Finaal-galaõhtu toimub reedel, 3. veebruaril algusega kell 18. Finaalis toimuvat on võimalik jälgida otseülekandena akadeemia kodulehe kaudu.
Konkursi finalistid
Finaliste on sel hooajal kokku 15. Nende lühitutvustused siin lehel on tähestikulises järjekorras.
Liili Abuladze
Tallinna ülikool, demograafia
Suhtlemise mõju elulemusele
Olen Tallinna Ülikooli demograafia eriala doktorant. Selle keerulise sõna – demograafia – taga peituvad väga elulised küsimused, mis ei jäta kedagi külmaks. Minu doktoritöö keskendub inimestevaheliste suhete ning tervise seoste uurimisele. Oma teadustegevuses ja -tulemuste tutvustamisel annan numbritele sisu ning toetan sisu numbritega.
Marit Alas
Eesti keele instituut, lingvistika
Kohanimede säilimine ja kadu Vergi poolsaare näitel
Olen Eesti Keele Instituudi nooremteadur ja lingvistika doktorant Tallinna Ülikoolis. Oma uurimistöös keskendun ma kohanimede püsivuse ja vahetumise uurimisele. Huvi nimeteaduse vastu tekkis mul juba ülikooli alguses, kui seminaritöö jaoks tuli Saaremaale kodukanti kohanimesid koguma minna. Kui varem olengi ma vaadelnud just Saaremaa kohanimede säilimist ja muutumist, siis praegu on põhirõhk põhjarannikul asuva Vergi poolsaare kohanimede varieerumise uurimisel.
Maria Hansar
Eesti kunstiakadeemia, muinsuskaitse ja konserveerimine
Unes nähtud Narva
Olen muinsuskaitse- ja konserveerimise eriala doktorant ja uurin seda, millist rolli mängib tehnoloogia kultuuripärandi kujundamisel ja ümbervormimisel. Mind köidavad erinevad kunstivormid, sest nad vahendavad mingit sõnastamata teadmist ja äratavad kujutlusvõime. Olengi kogu elu püüdnud mõista, kuidas kunst seda teeb.
Jürgen Karvak
Tartu ülikool, vooluveekogude ökoloogia
Ojad – linnalooduse tulipunktid ja ühendusteed
Alustasin septembris doktorantuuri vooluveekogude ökoloogia nooremteadurina, mille raames plaanin uurida, kuidas jõgede ja ojade muutmine mõjutab nende elustikku ning ökoloogilisi seoseid. Töötan ka Eestimaa Looduse Fondis ja Keskkonnaametis vooluveekogude eksperdina. Olen üle 10 aasta tundnud huvi jõgede ja ojade ökoloogiliste ning inimtegevuste seoste vastu ning soovin neid süsteeme süvitsi mõista, jagada teadmisi edasi ja parendada vooluvete, maailmas väga haavatud ökosüsteemide käekäiku.
Kertu Liis Krigul
Tartu ülikool, mikrobioomika
Antibiootikum – kas hunt lambanahas?
Olen geenitehnoloogia 4. aasta doktorant, kelle uurimisteemaks on inimeste mikrobioota ehk keha mikroobide roll tervise kujundamisel. Viimasel ajal on põhifookuseks olnud just antibiootikumide kasutamise mõju soolestiku mikroobikooslustele ja seeläbi meie tervisele. Oma uurimustöös kasutan ma Eesti geenivaramu geenidoonorite mikrobioomi andmeid. Lisaks teadusele ja selle populariseerimisele, pean lugu fotograafiast, kestvusspordist ja heast naljast.
Annette Miller
Tallinna tehnikaülikool, keemia
Kasulikum, aga mitte magusam – rinnapiima prebiootiliste suhkrute süntees
Minu nimi on Annette ja ma olen orgaanilise sünteesi doktorant. Minu eriala, keemia, toob inimestes esile kahetisi tundeid – kel hakkab kohutavalt kõhe kooliajale mõeldes, kel löövad silmad särama põnevate paukude-särinate peale mõeldes. Minu igapäevatöö laboris on kahe vahepeal. Enese proovilepanek suure tundmatusega silmitsi seistes on pidev ja pinev, aga särin on sees, sest terendab ka võimalus ning eesmärk panustada inimkonna teadmiste suurenemisse. Selline ongi minu jaoks teadlaseks olemise võlu.
Meeta Morozov
Eesti muusika- ja teatriakadeemia, muusikateadus
Eesti muusikaloo kirjutamisest nõukogude ajal ehk „Tallinn, mis kunagi valmis ei saa“
Minu nimi on Meeta ning olen Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kolmanda aasta doktorant muusikaajaloo suunal. Oma töös uurin eesti akadeemilise muusikateaduse kujunemislugu nõukogudeaegses Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Doktoritöö kirjutamise kõrval annan loenguid ja juhendan üliõpilasi koduülikoolis, tegutsen muusikatoimetajana mitmes kontserdiorganisatsioonis ning vahel kirjutan ka muusikaarvustusi kultuuriväljaannetele.
Keiu Paapsi
Tervise Arengu Instituut, epidemioloogia
Kasvajad ei tunne vanusepiire
Olen Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika teadur ja arstiteaduse doktorant. Oma doktoritöös keskendun Eesti laste ja noorte vähiandmete uurimisele. Minu missiooniks teadlasena on tõsta ühiskonna teadlikkust laste ja noorte kasvajatest ning aidata omalt poolt kaasa, et läbi parema poliitikakujundamise, tervishoiusüsteemi juhtimise ja veel põhjalikumate teadusuuringute oleks meie noortele vähipatsientidele tagatud parim võimalik ravi.
Madli Raudkivi
Tallinna ülikool, sotsioloogia
Hoolduspere – kellele ja milleks?
Ma olen on Tallinna ülikooli sotsioloogia eriala doktorant. Minu doktoritöö keskendub hooldusperedele ehk inimestele, kes hoolitsevad lühemat või pikemat aega mitte-bioloogilise lapse eest. Igapäevaselt töötan avalikus sektoris sotsiaalkindlustusametis kõrge riskikäitumisega laste teemadel. Annan ka erinevaid loenguid ja seminare Tallinna ülikoolis ning Tallinna tehnikaülikoolis.
Kristo Raun
Tartu ülikool, suurandmete nooremteadur
Otsetee otsusteni – vastavuskontrolli tegemine voogandmetel
Olen doktorant Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis. Mulle meeldib andmetes kaevata ja probleeme lahendada; seetõttu uurin ja proovin luua uudseid algoritme ja andmestruktuure, mis aitaksid äriprotsessides kiiremini nii vigu tuvastada kui ka otsuseid langetada. Mu hetke lemmikteema on voogandmed, ehk peaaegu reaalajas saabuvad andmed. Annan Tartu Ülikoolis ka praktikume suurandmete ning andmetehnika teemadel ja loodan aidata kaasa arvutiteaduse populariseerimisele ühiskonnas.
Heigo Rosin
Eesti muusika- ja teatriakadeemia, löökpillid
Solist ja orkester: võistlus või koostöö?
Olen Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant ning ühtlasi ka sama kooli klassikaliste löökpillide õppejõud. Oman kahte bakalaureuse- ja magistrikraadi (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Flaami Kuninglik Konservatoorium) ning solistidiplomit Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast. Mind on alati paelunud solistiks olemine orkestri ees. 3. aasta doktorandina võin kindlalt väita, et kaasaegse solisti rollide teoreetiline analüüsimine ja sõnadesse formuleerimine on olnud ülipõnev ja kasulik teekond.
Martin Sarap
Tallinna tehnikaülikool, elektrotehnika
Kihtlisandusmeetodi abil elektrimasinate jahutamine
Olen elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur ning töötan elektrimasinate grupis kihtlisandustehnoloogia ehk 3D printimisega. Doktoritöö raames mõtlen välja ja katsetan erinevaid meetodeid, kuidas metalli 3D printimist ära kasutada elektrimasinate jahutamiseks. Lisaks õpetan tudengeid aines „Elektromagnetism ja elektrimasinad“, juhendan mitut bakalaureuse- ja magistritudengit ning viin läbi töötube nii Noore inseneri programmi kui ka Rakett 21 raames.
Liza Sedler
Eesti kunstiakadeemia, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana
Olen Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Oma uurimistöös keskendun ENSV kodudisaini kuvanditele arhitektide ja disainerite graafikas ja tekstides 1960. aastatel. Minu eesmärgiks on selgitada ajaloolise disaini ideoloogilisi, kultuurilisi ja tehnilisi mõjureid ning valgustada disainerite vähetuntud loomingukülgi. Oma kõnes püüan näidata, kuidas nt ENSV koduköögi disainis peegeldusid leppimatud poliitilised pinged, disainerite unistused ja tavainimese ihad. Teadvustades mineviku disaini varjatud saladusi, võib projekteerida kaasaegset kodu vabanedes eelarvamustest ja toetudes kasutajate tõelistele vajadustele.
Gertha Teidla-Kunitsõn
Tallinna ülikool, sotsiaaltöö
Digitugevast haridusest ehk IKT-st meie koolinoorte igapäevaelus
Minu nimi on Gertha Teidla-Kunitsõn ja ma olen Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö doktorant. Oma doktoritöös uurin, kuidas valmistab tänane haridus ette noori täiskasvanueluks digitaalsel ajastul ning miks on nii, et osad noored saavad digivahendite kasutamisest rohkem kasu, teised aga rohkem kahju. Igapäevaselt töötan analüütikuna, ent veel hiljuti võis mind kohata Tallinna Ülikoolis nooremteaduri ja -lektorina. Ja lisaks näeb mind tihti foorumteatri etendustel, töötubades ja koolitustel, mida juhendan ja läbi viin.
Hans Tiismus
Tallinna tehnikaülikool, elektrotehnika
Elektrimasinate 3D-printimine
Minu nimi on Hans Tiismus. Lõpetasin äsja Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika doktoriõppe. Doktoriõppe raames uurisin, milliseid uusi võimalusi avab metallide 3D printimine elektrimootorite ehituses ning kuidas saavutada parimad omadused prinditud
magnetsüdamikes. Mulle meeldib ülikoolis töötada, sest iga päev on uued küsimused ja uued mõtted – kunagi ei ole üksluine. Siiamaani kõrgeimaks akadeemiliseks tunnustuseks on olnud eelmise aasta riiklik teaduspreemia tehnikateadustes.