Liikmed minevikus

Eesti teaduste akadeemia asutati 1938. aastal Eesti teaduste akadeemia seaduse alusel. 13. aprillil 1938 kinnitas riigihoidja Konstantin Päts haridusministri ettepanekul esimesed 12 teaduste akadeemia liiget. 20. aprillil 1938 toimus esimene täiskogu istung, kus akadeemia presidendiks valiti Karl Schlossmann. Ülevaade akadeemia ajaloost.

Heidi-Ingrid Maaroos, Tartu ülikooli emeriitprofessor

16. mail 2021 möödub 150 aastat maailmamainega arsti, teadlase, akadeemiku, kindralmajori ja ühiskonnategelase Aleksander Paldroki sünnist.

Aleksander Paldrok sündis Tartumaal ja lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna 1895. aastal. Edasi oli ta seotud Tartu ülikooliga mitmetel akadeemilistel ametipostidel, seejuures 1919–1941 korralise professorina ja dermatoveneroloogia kateedri juhatajana.

Aleksander Paldrok oma kabinetis Tartus. Foto: Saaremaa muuseum F 3709:4F.

Oma eluaja jooksul juba 1895. aastast alates oli Paldrok tihedalt seotud Saaremaaga, armastas Kuressaare linna ja oma hülgenahkset kasukat.

Ta etendas olulist rolli ka Kuressaare  tervishoiu ja kuurordielu edendamisel. Tema initsiatiivil loodi 1926. aastal Saaremaa arstide selts, mis tegutseb tänapäevani ja on üks tulihingelisemaid Paldroki mälestuse jäädvustajaid.

Saaremaa arstide selts tähistab tänavu oma 95. aastapäeva, pidades meeles ka professor Paldroki 150. sünniaastapäeva matkaga Audaku leprosooriumi kanti.

Aleksander Paldrok oli vabadussõja ajal Kuressaare garnisoni ülemarst, ta töötas erapraksises arstina suviti ja vahel ka talvel Kuressaare linnas kuni 1944. aastani. Käibel oli üldtuntud fraas, et „õige suvitushooaeg Kuressaares algab alles prof. Paldroki saabumisega“. Ta oli tunnistatud põliseks kuressaarlaseks.

Foto: Saaremaa muuseum F 3709:3 F.

Tema peamine teadustöö teema – leepra ehk pidalitõve uurimine – oli samuti oluline Saaremaale, kus leeprat esines 20. sajandi alguses veel sagedasti ja avatud oli Audaku leprosoorium. Professor külastas Audaku leprosooriumit ja kohtus patsientidega, kelle ravi ta kontrollis. Ta viis seal läbi ka loenguid ja konverentse ning jälgis patsientide paranemist.

Audaku leprosoorium: doktor Paldrok õues loengut pidamas. Foto: Saaremaa muuseum F 2506 F.
Saaremaa arstide konverents Audakul 1935. aastal. Aleksander Paldrock pidalitõbiste keskel. Foto: Saaremaa museum F 3362:5 F.

Oluline Saaremaaga seotud ravi- ja teadustöö valdkond, millega professor Paldrok tegeles, oli mudaravi. Paldroki osalemine Kuressaare kuurortite tegevuses tõstis nende populaarsust suvitajate hulgas, kes saabusid Kuressaarde kogu maailmast vahel just kuulsa professori tõttu. Ta jäigi seotuks Kuressaarega. Kui Paldrok 1942. aastal naases Saksamaalt, kuhu ta oli perega siirdunud kaheks aastaks nõukogude võimu repressioonide eest, peatus ta üha pikemat aega Kuressaares oma Vana-Roomassaare tänava majas.
Professor ütles ajalehele: „Maja oli küll tühjaks riisutud ja lõhutud, kuid kohalike asutuste lahkel ja heatahtlikul toel maja korrastamisel sai perekond seal elada. Jälle tunnen, et olen enesega rahul, sest mind valdab Kuressaarele omane kodune, rahulik tunne“.1

1. juulil 1944. aastal tabas professorit äkksurm, mida seostati ajuinfarktiga. Veel eelmisel päeval osales professor Paldrok Kuressaare raekojas toimunud koosolekul, kus arutati koos maavanema ja linnapeaga mudaravi vajavate patsientide vastuvõttu Kuressaares suvel erapraksist pidavate arstide vahel.2 Nii jäi ta oma elu viimase päevani aktiivseks tegutsejaks arstina Kuressaares. Aleksander Paldrok maeti sõjaväelise rituaaliga Kudjape kalmistule3 Kuressaares. Perepeata jäänud perekond põgenes 1944. aastal Kuressaarest Rootsi.

Aleksander Paldroki kodu Kuressaares Vana-Roomassaare 5. Maja on praeguseks hävinud. Foto: Saaremaa muuseum F 3709:9 F.

Paldroki 100. sünniaastapäeva puhul paigaldati Saaremaa arstide seltsi ja Tartu ülikooli dermatoveneroloogia kateedri initsiatiivil hauale dolomiidist hauakivi, mille kujundas tolleaegne kuntnikukalduvustega Kuressaare haigla naha- ja suguhaiguste arst Toomas Bamberg. Hauakivi avamisel kõnelesid Tartu ülikooli naha- ja suguhaiguste kateedri juhataja- arstiteaduskonna dekaan, Muhu juurtega professor Herman Vahter ja Saaremaa arstide seltsi nimel dr Ants Haavel. See sündmus oli tolle aja kohta väga julge avalik tunnustus represseeritud professor Paldroki tegevusele iseseisvas nõukogude võimu eelses Eesti vabariigis.

Aleksander Paldrok nimetati akadeemikuna ametisse 1938. aastal, kui loodi teaduste akadeemia. Ta oli tol ajal 66-aastane ja kõige vanem teaduste akadeemia liige. Eesti vabariigi teaduste akadeemia likvideeriti 1940. aastal, seega sai professor Paldrok olla akadeemia liige vaid kaks aastat. Eesti teaduste akadeemia on väärikalt tähistanud professor Paldroki tähtpäevi. Aastal 1991 toimus Kuressaares teaduste akadeemia päeva konverents akadeemik Paldroki 120. sünniaastapäeva tähistamiseks. 1998. aastal, professori 127. sünniaastapäeval avati pidulikult uus graniidist hauakivi (seegi kord Toomas Bambergi kujundatud), mis asendas lagunema hakanud dolomiidist hauakivi.

Mälestuskivi Saaremaa arstide seltsi asutajale professor Aleksander Paldrokile Kuressaare haigla aias. Foto: Heidi-Ingrid Maaroos.
Graniidist hauakivi professor Aleksander Paldroki haual Kudjape surnuaial Kuressaares. Foto: Heidi-Ingrid Maaroos.

Väärikas mälestusmärk valmis tänu Eesti teaduste akadeemiale, Tartu ülikoolile ja Saaremaa arstide seltsile. Sündmusest osavõtjate nimistu oli esinduslik – teaduste akadeemia president Jüri Engelbrecht, akadeemik Pavel Bogovski, professor Toomas Veidebaum, pr Ülle Sirk, pr Galina Varlamova teaduste akadeemia kantseleist, professor Enn Seppet, professor Helgi Silm, Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi, Saarte instituudi juhataja Maret Pank, kirjandusteadlane Mall Jõgi-Kaevats, dr Maie Haavel, dr Ants Haavel jt. Paldroki teenetest pidalitõve ravimisel rääkis leproloog Anne Sarv.
Aleksander Paldroki elust ja tegevustest on põhjalikult kirjutanud meditsiiniajaloolane Ken Kalling.4 Eesti teaduste akadeemia ja korporatsioon Fraternitas Estica on avaldanud materjale akadeemiku ja korporatsiooni auvilistlase professor Paldroki kohta. Saaremaa Arstide Seltsi nimel avaldas professori 120. sünniaastapäeva puhul põhjaliku artikli ajakirjas Eesti Arst seltsi esimees dr Ants Haavel.5

Eesti kõigi aegade ühe kuulsama arsti, teadlase, akadeemiku professor Aleksander Paldroki elukäik pakub eelkõige huvi seetõttu, et sellest on võimalik saada õppetunde tuleviku jaoks. Aleksander Paldrok alustas arsti tööd ja teadustegevust juba üliõpilasena ning see lõi eeldused edasiseks akadeemiliseks karjääriks. Ta käis üliõpilasena 1892. aastal koolerat tõrjumas Voroneži kubermangus. See loob paralleeli meie üliõpilaste tegutsemisega COVID-19 pandeemiaga 2021. aastal. Paldroki üliõpilasteadustöö hinnati kõrgeima preemia vääriliseks. Ülikooli õppejõuna juhendas Paldrok üliõpilaste teadustööd. On huvitav märkida, et Eesti mikrobioloogia rajaja ning Eesti teaduste akadeemia asutaja ja pikaaegne president Karl Schlossmann töötas üliõpilasena aastail 1910–1911 naha- ja suguhaiguste ambulatooriumis professor Paldroki juhendamisel. Sama soovime ka tänapäeval – et üliõpilasena teadustööd alustanutest võrsuksid tulevased akadeemikud.

Aleksander Paldrok kaitses doktoriväitekirja kolm aastat pärast ülikooli lõpetamist kirurgia teemal ning ta tegeles ka naistehaigustega. Hiljem sai temast naha- ja suguhaiguste eriala professor ja selle eriala looja. Eelnev mitmete arstivaldkondadega tegelemine oli aluseks tema viljakale erialalisele teadustööle ja tegevusele arstina. Võime järeldada, et mitmete erialade tundmine toetab süvendatud tegelemist kitsama probleemiga. Enne professoriks valimist Tartu ülikoolis töötas Paldrok Tartus Rostovtsevi eraülikoolis. Sellesse ülikooli võeti ka naisi õppima arstiteadust ajal, mil mujal Eestis veel naisi õppima ei võetud. Siit pärines ka Paldroki poolehoid naiste hariduspüüetele ja laiemalt naiste õigustele. Ta astus naiste kaitseks välja ka suguhaiguste-alase seadusandluse loomise käigus.6

Õppejõuna oli professor Paldrok üliõpilaste poolt hinnatud. Tema loengutel demonstreeriti alati patsiente, kutsudes kolm kuni neli üliõpilast auditooriumi ette haigusi diagnoosima ja ravi määrama vaatlusega, kombata polnud lubatud. Seejärel said teised üliõpilased tsirkuleerides haigeid lähemalt vaadata.7 Selliste elavate loengute metoodika muudaks ka tänapäeval loengud populaarsemaks, sest haigusjuhtude nägemine üliõpilasena kinnistub teadmisena kogu eluks.
Professor Paldroki teadustegevus kontsentreerus muude teemade kõrval leepra ravi uuringutele. Ta võttis kasutusele süsihappe lume ja kulla preparaadid leepra kahjustute raviks. Tänu sellele said patsiendid lahkuda leprosooriumitest, sest nende nahakahjustused taandusid ning nad ei olnud enam nakkusohtlikud. See oli suur vabanemine stigmatiseerivast haigusest. Sel ajal ei tuntud veel antibiootikume ning kuigi tänapäevane ravi on antibakteriaalne, on professor Paldroki ravimeetodeid kasutusel mõnevõrra ka praegu. Leepra ei ole kadunud ka tänapäeva maailmast. Aastail 1985–2004 registreeriti maailmas üle 14 miljoni uue leeprajuhu. Eestis on neljateistkümne aasta (1992–2005) jooksul registreeritud ainult kolm uut leeprajuhtu.8

Märkimisväärne oli Aleksander Paldroki rahvusvaheline erialaline koostöö. Ta täiendas end Berliinis, Viinis, Stockholmis ja Norras mainekates erialakliinikutes. Paldrok nimetati näiteks Leopoldina-nimelise teaduste akadeemia liikmeks Saksamaal, Londoni ja Ungari erialaseltside liikmeks, ta oli Pariisi leeprauurijate seltsi aupresident ja Uppsala ülikooli audoktor. Kindlasti oli eduka rahvusvahelise suhtluse nurgakiviks asjaolu, et Paldrok oli viljakas publitseerija ja tema eluajal ilmus üle saja teadusliku artikli. Rahvusvaheliselt tuntud teadlasena esitati ta kolmel korral Nobeli preemia kandidaadiks. Ka tänapäeval kehtib ülikooli professoritele nõue viibida mõni aeg rahvusvaheliselt tuntud kliinikutes ja instituutides silmaringi laiendamiseks. Kahjuks ei võimalda olud alati seda nõuet täita. Näiteks nõukogude võimu tingimustes olid kontaktid piiratud ning mõjutada võivad ka ootamatud olukorrad maailmas, nagu praegune 21. sajandi ülemaailmne SARS-CoV-2 viiruspandeemia.

Aleksander Paldrok oli agar elustiilihaiguste ennetuse propageerija. Tema toimetatud ja 1932. aastal avaldatud käsiraamatut „Edu, tervis, ilu“ nimetas ta moodsa seltskonna manuaaliks. Leidsin selle oma perekonna raamaturiiulilt aukohalt ning sellesse süvenedes adusin raamatu tänapäevasust. Raamatu 960 leheküljel on esitatud kogu eluks vajalik teave – kuidas oma tervist ja tegusid suunata, kuidas korrastada oma perekonnaelu ja puhata, kuidas arendada oma intellekti, füüsist ja liikumisharjumusi, kuidas hoolitseda oma naha, keha ja vaimu eest, kuidas olla karske jne.9 Pole üllatav, et selliste üldsusele mõeldud käsiraamatutega võitis professor Paldrok poolehoiu ja tuntuse rahva hulgas.

Aleksander Paldrok paistis silma ka erakordse vaprusega, osaledes mitmetes sõdades 20. sajandi alguses ja Eesti vabadussõjas. Oskusliku sõjameditsiiniabi läbiviimise eest ülendati teda sanitaar-kindralmajoriks ning tunnustati ordenetega. Nii autasustati teda teenete eest ülemarstina Vene-Jaapani sõjas Püha Stanislavi 3. järgu ordeniga, sama ordeni mõõkadega, Püha Anna 3. järgu ordeniga ja Jaapani sõja medali Aleksandri ja Georgi paelaga. Osavõtu eest vabadussõjas autasustas Eesti vabariigi valitsus teda vabadussõja medali ja I liigi 2. järgu Vabadusristiga. Teenete eest Eesti arstide seltsi ja Eesti tervishoiumuuseumi asutamisel, arstide kongresside korraldamisel ja Punase Risti hospitalide arendamisel autasustati teda Eesti Punase Risti I kategooria teenetemärgiga.

Aleksander Paldrok oli suure perekonna pea. Maie-Ly Haavel meenutab: „Paldroki esimene naine Linda oli Aino Kallase sõbranna. Linda suri tuberkuloosi ja lapsi neil polnud. Aino Kallasel on novell, kus ta kirjutab Lindast.10 Paldroki teine abikaasa oli Salme Rose.“ Salme ja Aleksander Paldroki peres oli kuus last.

Poeg Heiti Paldrok järgis isa eriala ning teda soovis isa oma järeltulijaks naha- ja suguhaiguste professorina. Poeg emigreerus Rootsi ning oli seal rahvusvaheliselt tuntud arst ja teadlane. Tema peamine uurimisteema oli naha ja küünte seenhaigused, tal on ilmunud hulgaliselt teaduspublikatsioone. Tütar Aime Rinne töötas Stockholmis lastearstina.

Aleksander Paldrok perekonnaga kodumaja ees Kuressaares. Foto: Saaremaa museum F 3709:6 F.

Aleksander Paldrokki meenutatakse särava, endast lugupidava ja veidi edeva seltskonnahingena, tema tutvusringkonda kuulusid selle aja tuntud teadlased, akadeemikud, kunstnikud, kirjanikud ja muusikud. Aga eelkõige oli ta suurkuju Eesti ühiskonnas – suurepärane õpetaja, põhjalik teadlane ja hea arst, kelle elukäigust on õppida ka 21. sajandil. Paldrok järgis kogu elu Fraternitas Estica lipukirja „Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas“.11

Avaldan tänu Aivo Põlluäärele Saaremaa muuseumist fotode eest!

1 Meie Maa, 74, 1. juuli 1943.
2 Eesti Sõna, 148, 29. juuni 1944.
3 Eesti Sõna, 152, 4. juuli 1944.
4 Kalling K. Dermatoloogia institutsionaliseerumine Eestis enne 1940.aastat. Eesti Arst, 2010, 89(5), 339–348.
5 Haavel A. Professor Aleksander Paldrok – maailmamainega arst, teadlane ja ühiskonnategelane. Eesti Arst, 1991, 2, 110–112.
6 Kalling K. Dermatoloogia institutsionaliseerumine Eestis enne 1940.aastat. Eesti Arst, 2010, 89(5), 339–348.
7 Palamets H. Mehed rahvusülikooli hälli juures. Eesti Päevaleht, 20. november 1999.
8Horisont 1/2006. Pidalitõbi – vari minevikust.
9 Edu, tervis, ilu. Toimetand prof. A. Paldrok. Tallinn, 1932, „Ringraadio“ kirjastus, 960 lk.
10 Kallas A. Jäätunud šampanja. Eesti Raamat, 1994, 61–63.
11 Auvil! Aleksander Paldrocki tervitus 26. aprillil 1932. /blog.cfe.ee/ (vaadatud 3. mail 2021).

NimiNimetatudErialaSündinudSurnud
Hugo KAHO 1938loodusteadused15.11.188517.09.1964
Edgar KANT1938humanitaarteadused21.02.190216.10.1978
Paul KOGERMAN1938loodusteadused05.12.189127.07.1951
Teodor LIPPMAA1939*loodusteadused17.11.189227.01.1943
Oskar LOORITS1938humanitaarteadused09.11.190012.12.1961
Julius MARK1938humanitaarteadused27.03.189002.03.1959
Aleksander PALDROK1938loodusteadused16.05.187101.07.1944
Ludvig PUUSEPP1938loodusteadused03.12.187519.10.1942
Karl SCHLOSSMANN1938loodusteadused19.02.188517.12.1969
Hendrik SEPP1938humanitaarteadused23.03.188805.09.1983
Gustav SUITS1938humanitaarteadused30.11.188323.05.1956
Jüri ULUOTS1938humanitaarteadused13.01.189009.01.1945
Ernst ÖPIK1938loodusteadused22.10.189310.09.1985
Auliikmed
Konstantin PÄTS1939*23.02.187418.01.1956
Johan LAIDONER1940*12.02.188413.03.1953

* valitud

NimiValitudErialaSündinudSurnud
Julius AAMISEPP1946*juurviljade aretus01.09.188319.01.1950
Agu AARNA1961orgaaniline keemia11.10.191511.12.1989
Albrecht ALTMA1946*füüsika23.03.189708.05.1969
Nikolai ALUMÄE1954ehitusmehaanika12.09.191527.03.1992
Richard ANTONS1951majandusteadus11.02.189910.05.1966
Paul ARISTE1954keeleteadus03.02.190502.02.1990
Harald ARMAN1946*arhitektuur22.05.191013.05.1965
Pavel BOGOVSKI1993onkoloogia10.03.191908.03.2006
Mihhail BRONŠTEIN1975põllumajandusökonoomika23.01.192309.04.2022
Nikolai BUZULUKOV1951majandusteadus04.05.190515.09.1979
Alaksander
DOBRJANSKI
1951keemia26.08.188931.01.1965
Johan EICHFELD1946*taimekasvatus ja sordiaretus26.01.189320.04.1989
Olaf EISEN1972orgaaniline keemia28.04.192014.03.1989
Harald HABERMANN1946*zooloogia19.12.190416.12.1986
Raimund HAGELBERG1981majandusteadus07.02.192717.07.2012
Johannes HEIL1951tehnika15.09.189524.07.1991
Arnold HUMAL1951matemaatika10.03.190813.12.1987
Leo JÜRGENSON1946*ehitusmehaanika21.01.190107.09.1986
Juhan KAHK1969ajalugu01.08.192828.06.1998
Gunnar KANGRO1961matemaatika21.11.191325.12.1975
Paul KARD1961füüsika15.12.191403.09.1985
Arnold KASK1961eesti keel10.08.190230.07.1994
Harald KERES1961teoreetiline füüsika15.11.191226.06.2010
Aksel KIPPER1946*astrofüüsika05.11.190725.09.1984
Oskar KIRRET1961keemia27.11.190918.12.1991
Alaksandr KIUR-MURATOV1951veterinaaria20.09.189808.03.1968
Feodor KLEMENT1951füüsika30.05.190328.06.1973
Arnold KOOP1986ajalugu16.07.192221.04.1988
Alfred KOORT1946*filosoofia29.05.190128.09.1956
Ilmar KOPPEL1993loodusteadused (füüsikaline keemia)16.01.194009.01.2020
Arvo KRIKMANN1997humanitaarteadused21.07.193927.02.2017
Lembit KRUMM1987energeetika20.07.192813.12.2016
Hans KRUUS1946*ajalugu22.10.189130.06.1976
Valdek KULBACH1986mehaanika06.04.192731.01.2020
Eerik KUMARI1961zooloogia07.03.191208.01.1984
Grigori KUZMIN1961astronoomia08.04.191722.04.1988
Harri KÄÄR1994tehnikateadused01.07.194420.04.1997
Arno KÖÖRNA1972majandusteadus02.02.192621.12.2017
Hans KÜÜTS1994põllumajandusteadused20.12.193206.10.2022
Ferdinand LAJA1946*veterinaaria17.04.188902.01.1956
Heinrich LAUL1961mehaanika05.08.191016.04.1991
Ülo LEPIK1993mehaanika11.07.192112.02.2022
Georg LIIDJA1987füüsika04.08.193312.06.2017
Artur LIND1987molekulaarbioloogia06.04.192730.11.1989
Endel LIPPMAA1972keemiline füüsika15.09.193030.07.2015
Juri LOTMAN1990kultuurisemiootika28.02.192228.10.1993
Artur LUHA1946*geoloogia09.07.189229.12.1953
Ülo LUMISTE1993matemaatika30.06.192920.11.2017
Tšeslav LUŠTŠIK1964tahke keha füüsika15.02.192808.08.2020
Viktor MAAMÄGI1961ajalugu12.10.191731.05.2005
Ottomar MADDISON1946*tehnika31.03.187930.01.1959
Richard MAHL1954keemiline tehnoloogia28.08.189826.06.1964
Udo MARGNA1987taimefüsioloogia18.11.193417.05.2019
Viktor MASING1993biogeograafia11.04.192518.03.2001
Enn MELLIKOV2003materjalitehnoloogia01.04.194523.07.2018
Uno MERESTE1994humanitaar- ja sotsiaalteadused27.05.192806.12.2009
Lennart MERI2001humanitaarteadused29.03.192914.03.2006
Harri MOORA1957arheoloogia02.03.190002.05.1968
Hilda MOOSBERG1951ajalugu23.11.190331.05.1985
Gustav NAAN1951filosoofia17.05.191912.01.1994
Jüri NUUT1946*matemaatika10.07.189231.05.1952
Ergo NÕMMISTE2012täppisteadused27.06.195611.04.2019
Eve OJA2010matemaatika10.10.194827.01.2019
Karl ORVIKU1946*geoloogia17.07.190307.03.1981
Arvo OTS1983energeetika26.06.193109.01.2022
Kalju PAAVER1969bioloogia16.12.192118.03.1985
Viktor PALM1978orgaaniline keemia17.09.192623.01.2010
Aleksander PANKSEJEV1983ajalugu20.10.192127.11.1989
Andrus PARK1987filosoofia17.12.194914.08.1994
Erast PARMASTO1972botaanika23.10.192824.04.2012
Juhan PEEGEL1977filoloogia19.05.191906.11.2007
Mihkel PILL1946*teraviljade aretus07.01.188419.06.1951
Aarne PUNG1954põllumajandusloomade tõuaretus30.06.190914.08.1994
Eduard PÄLL1961eesti keel15.09.190313.06.1989
Hugo RAUDSEPP1961orgaaniline keemia17.09.190006.01.1976
Anto RAUKAS1977geoloogia17.02.193519.04.2021
Jaan REBANE1975filosoofia13.05.192410.11.1993
Karl REBANE1961teoreetiline füüsika11.04.192604.11.2007
Loit REINTAM1990mullateadus12.11.192917.01.2010
Juhan ROSS1993biogeofüüsika14.08.192521.06.2002
Joosep SAAT1951ajalugu30.07.190016.01.1977
Arved-Ervin SAPAR1990astrofüüsika07.02.193301.12.2021
Oskar SEPRE1946*majandusteadus20.05.190023.11.1965
Ilo SIBUL1957füsioloogia10.02.190831.01.1979
Karl SIILIVASK1977ajalugu20.01.192718.11.2017
Helle SIMM1977hüdrobioloogia ja hüdrokeemia23.01.192007.10.1991
Boris TAMM1972küberneetika23.06.193005.02.2002
Vello TARMISTO1977majandusteadus07.01.191806.11.1991
Alma TOMINGAS1946*farmaatsia15.09.190029.01.1963
Nikolai TOMSON1946*hügieen14.02.189802.04.1972
Hans-Voldemar TRASS1975botaanika ja ökoloogia02.05.192814.02.2017
Andrei TŠERNÕŠOV1951kütuste keemia ja energeetika22.04.190422.11.1953
Friedebert TUGLAS1946*kirjandus02.03.188615.04.1971
Peeter TULVISTE1994humanitaar- ja sotsiaalteadused28.10.194511.03.2017
Enn TÕUGU1981informaatika20.05.193530.03.2020
Juhan VAABEL1946*õigusteadus26.08.189910.04.1971
Voldemar VADI1946*meditsiin25.02.189105.11.1951
August VAGA1946*botaanika15.03.189311.12.1960
Artur VASSAR1961ajalugu18.11.191117.07.1977
Mihkel VEIDERMA1975anorgaaniline keemia27.12.192925.10.2018
Arnold VEIMER1957majandusteadus20.06.190303.03.1977
Johannes Voldemar VESKI1946*keeleteadus27.06.187328.03.1968
Aleksander VOLDEK1969elektrotehnika02.04.191127.01.1977
Ilmar ÖPIK1967soojusfüüsika17.06.191729.07.2001

* nimetatud

NimiValitudErialaSündinudSurnud
Valdar JAANUSSON1991geoloogia30.06.19238.08.1999
Carl-Olof JACOBSON1995zooloogiline morfoloogia24.04.19294.06.2018
Antero JAHKOLA1998energeetika5.02.193110.12.2017
Matti KUUSI1991folkloristika25.03.191416.01.1998
Ilse LEHISTE2008lingvistika31.01.192225.12.2010
Indrek MARTINSON1998füüsika26.12.193714.11.2009
Gérard A. MAUGIN2002mehaanika2.12.194422.09.2016
Grigori MINTS2008arvutiteadus7.06.193929.05.2014
Endrik NÕGES1995automaatjuhtimine5.04.19276.06.2006
Els OKSAAR1998keeleteadus1.10.19269.12.2015
Jaak PEETRE2008matemaatika29.07.19351.04.2019
Johannes PIIPER1991füsioloogia11.11.19242.01.2012
Jānis STRADIŅŠ1998füüsikaline keemia ja teadusajalugu10.12.193329.11.2019
Päiviö TOMMILA1991ajalugu4.08.193118.11.2022
Ivar UGI1991keemia5.09.193029.09.2005
Henn-Jüri UIBOPUU1995õigusteadus11.10.192921.10.2012
Richard R. ERNST2003füüsikaline keemia14.08.19334.06.2021