Teadus kolme minutiga – finalistid 2024

Kolme minuti loengute konkursi finaal-galaõhtu toimub reedel, 2. veebruaril algusega kell 18.
Finaalis toimuvat on võimalik jälgida otseülekandena galaõhtu kodulehel.
Selle aasta konkurssi toetatakse Eesti teadusagentuuri riikliku projektikonkrursi kaudu.

Finaliste on sel hooajal kokku 16. Nende lühitutvustused siin lehel on tähestikulises järjekorras.
Finaalis peetud loengute videod akadeemia Youtube'i-kanali esitlusloendis.

Guido Andreesen

Tallinna Tehnikaülikool

„Riskipõhine alajaamade seadmete haldus tuleviku elektrisüsteemides“

Guido Andreesen on viimased kaheksa aastat tegelenud elektroenergeetikaga. See valdkond on huvipakkuv, alates elektrisüsteemi stabiilsusest ja lõpetades tarbimise juhtimise, energia salvestuse ning elektertranspordiga. Magistritaseme lõpetas ta cum laude’ga ja jõudis oma tööga riiklikul konkursil esikolmikusse. Hetkel arendab ta doktorantuuris alajaamade halduse efektiivsemat ja kulutõhusamat metoodikat. Vabal ajal meeldib talle rattaga kiiremaid ringe teha ja tegeleda fotograafiaga.

Mikk Granström

Tallinna Ülikool

„Miks on vaja õppimist õppida?“

Mikk Granström on Pimedate Ööde Filmifestivali pikaajaline korraldaja ja juhatuse liige. Mikk on olnud juba 18 aastat PÖFFi korraldaja. Samuti on Mikk Tallinna Ülikooli nooremteadur, ta on töötanud 15 aastat õpetajana eri kooliastmetes ja õppejõuna ülikoolis. Mikk lõpetas 2019. aastal Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise erialal (MA, cum laude). Praegu töötab Mikk doktoritöö kallal haridusteaduste valdkonnas, tema teemaks on uurida, kuidas õpetajad toetavad õpilaste õpistrateegiate alaste teadmiste arengut.

Martin Haamer

Tartu Ülikool

„Kas bussisõit peabki aeglane olema?“

Martin Haamer on ühistranspordi parendamisele pühendunud nooremteadur Tartu Ülikooli geograafia osakonnas. Oma töös uurib ta, kuidas muuta ühistransport võimalikult mugavaks liikumisviisiks võimalikult paljudele inimestele, kasutades selleks erinevaid suurandmeid ja modelleerimist.

Sten Heinoja

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

„Interpreedi rollist Mart Saare klaveriprelüüdide kujundamisel“

Sten Heinoja on üks Eesti säravamaid muusikuid, rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud pianist, kes esineb regulaarselt kammer- ja sooloartistina kõikjal maailmas. Viimaste aastate jooksul on ta üles astunud Indias, Hiinas, Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Venemaal, Jaapanis ja paljudes Euroopa riikides. 2021. aastast omandab Heinoja doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Sten on Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2023) laureaat.

Madis Jürviste

Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut

„Ametinimetused eesti vanimais sõnastikes“

Madis Jürviste on Eesti Keele Instituudi leksikograaf ja nooremteadur, Tartu Ülikooli keeleteaduse doktorant. Teadurina uurib ta ametinimetusi ja sotsiaalseid rolle eesti vanimais, 17. ja 18. sajandi sõnastikes. Lisaks ajaloolisele leksikograafiale köidab teda praktiline sõnastikutöö: selles ametis on ta töötanud ligi kakskümmend aastat. Teda vaimustavad lõputud võimalused avastada uusi keelerikkusi, kuna sõnavarateadus on ääretult põnev ja lai valdkond, kus leidub palju seni kaardistamata alasid.

Kadi Kaja

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

„Miks on muusika väärt õppimist?“

Kadi Kaja on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika magistriõppe ning jätkab õpinguid alma materis. Oma doktoritöös uurib Kadi muusikaõpetuse õppesisu kujunemist läbi ajaloo. Kadi töötab õppejõuna, on osalenud EMTA muusikauuringute töögrupis, konverentsidel ja avaldanud artikleid. Üldhariduskooli muusikaõpetajana on ta juhendanud koolikoore, koostanud vabariiklikke ja rahvusvahelisi muusikaolümpiaade. Kadi on Eesti Vabariigi aasta õpetaja 2019 preemia laureaat.

Sigrid Kirss

Tallinna Tehnikaülikool

„Uued avastused Alzheimeri tõve varjatud maailmas“

Sigrid Kirss on doktorant metalloproteoomika laboris. Teda on väiksest peale huvitanud, kuidas inimese aju töötab. Sigrid uurib vase metabolismi Alzheimeri tõve puhul, mis on andnud võimaluse enam mõista aju keerukust. Oma laboritöö katsetes kasutab ta neuronilaadset rakuliini ja äädikakärbseid. Sigridi teine kirg on teaduse populariseerimine. Sigrid on aktiivne inimene, keda võib leida õues kettagolfi loopimas või toas teleka taga videomänge mängimas.

Katriin Kristmann

Tallinna Tehnikaülikool

„Kassikullast päikesepatareidega Maalt Kuule“

Katriin Kristmannil on juba aastaid olnud huvi kosmose vastu ning alates Ahhaa planetaariumis töötamisest on ta end selles vallas proovinud ka rakendada. Tema teadusprojektis tehakse koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga, et töötada välja päikesepaneele Kuu peal kasutamiseks. Lisaks on ta juhatuse esimees Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuses, mis saatis eelmisel aastal kosmosesse satelliidi ESTCube-2.

Kristiina Kurg

Tartu Ülikool

„Melanoomi diagnoos vaid veretilgast – kas see on tõesti võimalik?“

Kristiina on laborimeditsiini arst, kes teeb hetkel Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis biomeditsiini tehnoloogia doktorantuuri. Ta reklaamib aktiivselt laborimeditsiini ja biomeditsiini tehnoloogiat, kirjutades artikleid sellistele ajakirjadele nagu Pereõde ja Perearst, aga tehes ka tööd Kurglab teaduslaboris. Vabal ajal meeldib Kristiinale oma teaduselust ja reisimistest lühivideoid teha ja neid sotsiaalmeedias jagada (sotsiaalmeedia nimi @kristiina_ku)

Tairi Leis

Tartu Ülikool

„Tänane majandusruum – nõiutud mets, millest juhatab välja otsustusloogikate rada“

Tairi Leis on 26-aastase staažiga ettevõtja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli magistrantuuri ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise erialal. Lisaks on ta TÜ majandusteaduse doktorant, uurides ettevõtete ebaõnnestumisi rahvusvahelistumisel. Erilise vaatluse all on Tairil koostöövõrgustike ja otsustusloogikate mõju. Tairi doktoritöö annab võimaluse Eesti majandustulemusi parendada. Eriliselt kasulik on see ettevõtjatele, kes juba tegutsevad või alles kavatsevad rahvusvahelisele turule siseneda.

Laura Mauring

Tartu Ülikool

„Geneetilised silmahaigused: vaenlane pimeduses“

Laura Mauring on silmaarst ja tulevane meditsiinigeneetik. Kombineerides teadmisi ja kogemusi mõlemalt erialalt, heidab ta valgust pimeduse geneetilistesse tekkepõhjustesse. Lisaks kliinilisele tööle patsientidega töötab ta oftalmoloogia nooremteadurina Tartu Ülikooli kliinilise geneetika keskuses. Tema missiooniks on oftalmogeneetika arendamine Eestis ja tema südameasjaks nägemispuudega inimeste käsitluse parandamine nii meditsiinilisel kui ka sotsiaalsel tasandil.

Mark Mets

Tallinna Ülikool

„Ukraina globaalne tähtsus Twitteris“

Mark Mets on Tallinna Ülikooli doktorant ja nooremteadur CUDAN Kultuuriandmete analüüsi projektis. Varem on ta lõpetanud Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria magistrantuuri. Doktoritööks on Markil kultuurilise teise kujutamise uurimine arvutuslike meetoditega. Selleks uurib ta erinevaid tekstilisi andmeid, et leida tänapäevaseid trende nii poliitilistes sõnumites kui sotsiaalmeedias. Mark kasutab nii masinõpet kui semiootikat, et kultuuri keerukust ja mustreid paremini mõista.

Jane Remm

Eesti Kunstiakadeemia, kunst ja disain

„Koosloome paneb kõlama teiste liikide hääled“

Jane Remm on kunstnik, EKA doktorant ja TLÜ BFMis kunstide didaktika lektor. Remmi loovuurimuslik töö keskendub looduskogemuse representatsioonile, koosloomele ja kommunikatsioonile erinevate eluvormidega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja tõlgendada teiste liikide elukogemust ja nendega kunsti vahendeid kasutades võrdsete dialoogipartneritena suhelda. Ta väärtustab ise-, koos- ja käsitsitegemist kui võimalust tajuda end osana loodusest. Loominguline portfoolio: janeremm.ee

Hanna Britt Soots

Tartu Ülikool

„Matemaatika aitab maailmast paremini aru saada“

Hanna Britt Soots uurib murruliste diferentsiaalvõrrandite omavahelisi seoseid. Oma teadustööga seonduvalt, huvitab Hanna Britti, kuidas on võimalik matemaatikat rakendada teistes teadusharudes. Lisaks doktoritööle õpetab ta gümnaasiumis programmeerimist ning on aktiivne üliõpilasesindaja erinevates ülikooli otsustuskogudes. Vabal ajal tegeleb Hanna Britt kudumisega ning naudib briti huumorisarju.

Inge Varik

Tallinna Tehnikaülikool

„Munasarja saladused“

Inge on geenitehnoloogia doktorant, kelle uurimissuundadeks on rakkudevaheline suhtlus inimese munasarjas ning keskkonnakemikaalide mõju naise viljakusele. Tema huvi reproduktiivbioloogia vastu tekkis juba bakalaureuseõpingute ajal, mil ta uuris hiire munasarja. Inge loodab oma teadustöö tulemusena leida võimalusi, kuidas täiustada viljatuse diagnostikat ja viljatusravi. Lisaks teadustööle osaleb Inge aktiivselt ülikooli õppetöös ning tegeleb teaduse populariseerimisega.

Annika Volt

Tallinna Ülikool

„Paindlikud õpirajad ennustavad tulevikku“

Annika Volt on olnud kirglik matemaatikaõpetaja juba pea 20 aastat. Huvi õppevara loomise vastu ning soov haridusse panustada tõi teda esmalt Tallinna Ülikooli digitaalseid interaktiivseid õppevahendeid ning e-teste looma. Et tegutsemine oleks asjakohasem ning teadmispõhisem, astus ta doktoriõppesse. Annika on nüüd Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi nooremteadur ja doktorant. Teadustöö eesmärk on luua toetav õpikeskkond ennastjuhtivale õpilasele, õpianalüütika kuva ning võrgustik õpiedukuse ennustamiseks.