Teaduste akadeemia kirjastuse ajakirjade värsked numbrid on ilmunud

Lühiülevaated ilmunud ajakirjadest:

ESTONIAN JOURNAL OF EARTH SCIENCES

Ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences 2022. aasta kolmanda numbri artiklid käsitlevad Paleosoikumi kivimeid ja fossiile Balti regioonist.

Tomas Želvys ja kaasautorid analüüsisid Siluri ajastu karbonaatkivimite süsiniku isotoopkoostist Ida-Leedu Jočionys-299 puuraugu läbilõikes, et lahendada kauaaegsed korrelatsiooniprobleemid. Isotoopkõveral tuvastati mastaapne Irevikeni sündmus ja mitmeid väiksemaidki variatsioone ning seoti need konodondi- ja graptoliiditsoonidega. Bio- ja kemostratigraafia integratsioon võimaldas rööbistada uuritud läbilõike kihid globaalse geoloogilise ajaskaalaga.

Tiiu Märss ja kaasautorid uurisid Siluri ajastu luukilbiliste lõuatute vertebraatide kivistisi Saaremaalt. Hästisäilinud materjal võimaldas tuvastada ja kirjeldada endolümfaatilise süsteemi morfoloogia detaile, mis aitavad mõista luukilbiliste kuulmis- ja tasakaaluelundi toimimist. Lisaks on kirjeldatud morfoloogilised detailid diagnostiliste tunnustena kasulikud liikide eristamisel.

Stefi Guitor ja Tõnu Meidla analüüsisid Hilis-Ordoviitsiumi ostrakoodide levikut Balti paleobasseinis ning näitasid, et koja suuruses ja morfoloogias on selged pindalalised trendid. Näiteks suureneb paleobasseini sügavuse suunas suure, ümara ja ornamenteeritud kojaga taksonite osakaal, samas kui siledakojalised, piklikud ja väiksemad taksonid domineerivad suhteliselt madalamaveelistes avašelfi keskkondades. Keskkonnast sõltuva morfoloogia põhjused ning sama mustri esinemine mujal vajab täiendavat uurimist.

LINGUISTICA URALICA

Ajakirja Linguistica Uralica septembrinumbris analüüsib Tartu Ülikooli teadlase Fjodor Rožanski juhitud ekspertide rühm meieisapalve kaheksat vadjakeelset tõlget, mis pärinevad ajavahemikust 1870–2016. Artiklis esitatakse nende tõlgete foneetiliste, morfoloogiliste ja süntaktiliste tunnuste üksikasjalik võrdlus ning arutletakse tõlkijate tehtud otsuste üle. Erilist tähelepanu on pööratud vadja keele murdeerinevustele. Venekeelse artikli kaasautorid on Jekaterina Kuznetsova (Narva) ja Mehmed Muslimov (Peterburi).

Septembris ilmunud ajakirjas Oil Shale tutvustavad Hiina Taiyuani Tehnikaülikooli teadlased uurimistöö tulemusi artiklis „Characteristics of oil and gas production of oil shale pyrolysis by water vapour injection“, millest lugeja saab uusi teadmisi selle kohta, kuidas pürolüüsi temperatuur mõjutab saadud õli ja gaasi omadusi. Samuti on vaatluse all olukord, kui pürolüüsiprotsessis lisatakse veeauru.

Teisest Hiina teadlaste artiklist „Experimental investigation on the hydrocarbon generation of low maturity organic-rich shale in supercritical water“ saame teada, millised tulemused saadakse põlevkivi ekstraheerimisel lahustitega superkriitilistes tingimustes (500–700 °C).

Ajakirja septembrinumbrist saab lugeda ka Mongoolia Uvurjargalanti maardla põlevkivi kohta ning huvitav ja uudne on Kasahstani teadlaste ülevaateartikkel tahkekütuse töötlemise termilistest meetoditest.

PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES

Ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 2022. aasta septembrinumbris on Tartu Ülikooli teadlaste Anu Ploomi jt ülevaateartikkel „Asa-peptiidid: ootused ja tegelikkus“. Autorid võtavad kokku asa-peptiidsideme keemia andmed, millest lähtudes saab edasi arendada asa-peptiidide keemilise sünteesi võimalusi.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste Siarhei Autsou jt artikkel „Tööstuslike kartesiaanrobotite võimalike rikete ja tuvastusmeetodite analüüs“ kirjeldab probleeme, mis kerkivad esile seoses roboti manipulaatori juhtimisega. Uurimuse peamine eesmärk on esitada täielik ülevaade mehaanika valdkondadest, kus nimetatud kõrvalekalded robotite puhul esinevad, ja näidata võimalikke rikketuvastuse meetodeid ning võimalusi rikete kõrvaldamiseks.

Thalita Maysha Herninda ja kaasautorid tegelevad oma artiklis silindrilise liitiumioonaku termilise jõudluse uurimisega ning Tallinna Ülikooli teadlase Mart Abeli töö teemaks on Segali topoloogilised algebrad.

Ajakirja septembrinumbri lõpetab Riia Tehnikaülikooli teadlaste Ilze Zariņa-Cīrule jt uurimistöö teemal „Efektiivne kapitali juhtimine sisemudeli abil: kahjukindlustuse juhtum“.

TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES

Ajakirja Trames värskest numbrist leiab lugeja viis kaastööd.

Numbri avaartikliks on hispaania õpetlaste Jesus Rodriguez-Pomeda ja Fernando Casani artikkel tänapäeva ülikoolidest ja nende uuendamisest, mis temaatiliselt haakub ajakirja eelmises numbris ilmunud Jüri Engelbrechti ja Ivo Šlausi käsitlusega teaduste akadeemiate kasvavast rollist tänapäeva maailmas. Ülikooli uuendamiseks on vaja kaht elementi: ülikooli identiteeti ja sihikindlat tegutsemist, et rääkida tõtt selle maailma vägevatele.

Peiwei Liu (Hiina ja Ukraina) ja Oksana Lahoda (Ukraina) artikkel käsitleb mannekeene poodide vaateakendel tänapäevase disaini ja visuaalse kommunikatsiooni vaatepunktist. Autorid esitavad mannekeenide klassifikatsiooni, mille aluseks on nende funktsioon ning kunstiline, esteetiline ja sümboolne tähendus.

Hicran Karataş (Türgi) käsitleb arheoloogilise pärandi hävitamist ja rüüstamist seoses folklooriga, mis on aluseks uskumustele ja vähesele teadlikkusele arheoloogilise pärandi väärtustest ning võimaldab rüüstamisi tolereerida.

Ukraina teadlased Oleg Smoliak, Liliia Protsiv, Oksana Dovhan ja Mariia Yevhenieva käsitlevad põhjalikus uurimuses Lääne-Podoolia (Podillja) kolmekuningapäeva laule. Selliste laulude süžee põhineb muistsel maagial. Lauludes on oluline ülistada taevakehi – päikest, kuud ja tähti ning maist perekonda – peremeest, perenaist ja lapsi. Samuti lauldakse rüütellikkusest, noorte tegemistest, abielust, vanemate austamisest, aga ka jumalapojast, jumalaemast ja pühakutest. Kolmekuningapäeva laulude näited on esitatud paralleelselt ukraina ja inglise keeles.

Ajakirja septembrinumbri lõpetab Rizwan Yargatti ja Arti Muley uurimus prohvet Muhammadi tervislikust dieedist. Teadmised selle kohta on ammutatud eelkõige pärimustest (Hadithitest) prohveti ütluste ja tegude kohta. Hadithite ja koraani alusel on prohveti dieet jaotatud jookideks (vesi, piim, mesi), puuviljadeks (datlid, viinamarjad, granaatõunad, banaanid, viigimarjad, arbuus, kreektürni viljad, aaloe), juurviljadeks (oliivid, sibul, kurk, kõrvits, küüslauk, ingver, trühvlid, teravili, kurkmelon, küdoonia, punapeet, lambalääts, till, vürtsbasiilik, sidrun, majoraan, seller), loomalihaks (kaamel, veis, vasikas, lammas, kits, kala, põldvutt, hobune, elevant, ritsikad, pärsia eeslik e onager, vinnutatud liha), piimatooteiks (või, kuivatatud jogurt, rasv/õli), teraviljadeks (nisu, oder, oad, läätsed) ja muuks (pähklid, sinepiseemned, mustköömen, safran, aedkress, sigur, indigopõõsa lehed, nartsissid, portulak, magusad söödavad asjad).

Täiendav info:

Huvilised saavad kirjastuse veebi kaudu tellida teavituse uue ajakirjanumbri ilmumise kohta, vt lähemalt.

Eesti teaduste akadeemia kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Rohkem infot ajakirjade veebis.