Arhiiv: Diary

Eesti tervishoid seisab pöördepunktis. Vananev rahvastik, tervishoiutöötajate puudus ja kasvavad kulud nõuavad teaduspõhisele lähenemisele tuginevat süsteemset muutust. Meil on neli eelist: head arstid, toimiv e-tervise infrastruktuur, maailma üks parimaid geenivaramuid ja haritud rahvas. Tehisaru ja andmeteadus muudavad meditsiini. Meie teadusasutused eesotsas Eesti Teaduste Akadeemiaga peavad olema nende arengute suunajad, kirjutavad akadeemia president Mart Saarma ja … Loe edasi

Akadeemia majas toimus 5.–6. novembril Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni konverents „Eesti hariduse arengusuunad: teadusuuringutest tarkade otsusteni“. Konverentsil osales üle saja teadlase, õpetaja, koolijuhi ja poliitikakujundaja. Ühise arutelu tulemusel sõnastati kuuel võtmeteemal 19 soovitust, mis on suunatud haridus- ja teaduspoliitika kujundajatele ning koolidele.

Eestis tehakse paljud haridusvaldkonna otsused endiselt emotsioonide ja uskumuste, mitte teaduspõhiste argumentide najal, nendivad Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni esimees Jakob Kübarsepp ja aseesimees Margus Pedaste Novaatori artiklis.

Tartu Ülikooli raamatukogus ja UTTVs otseülekandena toimus Eesti Teaduste Akadeemia keskkonnakomisjoni ja Eesti teaduse taristu teekaardi objekti NATARC konverents „Eesti looduse ühtne andmeruum II: harrastusteaduse andmed“. Rohkem infot.

Eestil pole Veneetsia komisjoniga seni kuigi palju otsest pistmist olnud, kuid meie demokraatia edasisele arengule võib välismaiste juriidiliste ekspertide kõrvalpilk teinekord kasuks tulla, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Eestist nimetatud esindaja selles komisjonis, akadeemik Lauri Mälksoo. (1.11.25, Postimees, „Veneetsia komisjon kaitseb demokraatiat“, lk 8).

Tartu Ülikooli senat võttis vastu otsuse tunnustada Tartu Ülikooli suure medaliga kahte teaduste akadeemia liiget – Jaak Aaviksood ja Kalle Kirsimäed. Teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ pälvisid teiste seas akadeemikud Enn Lust ja Martin Zobel. Loe lähemalt.

Maailma Energeetikanõukogu on riike võrreldes juba aastaid kasutanud trilemmat ehk varustuskindlust, keskkonnasäästlikkust ja taskukohasust. Eesti oli mullu selle indeksiga maailmas seitsmendal kohal, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli FinEst targa linna tippkeskuse professor Einari Kisel ja Tartu Ülikooli professor akadeemik Urmas Varblane Postimehe veeru „Teadlase pilguga“ arvamusloos. „Odavat elektrit ei ole enam nii palju saada ning prognoosid näitavad, … Loe edasi

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi veebis ilmub intervjuu Anu Realoga, kes räägib teadlasetööst, oma uurimisteemadest ja praegu käsil olevast SustainERA projektist, mis ühendab kõrgetasemelise teadustöö uuenduslike lahendustega, et edendada kestlikke mõtteviise ja praktikaid. 

Mart Saarma räägib Äripäeva taskuhäälingus „Äripäeva arvamusliider“ sellest, et innovatsioonist juhitud majanduskasvu teooriate eest välja antud majandus-Nobel osutab mitmele põhimõttelisele probleemile, mis pärsib Eesti ja laiemalt kogu Euroopa ettevõtteid.

Üks täna tõsisemaid globaalseid väljakutseid on rahvastiku suurenemisest tulenev põllumajanduse kasvav jalajälg ja toidukalorite väga ebaühtlane jaotus, kirjutab Ülo Niinemets Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta toob esile, et eldatavalt on tuleviku põllumajandustaimede päikesevalguse kasutamise efektiivsus 20–40 protsenti kõrgem kui täna. „Kui lahendatakse päikesepaneelide toodetud energia talletusküsimus, ei ole kuidagi õigustatud väärtusliku põllumajandusmaa raiskamine biokütuste tootmiseks. … Loe edasi

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumis toimus teaduspärastlõuna (XXXIII): Nobeli auhinnad 2025 teine osa, kus tänavusest Nobeli kirjandusauhinnast rääkis ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga ning rahuauhinnast Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor akadeemik Lauri Mälksoo.

Raivo Uibo selgitab Postimehe artiklis immuunsüsteemi toimimist. Ta toob muuhulgas esile, et kõige paremad vahendid immuunsüsteemi toetamiseks on tervislike eluviiside järgimine ja vajalike vaktsineerimiste tegemine. (14.10.25, Postimees, „Tasakaal hoiab immuunsuse tugevana“, lk 15).

Äripäeva portaalis ilmub Urmas Varblase kommentaar tänavuse Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna töödele majanduses. Sama kommentaari ilmub ka Delfi Ärilehes.

Pärt Peterson avab Vikerraadio saates „Labor“ tänavuse Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvinud teadlaste töö tausta.

Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et Eestis on päikeseenergeetika jaoks veel ruumi küll – seda eelkõige suurtööstuse varustamiseks taastuvelektriga hübriidparkide abil.„Niimoodi loome soodsama pinnase tööstuse suurinvesteeringuteks Eestisse ja elavdame meie majandust. Päikeseenergeetikal on üha kasvav roll ka transpordisektori rohepöördes, varustades – prognooside järgi kasvavat – rohevesiniku tootmist taastuvelektriga.“ (11.10.25, Postimees, „Päikeseenergeetika kasv Eestis“, … Loe edasi

Teaduste akadeemias toimub esimene osa teaduspärastlõunast (XXXIII) „Nobeli auhinnad 2025“, kus tutvustatakse värskeid Nobeli teadusauhindu. Sündmust modereerib teaduste akadeemia president Mart Saarma. Füsioloogia või meditsiiniauhinna tausta avab Tartu Ülikooli immunoloogiaprofessor akadeemik Raivo Uibo. Füüsikaauhinnast räägib Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Hardi Veermäe. Keemiaauhinnast räägivad Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Riina Aav ja sama ülikooli juhtivteadur … Loe edasi

Anu Realo on külas SA Liberaalne Kodanik (SALK) taskuhäälingus, mille teemaks on Salga ja Rohetiigri koostöös valmiv roheteemade uuring, mis kaardistab ja kraadib Eesti inimeste suhtumist ja arvamusi erinevatel keskkonna- ja roheteemadel. 

President Mart Saarma räägib koos Metroserdi juhatuse liikme ja rakendusuuringute keskuse juhi Indrek Tulbi ning kaerajoogitootja YOOK Production tegevjuhi Katre Kõvaskiga Delfi Ärilehe taskuhäälingus „Sihitult tipus“ sellest, kuidas muuta Eesti ärisektorit rahvusvahelisemaks ja tuua rahvusvahelist kogemust siia ning kuidas seda võimalikult otstarbekalt koostöös teadusega rakendada.

Ülo Niinemets, kes kuulub maailma kahe protsendi kõige mõjukama teadlase hulka ning asetub taimebioloogia ja botaanika valdkonnas kuuendale kohale, räägib Vikerraadio hommikuprogrammis lähemalt oma teadustööst.

Akadeemik Margus Lopi kommentaar värske Nobeli keemiaauhinna kohta ilmub Delfi Forte teadusportaalis.

Jaak Vilo esineb Riigikogus toimuval teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru“ ettekandega „Tehisaru arendamine ja tark rakendamine annab võimalusi, kuid eeldab ka talente ja ressursse“.

Delfi Forte teadusportaalis ja Postimehe teadusrubriigis ilmub akadeemik Martti Raidali kommentaar värskete Nobeli füüsikaauhinna laureaatide tööle. Nobeli auhind anti kolmele USA teadlasele, John Clarke’ile, Michel Devoret’le ja John Martinisele nende murranguliste saavutuste eest kvantfüüsikas.

Akadeemik Pärt Peterson kommenteerib Postimehe teadusportaalis ja Novaatoris värskete Nobeli meditsiiniauhinna laureaatide Mary Brunkow’, Fred Ramselli ja Shimon Sakaguchi tööd. Delfi Forte teadusportaalis ilmub akadeemik Raivo Uibo kommentaar.

Eesti jaoks on lahendus minna Skandinaavia teed ning õppida Rootsilt ja Soomelt, kelle tasakaalustatud energiapoliitika põhineb stabiilsetel juhitavatel allikatel, kuid kaasab samal ajal ka piisava hulga taastuvenergeetikat. Soomes toodeti mullu 58 protsenti ja Rootsis 70 protsenti elektrist puhastest juhitavatest allikatest, kirjutab Martti Raidal Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. „Eesti looduslikes tingimustes on hetkel ainsaks süsinikuvaba juhitava … Loe edasi