Juunis jõudsid lugejateni teadusajakirjade Estonian Journal of Archaeology, Estonian Journal of Earth Sciences, Linguistica Uralica, Oil Shale, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences ja TRAMES värsked väljaanded.
Lühiülevaated juunis ilmunud ajakirjadest:
ESTONIAN JOURNAL OF ARCHAEOLOGY
Ajakirja Estonian Journal of Archaeology uus number sisaldab kolme olulist artiklit. Anu Lillak, Mari Tõrv ja Ester Oras keskenduvad rooma rauaaegse Viimsi I tarandkalme põletusmatuste analüüsile. Kombineerides luumaterjali detailset kirjeldust ja analüüsi statistiliste ja ruumianalüüsi meetoditega, näitavad autorid seni meil suhteliselt vähe uuritud põlenud luude potentsiaali muistsete matmiskommete ning rituaalide tuvastamisel. Margot Laneman lõpetab oma artiklite seeria kivikirstkalmete dateerimisest neist leitud luude radiosüsinikudateeringute põhjal, käsitledes seekord Pirita jõe alamjooksu piirkonna matmispaiku. Poola arheoloog Beata Miazga esitab Wrocławist leitud hiliskeskaegsetel ja varauusaegsetel klaasesemetel avastatud maalitud kaunistuste arheomeetrilise analüüsi.
ESTONIAN JOURNAL OF EARTH SCIENCES
Ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences 2022. aasta juuninumbri artiklid on pühendatud ruumiandmete analüüsimeetoditele, okeanograafiale, aluspõhja reljeefi kujunemisele ja Siluri ajastu fossiilidele. Selle numbri geograafiline haare on tavapärasest laiem ulatudes Lääne-Eestist Ida-Aafrikani.
Polina Lemenkova rakendas Tansaania gravitatsiooniliste ja digitaalsete kõrgusandmete analüüsimiseks ja visualiseerimiseks skriptimise ning traditsiooniliste meetodite kombinatsiooni. Kasutades avaandmeid ja vabavaraprogramme QGIS, R ja General Mapping Tools, lõi autor raamistiku sarnaste ruumiandmete kasutamiseks ka teistes piirkondades.
Rain Männikus ja kaasautorid analüüsisid merepõhja reljeefi mõju lainete levimissuunale Ruhnu saare lõunarannikul. Uuring näitas, et mistahes suunast puhuvate tugevamate tuulte korral levivad lained valdavalt otse Ringsu sadamasse. Selle kaitseks tuleks rajada kompleksne lainemurdjate süsteem.
Linda Hints ja kaasautorid uurisid Siluri ajastu käsijalgsete, okasnahksete, trilobiitide ja konodontide elurikkuse dünaamikat Balti paleobasseinis. Saaremaa puursüdamikest kogutud materjal näitas, et fauna mitmekesisus oli suurim vahetult enne Irevikeni sündmust, mis tõi kaasa kiired keskkonnamuutused ja väljasuremise.
Igor Tuuling ja kaasautorid rakendasid seismoakustilist profileerimist, et kaardistada aluspõhja reljeef ja pinnakatte paksus Eesti mandriosa ning Muhu- ja Saaremaa vahelises rannikumeres. Uued andmed viitavad sellele, et sügavale aluspõhja lõikunud orundid ja nõod tekkisid jääajaeelsete jõgede ja Pleistotseeni liustike erosiooni koosmõjul.
LINGUISTICA URALICA
Ajakirja Linguistica Uralica 2022. aasta teises numbris on artikkel mansi keele Ivdeli murde säilimise põhjustest. See väike põhjamansi keelerühm, kuhu kuulub alla 200 inimese, elab Sverdlovski oblasti põhjaosas Lozva ja Pelõmi jõe ülemjooksul ning on tuntud järjekindla keelehoidmise poolest. Neid on varem kirjeldanud Gábor Székely. Nüüd on Juri Korjakov ja Daria Žornik koostanud selle isoleeritud mansi rühma kohta sotsiolingvistilise ülevaate. Artiklis esitatakse teavet Ivdeli mansi kogukonna lähiajaloost, demograafiast ja laste haridusest.
OIL SHALE
Ajakirja Oil Shale 2022. aasta juuninumbris on neli huvitavat artiklit. Esimeses artiklis „Characterization and pyrolysis of Mongolian Uvdug Khooloin Gashuun oil shale“ esitavad Mongoolia teadlased uurimistöö Mongoolia põlevkivi füüsikalis-keemilise koostise kohta, aga viitavad ka nimetatud põlevkivi potentsiaalile olla vedelkütuste tooraine.
Kaks Hiina teadlaste artiklit annavad uut informatsiooni põlevkivi pürolüüsi kineetika ja kerogeeni algstruktuuri kohta.
Artiklis „Long-term stability of pillars in an underground oil shale mine“ tutvustavad Eesti teadlased metoodikat, mis on välja töötatud kaevandatud alade stabiilsuse hindamiseks pikema aja vältel ja milles võetakse arvesse kaevanduse tugisammaste nõrgenemist ajas.
Ajakiri õnnitleb Eesti põlevkiviuurimise veterani Alfred Elenurme, kes tähistas 11. mail 2022 oma 100. sünnipäeva.
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 2022. aasta teine number hõlmab laia teemaderingi alates molekulaarfüüsikast ja optikast kuni energiaefektiivsuse ja topoloogiliste algebrateni.
Jeffrey R. Reimersi ja kaasautorite ülevaateartiklis käsitletakse ideid ja põhimõtteid, mis aitavad mõista klorofüllide omadusi ning funktsioneerimist nii gaasifaasis, lahustes kui ka valk-maatriksites ehk pigment-valgu kompleksides. Autorid tuvastasid klorofülli kiirgus- ja neeldumisspektrite kriitilise asümmeetrilisuse. Selle avastuse mõju klorofülli funktsiooni mõtestamisele fotosünteesis võib olla suur, sest varasemad mudelid valdavalt eeldasid neeldumise ja kiirguse sümmeetrilisust.
Ott Rebane ja kaasautorid uurivad bakterispooride fluorestsentsi sõltuvust ümbritsevast vesinikperoksiidgaasi kontsentratsioonist. Erkata Yandri ja kaasautorid kajastavad oma töös alumiiniumijäätmete töötlemise tehnilist disaini. Abrar Hussain ja kaasautorid analüüsivad polüpropüleen-puuvillakiu hübriidkomposiidi triboloogilisi ja ringmajanduslikke aspekte. Ajakirja juuninumbri viimane artikkel on Mart Abeli uurimustöö topoloogilistest algebratest.
TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Ajakirja Trames 2022. aasta värskest numbrist leiab lugeja kaks Eesti ja viis välisautorite kaastööd.
Numbri avaartiklis käsitlevad akadeemik Jüri Engelbrecht ja tema Horvaatia kolleeg Ivo Šlaus teaduste akadeemiate kasvavat rolli tänapäeva maailmas. Akadeemiate tegevus vajab koostööd, mis tugevdab teadmiste loomist ja levitamist. Akadeemiate tegevuse põhiprintsiibid hõlmavad mõtlemise sõltumatust, tipptaset ja autoriteeti.
Sellele artiklile järgneb Pakistani ja Malaisia õpetlaste Muhammad Junaid Mughali jt käsitlus islami teadusest. Islami teadus erineb nende järgi Lääne teadusest nii eesmärkide kui ka filosoofiliste aluste poolest.
USA teadlane Tianyu Lei käsitleb Hiina „Suure Kaanoni“ kujunemist käsitlevat kirjanduslikku diskursust, „Suurt Kaanonit“ hilises keiserliku Hiina kirjanduses, „Teekonna Läände“ 98. peatükki ja lõpuks pakub „sõnatute kirjade“ uue tõlgenduse.
Hiina filosoof Ning Zhang käsitleb Karl Marxi ökoloogilist legitiimsust. Kriitikud arvavad, et Marxi teoorial puudub ökoloogiline sisu või on see vananenud. Zhang peab Marxi ökoloogiat legitiimseks ning see pole tema arvates kaotanud oma seletusjõudu tänapäevaste ökoloogiliste probleemide jaoks.
Hiina haridusteadlased Bouchaib Chkaif jt käsitlevad oma uurimuses Aafrika päritolu üliõpilaste suundumist Hiinasse. Küsimust vaadeldakse süstemaatiliselt ökoloogilisest vaatepunktist.
Taiwani uurija Hsiao-Ping Chiu käsitleb mängulist ja sotsiaalset suhtlust põgenemistubade mängus. Uuriti tegelike põgenemistubade mängijakogemust, mängulisi disainitegureid ja mängijate käitumist. Mängija käitumine hõlmab individuaalset ja meeskondlikku käitumist: otsimine, mõtlemine, jälgimine, füüsiline aktiivsus, suhtlemine, teabe jagamine, otsuste tegemine ja koostöö.
Ajakirja viimase artikli autor on noor teadlane Simone Eelmaa Tartu Ülikoolist, kes käsitleb laste seksuaalset väärkohtlemist ja seksualiseerimist virtuaalmaailma süvavõltsingute ja hentai (anime ja manga pornograafia) puhul. Selle küsimuse lahkamisel on olulised teemad ebaseaduslikkus, kunst, pedofiilia propageerimine, solvamise suurenemine ja üldine kahjulikkus ning küsimus, kes on alaealine.
Täiendav info:
Huvilistel on võimalik kirjastuse veebi kaudu tellida teavitus uue ajakirjanumbri ilmumise kohta, vt lähemalt.
Eesti teaduste akadeemia kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Rohkem infot ajakirjade veebis.