10. detsembril toimunud üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi autasustamisel anti üle Eesti teaduste akadeemia presidendi ja teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali Uno Lõhmuse nimelised eripreemiad.
Teaduste akadeemia presidendi eripreemiad pälvisid kolm tööd:
- Elegantseima üliõpilastöö eripreemia π × 1500 eurot (4712,39 eurot) pälvis Joosep Niinemägi (Tallinna tehnikaülikool, juhendajad Andrii Chub ja Manuel Colmenero Moratalla) magistritöö „Osavõimsusega toitemuundurite rakendamine Future Circular Collider osakestekiirendi toitmisel“ eest. Töö käsitleb Genfis asuva Euroopa tuumauuringute organisatsiooni CERN kiirendite kompleksi järgmise põlvkonna osakestekiirendi (Future Cellular Collider; FCC) toiteallikate kontseptuaalseid disainiuuringuid, täpsemalt osavõimsusega toitemuunduri rakendamist energiasalvestussüsteemides. Energiasalvestuse integreerimise optimeerimine on oluline, et saavutada majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik tehniline lahendus. Osavõimsusega toitemuundureid kasutatakse alalisvooluvõrkudes, päikesepaneelide süsteemides ja energiasalvestuse rakendustes tänu suuremale kasutegurile, kõrgemale energiatihedusele ja vähendatud komponentide nimiväärtustele. Autor analüüsib konkreetset osavõimsusega toitemuunduri topoloogiat energiasalvestuse integreerimiseks FCCs, täpsemalt modulaarse mitmetasandilise toitemuunduri kasutamist akude integreerimiseks FCC alammoodulitesse. Innovaatilised tulemused kinnitavad, et osavõimsusega toitemuunduritel on energiasalvestuse rakendustes suur potentsiaal. Lisaks perspektiivsele energiasalvestuse integreerimise edendamisele FCCs aitavad tulemused äratada tööstuse huvi tõhusamate ja kuluefektiivsemate energiasalvestussüsteemide vastu. Osavõimsusega toitemuundurite kasutuselevõtmine võimaldab paremini ära kasutada akutehnoloogia seniseid edusamme.
- Ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia π × 1000 eurot (3141,59 eurot) sai Andra Annuka-Loik (Tartu ülikool, juhendaja Tiit Hennoste) doktoritöö „Naer ja naerev hääl eesti suulises suhtluses“ eest. Naer on keeleuniversaalne nähtus, mis arvatakse olevat tekkinud enne kui arenes välja kõne. Kuigi eri kultuuriruumides võidakse naerda eri põhjustel, mõistaksid kaks eri maailma paigust inimest seda, kui teine naerab. Uurimistöö on eesti keeleteaduse seisukohalt märkimisväärne ja uudne. Naerva hääle käsitlus on olnud napp ka mujal maailmas. Autor analüüsib naeru ja naerva hääle kasutamist argi- ja ametlikes vestlustes. Samuti naeru omadusi, naeru ja naerva hääle pikkust, asukohta kõnevoorus ja vestluspartneri reaktsiooni neile. Lisaks uurib autor, kuidas seostub naeru ja naerva häälega naeratus ning millised liigutused nendega koos esinevad. Uurimus näitab, et naeru tüüp varieerub vestlustüübiti: argisuhtluses ja mittetõsises olukorras on vähem lahtisi naere, eraldi kõnevooru moodustavad naerud on pigem kinnised ning keskmine naeru pikkus on argi- ja ametivestlustes erinev, olles esimeses keskmiselt pikem. Samuti selgub, et naerud võivad paikneda kõigis kõnevooru osades, kuid on kõige sagedasemad nende lõppudes ja eraldi voorudes. Naerev hääl võib aga paikneda mistahes vooru osas, paiknedes enamasti seal, mida kõneleja soovib mitte-tõsiseks markeerida või pehmendada. Uurimus kinnitab teadmist, et naerud ei ole seotud vaid huumori ja naljadega. Naer ja naerev hääl on kasutusel nii mitte-tõsistes kui ka probleemsetes situatsioonides, seejuures on nii mitte-tõsised naerud kui ka naervad hääled keskmiselt pikemad ning nendega kaasnevad suurema amplituudiga kehalised liikumised. Töö tulemusi saab rakendada arvutisuhtluse ja tehisintellekti arendamisel. Järeldusi naerutüüpide, naeru pikkuste ja naeru ning naerva hääle paiknemiste kohta saab kasutada kõnesünteesi täiustamiseks.
- Lootustandvate sähvatuste üliõpilastöö eripreemia π × 500 eurot (1570,80 eurot) sai Paul Erik Olli (Tartu ülikool, juhendajad Pascale Chenevier ja Jaak Nerut) konkursitöö „Alternatiivsetest kristallatsioonitsentritest kasvatatud räni-nanotraatidel põhinev fotokatood vesiniku fotoelektrokatalüüsiks“ eest. Vesinikuenergeetika valdkonna uurimistöö toetab laiemas plaanis laboratoorsete vesiniku fotoelektrokatalüüsi kontseptsioonide ärilist teostatavust. Fotoelektrokeemiline seade, mis suudab genereerida ammendamatut kogust vesinikku ilma muu energiasisendita peale päikesekiirguse, võib olla võti inimkonna puhta energia vajaduse rahuldamisel. Töö uurib vesiniku teket fotokatoodil, mis põhineb amorfse molübdeensulfiidiga kaetud räni-nanotraatidel (RNT). Räni toimib pooljuhina, neelates päikesekiirgust ja luues vesiniku eraldumiseks vajalikke elektron-augu paare. Nanotraatide morfoloogia pakub tänu kvantefektidele suurt pindala, vesinikgaasi transpordiks vajalikku poorsust ja paremaid footonite neeldumisomadusi. Autor analüüsib alternatiivseid kristalliatsioonitsentreid, mis sobiksid RNTdel baseeruvale fotokatoodile. Selleks kasutati sünteesitud kvanttäppe, et kasvatada nendest RNTd poorsele süsinikkandjale. Skaneeriva elektronmikroskoobiga määrati RNTde suurus ja kuju. Analüüs näitab, kuidas kvanttäppide koostises olevad metallid mõjutavad RNTde kuju ja kineetikat.
Riigiõiguse sihtkapitali Uno Lõhmuse nimelised eripreemiad pälvisid samuti kolm tööd:
- Timo Aava (Viini ülikool, juhendajad Börries Kuzmany ja Pärtel Piirimäe) sai 3000-eurose eripreemia doktoritöö „Minorities and the State. Non-Territorial Autonomy in Estonia in the Late Tsarist and Interwar Periods“ eest. Eestis 1925. a vastu võetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus on pakkunud küllaltki laialdast ühiskondlikku ja teaduslikku huvi. Eesti õigusteadlastest on seda varasemalt uurinud näiteks Karl Aun. Timo Aava ajalooalane töö näitab meile ideede ajalugu selle Eesti riigiõiguslikult olulise seaduse taga ja – mis ehk kõige tähtsam – Eesti riigiõigusliku lahenduse aluseks olnud ideid ning debatte laiemalt Euroopas. Õigusajalooliselt tuuakse esile nii baltisaksa kui juudi perspektiiv ning kogemus kultuuromavalitsuse seadusega. Oma käsitusega panustab töö Eesti riigiõiguse ajaloo avaramasse, nüansirikkamasse ja interdistsiplinaarsesse mõistmisse, minnes seejuures maailmasõdade vahelisel perioodil õigusajalooliselt juhtunu mõistmiseks Esimese maailmasõja eelsesse ajastusse välja.
- Armani Pogosjani (Tartu ülikool, juhendajad Eneken Tikk ja Katre Luhamaa) tunnustati 2200-eurose eripreemiaga magistritöö „Küberjulgeolek kui võimalik õigushüve Eesti Vabariigi ning Soome Vabariigi põhiseadustes“ eest. Töö uurib küberjulgeoleku kui võimaliku õigushüve seoseid põhiseaduse ning üksikisiku põhiõiguste ja -vabadustega. Lähteprobleemina on nähtud, et üksikisiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ei ole Eesti õigusruumis piisaval määral mõtestatud küberruumist tulenevate riskide maandamiseks ja ohtude vältimiseks. Töös on olulisel kohal Eesti ja Soome lähenemiste võrdlus küberjulgeoleku mõtestamisel õiguslikust perspektiivist. Seejuures joonistub välja Soome Eestist mõneti laiem arusaam küberjulgeolekust. Autor paneb ette määratleda küberjulgeolekut ning -turvalisust inimesekesksemalt, eelkõige läbi isiku põhiõiguste ja -vabaduste. Samuti pakub ta võimalusi küberjulgeoleku või -turvalisuse täiendavaks tagamiseks põhiseaduse pinnalt. Sellisena on töö nii tänases päevas aktuaalne kui ka tulevikku vaatav.
- Kertu Birgit Anton (Tartu ülikool, juhendaja Nele Siitam) pälvis 1500-eurose eripreemia bakalaureusetöö „Tulevaste põlvede kliimaalane kaebeõigus halduskohtumenetluses“ eest. Uurimistöös otsitakse vastust küsimustele, kas tulevikus elavate inimeste õigusi on võimalik kliimamuutuste eest kaitsta ja kes võiks saada seda teha. Haldusakti vaidlustamine kliimamõju alusel on Eestis põhimõtteliselt võimalik ja seetõttu ongi uurimistöö fookuses kaebeõigus tulevaste põlvede õiguste kaitseks kasvuhoonegaaside heidet lubava haldusakti tagajärgede eest. Autor leiab, et vastav kaebeõigus on olemas nii keskkonnaorganisatsioonidel, lastel kui kohaliku omavalitsuse üksustel. Keskkonnaorganisatsioonid saavad vaidlustada kliimamõjuga haldusakti avalikes huvides ning lapsed saavad tugineda enda subjektiivse õiguse riivele. Kohaliku omavalitsuse üksus peab kaebeõiguse saamiseks tõendama, et haldusaktiga lubatav kasvuhoonegaaside heide seab ohtu tema seadusest tulenevate ülesannete täitmise. Uurimistöös tõstatatud küsimused on kerkinud üles erinevates Euroopa Liidu riikides ja töö väärtuseks on nende analüüs Eesti riigi- ja haldusõiguse kontekstis.
Sihtkapitali eripreemiad on sellest aastast nimetatud Uno Lõhmuse nimeliseks tänavu meie seast lahkunud sihtkapitali nõukoja endise esimehe ja liikme, õigusteadlase Uno Lõhmuse mälestuseks.
Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab Eesti teadusagentuuri kodulehelt.
Rohkem pilte leiab siit.
Arvus π (pii), mis on preemia suuruse alus, on peidus palju rohkem, kui ütleb selle definitsioon või mis tahes lähisväärtus. Seda tüüpi arvudes väljendub üheaegselt nii akadeemilise maailma tohutu teadmispagas kui ka mõõtmatu hulk asju, mida me ei tea.