Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC (European Academies’ Science Advisory Council) avaldas ajakohastatud kommentaari oma varasemale, 2020. aasta raportile „Plastpakendid ringmajanduses“ (Packaging Plastics in the Circular Economy).
Kommentaar heidab valgust kogu maailma haaravale plastisaastuse pidurdamatule kasvule ja annab teadusliku sisendi käimasolevateks ÜRO rahvusvahelise plastilepingu läbirääkimisteks.
Plast alustas oma triumfeerivat teekonda 1960ndatel. 2019. aastal toodeti üle 353 miljoni tonni plastijäätmeid. Kui kasutusele ei võeta drastilisi meetmeid, suureneb see OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) andmetel 2060. aastaks kuni 1014 miljoni tonnini aastas. EASACi kommentaarist selgub, et süsteemsed vead põhjustavad plasti tootmise, tarbimise ja lekke kiiret kasvu mere-, maismaa- ja mageveekeskkonnas.
ÜRO keskkonnaprogramm UNEP kureerib rahvusvahelist plastilepingut ehk seadusliku jõuga ja merekeskkonda kaasavat plastisaastuse ohjamise kokkulepet. Selle edukaks sõlmimiseks juba 2024. aastal toetab EASAC süsteemset lähenemisviisi, mille abil väheneks plasti tootmise ja tarbimise maht ning oleks tagatud, et kõik plastid oleksid korduvalt kasutatavad, ringlusse võetavad või kompostitavad. Lisaks on oluline hoida plastitooteid ringluses võimalikult kaua. Mudelid näitavad, et kui vähendada nõudlust 30% ja suurendada ringlussevõtu määra 20%-ni, saaks 2040. aastaks vähendada plastisaastet 80% võrra.
EASAC nendib, et kuna mängus on ka plastitootjate kommertshuvid, pole plasti tootmise vähendamist eeldava kokkuleppe saavutamine lihtne. Kommentaaris nähakse vajadust saastemakseteks, sest vabatahtlikud meetmed ja turumehhanismid ei ole probleemi lahendamiseks piisavad.
Akadeemik Anne Kahru on 2018. aastal asutatud rahvusvahelise teadusnõukogu (International Science Council, ISC) ülalpool kirjeldatud rahvusvahelise plastisaastuse ohjamise lepinguga seotud ekspertgrupi liige. Ekspertgrupp peab ühe tegevusena panustama teaduspõhise lähenemisega plastilepinguga seotud temaatikasse.
„Kuna eestlased on oma loomult loodusinimesed ja rohelise mõttelaadiga, on nad eeldatavalt kokkuleppes sätestatud suundadega pärid. Kui seadused ja vastavad toetusmeetmed seda ka aitavad, siis on oodata plastisaastuse kasvu järk-järgulist pidurdumist. Meenutagem ka „Teeme ära!“ kampaaniat, mis just Eestist alguse sai. Kindlasti on mõistlik teha ka laste ja (kooli)noorte seas vastavat selgitustööd, sest just nemad peavad need eesmärgid ellu viima ja plastisaastuse kasvule piiri panema,“ ütleb Anne Kahru. Samuti soovitab akadeemik Kahru lugeda tema sulest Postimehes ilmunud arvamuslugu „Viiskümmend rohelist varjundit meie igapäevaelus“, kus on juttu ka plastist.
EASACi kommentaari „Update on the EASAC Plastics Report: Towards a Plastics Treaty“ leiab veebilehelt https://easac.eu/publications/details/update-on-the-easac-plastics-report-towards-a-plastics-treaty