Tippjuristid võtavad luubi alla rahva võimalused osaleda riigi valitsemises

Reedel, 2. juunil toimub ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1, Tallinn) konverentsisaalis rahvusvaheline riigiõiguse konverents „Rahva roll riigivõimu teostamisel ja põhiseaduslikkuse kohtulik kontroll“.

Õiguseksperdid hakkavad otsima vastuseid kahele aktuaalsele riigiõiguslikule küsimusele, mida on Eesti avalikus diskussioonis seni kõige rohkem esitatud: Kas põhiseaduses ette nähtud kodanike võimalused osaleda riigi valitsemises on piisavad? Millises suunas peaks arenema põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve?

Konverentsi avavad justiitsminister Kalle Laanet, riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees Heiki Loot ja Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. Sessioone juhivad Vabariigi Presidendi õigusnõunik Hent Kalmo ja riigiõiguse sihtkapitali nõukoja liige Rait Maruste. Rahvusvahelist kogemust jagavad esinejad Austriast, Lätist, Poolast ja Leedust.

Peateemal teeb võtmeettekande Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts. Ta räägib otsedemokraatia voorustest ja varjukülgedest läbi poliitikateadusliku vaate. „Ühelt poolt suurendab otsedemokraatia rahva usaldust poliitilise süsteemi vastu, vähendab võõrandumist ja pakub uusi osaluskanaleid. Teisalt ei tohiks ära unustada ka selle varjukülgi, millest kolm on eriti olulised Eesti kontekstis. Esiteks on vaid illusioon, et rahvaalgatuse käigus esile kutsutud referendumid lasevad kõlada ehedal rahva ja kodanikeühiskonna häälel. Rahvahääletuste toimumise ja mittetoimumise üle hakkab paratamatult otsustama riigikogu ning läbi ei läheks ükski referendumialgatus, mis ei toeta parajasti võimul olevate erakondade agendat. Teiseks võivad liiga sagedased referendumid alla viia valimisaktiivsuse, sest tekitavad lõpuks kodanikes poliitikast väsimise efekti. Viimane aga võib hakata tasapisi õõnestama esindusdemokraatia legitiimsust. Kolmandaks tuleb arvestada, et rohkete referendumite ja rahvaalgatustega tekitame juurde ühe mõjutuskanali Venemaale. Seetõttu peaks hoolega kaaluma, kas võimalik väike tõus poliitilise süsteemi usaldusväärsuses kaalub üles kõiki neid riske,“ ütleb Tõnis Saarts.

Tallinna ringkonnakohtu kohtunik, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees ja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni asendusliige Oliver Kask tutvustab oma ettekandes erinevaid rahvaalgatuse ja -hääletuse liike. „Neil mõlemil on palju erinevaid mudeleid, mis sobituvad ülejäänud riigikorraldusse ja võimude lahususe süsteemi erinevalt. Rahvaalgatuse peamised kitsaskohad on seotud esitatava ettepaneku tagajärgede mõistmisega: algatusi saab samal ajal korraldada risti vastupidiseid ja ükski neist ei näita ühiskonna enamuse soovi. Et seaduseelnõude esitamise võimalus on parlamendis olemas, saab rahvaalgatus olla eelkõige vahend parlamendis esindamata väikeerakondadele, huvigruppidele ja populistlikele erakondadele. Rahvahääletuse korraldamise peamised kitsaskohad on samuti seotud selle tagajärgede selgitamise vajadusega ning küsimuse selge ja neutraalse sõnastamisega. Hääletuse korraldamine ei aita kaasa ühiskonnas ühisosa leidmisele ning on sageli lõhestavam kui parlamendidebattide järel sündiv otsus. Seetõttu on soovitav eelistada avalikkuse ja huvigruppide laiemat kaasamist otsuste tegemise eel parlamendis või valitsusasutustes,“ avab Oliver Kask oma ettekande sisu.

Advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Martin Triipan esitab tähelepanekuid põhiseaduslikkuse järelevalvest menetlusosalise vaatepunktist. Ettekandes toob ta olulisena välja, et igal kohtunikul alates esimesest kohtuastmest on põhiseaduse valvuri roll ja ülesanne. „Inimeste õiguste tõhusaks kaitseks on hädavajalik, et see eesliin töötaks laitmatult. Kohtusse pöörduja ootuseks on võimalikult suur selgus põhiseadust rikkuvate õigusaktide vaidlustamisel, mistõttu vaba arutelu erinevate võimaluste üle on igati kasulik. Nii luuakse õiguste kaitseks tihe turvavõrk, mis on õigusriigi tunnuseks. Tõhusaks põhiõiguste kaitseks ja ressursside säästmiseks pean veel oluliseks, et võimalikult paljud Riigikohtusse jõudvad põhiseaduslikkuse küsimused saaksid kõrgeima kohtu sisulise hinnangu ega takerdutaks liigselt vormiküsimustesse,“ sõnab Martin Triipan.

Konverentsi korraldab Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital. Justiitsministeeriumi algatatud ja rahastatud sihtkapitali missioon on edendada Eesti riigiõiguse arendamist ja teaduslikku uurimist.