureaatide Mary Brunkow’, Fred Ramselli ja Shimon Sakaguchi tööd. Delfi Forte teadusportaalis ilmub akadeemik Raivo Uibo kommentaar.
Eesti jaoks on lahendus minna Skandinaavia teed ning õppida Rootsilt ja Soomelt, kelle tasakaalustatud energiapoliitika põhineb stabiilsetel juhitavatel allikatel, kuid kaasab samal ajal ka piisava hulga taastuvenergeetikat. Soomes toodeti mullu 58 protsenti ja Rootsis 70 protsenti elektrist puhastest juhitavatest allikatest, kirjutab Martti Raidal Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. „Eesti looduslikes tingimustes on hetkel ainsaks süsinikuvaba juhitava … Loe edasi
Rapla Keskraamatukogus toimub Anu Raua raamatu „Õnnevalajad“ esitlus, millest ilmub lugu ka Raplamaa Sõnumites. (8.10, Raplamaa Sõnumid, „Kohtumine Anu Rauaga“, lk 10).
Akadeemik Ülo Niinemets on tõusnud 2025. aastal „Top 2% Scientists“ edetabelis taimebioloogia ja botaanika valdkonnas kuuendale kohale maailmas. Kokku võrreldi selles pingereas 189 757 taimebioloogia ja botaanika valdkonna teadlase teadustulemuse mõjukust. Loe lähemalt.
Teaduste akadeemia mereteaduste komisjoni ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös toimub TalTechis seminar „Intense Day on Coastal and Marine Science“.
10 aasta pärast on kõigi sektorite üleselt raske ennustada suuremat elektritarbimise kasvu kui 1 teravatt-tundi, kuid samas hoiaksime kokku vähemalt 2 teravatt-tundi kütuseid ja soojust, kirjutab Jarek Kurnitski Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Küsimuseks jääb, kuidas elektrimahukam tootmine välja veab. Olukord, kus kodumaist elektritootmist on oluliselt vähem kui tarbimist, ei lisa kindlust energiamahukatesse ettevõtetesse investeerimiseks. Samas … Loe edasi
Urmas Varblane esines Riigikogu majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverentsil „Kas Eesti konkurentsivõime nurgakivid kannavad?“ ettekandega, kus ta võrdles Eesti majanduse konkurentsivõimet Läti, Leedu ja Soomega. Samal teemal andis ta ka intervjuu Vikerraadio saates „Uudis+“.
Akadeemia saalis toimus Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Vabariigi Riigikogu algatatud ürituste sarja teine kohtumine „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal II“ teemal „Energia – ühiskonda liikuma panev jõud“.
Akadeemia saalis toimus Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjoni konverents „Usaldusest ja usaldatavusest 2025: iseseisva e-riigi tulevikust“, kus selgitati kahe aastaga koostatud valimiste tehnoloogiate riskianalüüsi ning tutvustati komisjoni järgmist uurimisteemat – riigi digitaalset suveräänsust.
Kõik, mis me ette võtame kulutab head energiat ja toodab korratust ehk heitmeid, st saastab. Saastevaba tootmine, tehnoloogia ja ühiskond ei ole võimalik. Iga tulemusliku arenguga kaasneb energia kogutarbimise paratamatu kasv ning aeg-ajalt kõlavad üleskutsed tasaarenguks või siis suisa kestlikuks kahanemiseks, põhimõtteliseks ringmajanduseks, rääkimata saastevabast majandusest on utoopilised, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. … Loe edasi
Tehisintellektist sõltuv ühiskond on tehnoloogiapakkujate poolt sügavamalt mõjutatav, kui seda seni nägime sotsiaalmeedia või interneti puhul laiemalt. Peame vaatlema tehnoloogiasõltuvust kui ohtu Eesti pikaajalisele suveräänsusele, kirjutab Dan Bogdanov ERRi arvamusportaalis.
Akadeemik Urmas Varblane räägib koos Bigbanki peaökonomist Raul Eametsaga Vikerraadio „Reporteritunnis“ sellest, kas on õige aeg makse langetada, sest oleme nii rikkad, et teha kõigile sadadesse miljonitesse ulatuvaid maksukingitusi. Lisaks tuleb juttu üle Euroopa kulutulena levivast riigikaitsepesust ning Prantsusmaa suurest eelarvepuudujäägist ja löögi alla sattunud riigireitingust.
Postimehe teadusportaal kirjutab ligi kaks kuud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadusprorektorina töötanud Jarek Kurnitski ambitsioonikast eesmärgist pöörata ülikooli teaduslik väljund taas kasvule ning suurendada TalTechi osakaalu Eesti teadusmaastikul.
Akadeemia saalis toimus konverents „Vladimír Macura Praha ja Tallinna vahel“ tähistamaks eestikeelse raamatu 500. sünnipäeva ning tšehhi kirjandusteadlase Vladimír Macura 80. sünniaastapäeva. Konverents toimus Tšehhi Vabariigi Suursaatkonna egiidi all dr Iivi Zajedova korraldusel. Ettekanded käsitlesid Tšehhi-Eesti kultuurivahetust Vladimír Macura initsiatiivil ja tõlkeid ühest keelest teise. Konverentsil esinesid ettekannetega akadeemikud Jaan Undusk ja Jüri Engelbrecht.