26. jaanuaril 2023 toimub Eesti Vabariigi põhiseaduse uute kommentaaride järjekordne esitlus. Kolmandal esitlusel toome lugejate ette Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse ja põhiseaduse XV peatüki „Põhiseaduse muutmine“ kommentaarid. Veebilehelt pohiseadus.riigioigus.ee leiab seni ilmunud kommentaarid.
Üritus algab kell 15 teaduste akadeemia saalis ja see kantakse otse üle akadeemia veebis: https://www.akadeemia.ee/sundmused/pohiseaduse-taiendamise-seaduse-kommentaaride-esitlus/
Esitluse avab teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.
Põhiseaduse täiendamise seaduse kommentaare tutvustab nende autor, Tartu ülikooli haldusõiguse külalislektor Andra Laurand. Järgneval arutelul osalevad lisaks autorile kommentaaride peatoimetaja Uno Lõhmus, akadeemik, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ja NOVE advokaadibüroo nõunik ning 2022. aastal ilmunud Euroopa Liidu õiguse õpiku autor Mart Parind.
Diskussioonis arutletakse järgmiste küsimuste üle: Kas Eesti põhiseadus on valmis Euroopa Liidu integratsiooni suurendamiseks? Kui pikka aega tundus, et pärast Lissaboni lepinguid uusi aluslepingute reforme niipea oodata ei ole, siis viimasel ajal on Euroopa Liidu integratsiooni suurendamisest uuesti rääkima hakatud. Kas põhiseadus kehtival kujul üldse võimaldab EL-ile uusi volitusi juurde anda? Euroopa põhiseaduse lepingule ja Lissaboni lepingule andis Riigikogu heakskiidu ilma põhiseaduse täiendamise seadust (PSTS) muutmata. ESM-i* otsuses märkis Riigikohus, et PSTS §-s 1 sisaldavat volitust võib tõlgendada kui tulevikku suunatud volitust, mis lubab Eestil kuuluda muutuvasse Euroopa Liitu. Samas viitas Riigikohtu üldkogu, et „Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgema võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust." (Riigikohtu üldkogu otsus, 12.07.2012, 3-4-1-6-12, p 223)
Kommentaarid on mõeldud eeskätt seadusandjatele, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikele, kohtunikele ja juristidele. Avalikkuse ette jõuavad kommentaarid üksikute peatükkide ja osade kaupa. Kommentaaride koostamisel osaleb suur hulk tunnustatud juriste, samuti uusi nimesid riigiõigusteaduses.
7. novembril 2022 alustati veebilehel pohiseadus.riigioigus.ee Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaaride avaldamist. Lugejale said eelmisel aastal kättesaadavaks preambuli, V peatüki „Vabariigi President, IX peatüki „Välissuhted ja välislepingud“ ja XIII peatüki „Kohus“ kommentaarid. Juba toimunud esitlusi saab järele vaadata akadeemia Youtube´i kanalilt siit ja siit.
Põhiseaduse kommentaarid on Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali väljaanne, mis ilmub justiitsministeeriumi rahalisel toetusel.
*Riigikohus lahendas viidatud asjas õiguskantsleri taotlust tunnistada Brüsselis 2. veebruaril 2012 alla kirjutatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks.