Ilmunud on teaduste akadeemia kirjastuse ajakirjade värsked numbrid

Juunis jõudsid lugejateni Eesti teaduste akadeemia kirjastuse teadusajakirjade Proceedings of the Estonian Acadmey of Sciences, Estonian Journal of Earth Sciences, Estonian Journal of Archaeology, Oil Shale, Linguistica Uralica, TRAMES ja Acta Historica Tallinnensia värsked numbrid. Ajakirjades on avaldatud mitmeid olulisi uurimistulemusi, sh ka Eesti teadlastelt.

Lühiülevaated ajakirjadest:

TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Ajakirja Trames värskest numbrist leiab lugeja kaks Eesti ja neli välisautorite artiklit. Eesti autorid käsitlevad kõdulinnaosa muutumist elamisväärseks keskklassi linnaosaks Tartu Supilinna näitel (Nele Nutt jt) ja Martin Aidnik esitab küsimuse, missuguseks kujuneb Euroopa pärast Covid-19 pandeemia lõppu.

Iraanist on Trames`is kaastöö peeglikujundi sümboolsest kasutamisest müstilises poeesias ja peeglikujundi kasutamisest islami kunstis (Golnar Alibabaei).

Viimased kolm artiklit kuuluvad selles numbris politoloogia valdkonda. USA, Malaisia ja Pakistani autorid käsitlevad hindude ning moslemite suhteid Indias, kasutades selleks suhtumist pühasse lehma (Muhammad Akram jt).

Kahes viimases artiklis lahatakse eri vaatepunktidest Lähis-Ida poliitikaid. Iraagi autor vaatleb sunniitide salafismi mõju Saudi-Araabia poliitikale (Kardo Rached). Iisraeli autorite kaastöö käsitleb Iraani ja Saudi-Araabia rivaliteeti sunniidide ja šiiidide omavaheliste suhete võtmes (Ronen A. Cohen ja Gadi Hitman).

Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.

LINGUISTICA URALICA
Linguistica Uralica juuninumbris käsitlevad Julia Normanskaja (Moskva) ja Natalia Dubrovskaja (Tomsk) Euraasia „kollase-rohelise-sinise“ keeli. See on värviterminite põhjalik uuring, mille andmestik pärineb uurali keeltest ja selle lähtepunktiks on sölkupi keel ning murded. On keskendutud kollase, rohelise ja sinise semantilistele piirkondadele. Nagu analüüs näitab, erineb Siberi põlisrahvaste värviterminite süsteem indoeuroopa keelte hästi kirjeldatud süsteemidest.

Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.

OIL SHALE
Oil Shale numbris on võimalik lugeda ülevaatlikku artiklit väävli-, lämmastiku- ja hapnikuühendite eemaldamisest põlevkiviõlis. Artikkel on pühendatud mälestamaks andekat teadlast Heino Rangi, kes koostas ka artikli esialgse versiooni.

Uusi teadmisi põlevkivitööstuse tuhkade omadusest on toodud Tallinna Tehnikaülikooli ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) ühisartiklis „The composition and properties of ash in the context of the modernisation of oil shale industry“.

Ajakirja juuninumbris avaldame järelehüüde  Eesti geoteaduste grand old man Anto Raukasele, ajakirja pikaaegsele peatoimetajale aastail 2003–2018.

Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.

PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Ajakirja Proceedings aasta teises numbris on avaldatud kokku üheksa artiklit, käsitledes eri valdkondi, nagu tehnoloogiaga seotud mõtteviis, ringiteooria, katalüütiline krakkimine, elektri- ja sideseadmete tehnoloogia, topoloogilised algebrad, pinnakatete triboloogilised uuringud, sildade haldamine, elektrienergia kvaliteedi hindamine ning hüljeste ja kalanduse konflikti leevendamine.

Markus Vetemaa jt hindavad hüljeste tekitatud kahju rannapüügile Eestis. Eelmise sajandi absoluutse madalseisuga võrreldes on viimastel aastakümnetel Läänemere hallhüljeste (Halichoerus grypus) arv kümnekordistunud, mis on tekitanud kalandusele järjest kasvavaid probleeme. Teadustöö raames küsitleti 151 Eesti rannakalurit eesmärgiga summeerida kõik otsesed ja kaudsed kahjud.

Marc High ja Ulrich Norbisrath analüüsivad tehnoloogiliste uuenduste sotsiaalset olemust ning Sander Sein jt on uurinud sildade haldamise optimeerimist.

Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.

ESTONIAN JOURNAL OF ARCHAEOLOGY
Estonian Journal of Archaeology 25. aastakäigu esimeses numbris avaldavad oma uurimistulemusi Eesti, Läti ja Venemaa autorid, kes keskenduvad muistsete matmispaikade analüüsile. Käsitletakse meie pronksiaja kronoloogia ja kultuuriloo jaoks olulisi kalmerühmi Daugava alamjooksul Reznesis ning Tallinna lähedal Jõelähtmes, samuti ainulaadset rahvasterännuaja matmispaika Rossonis Narva jõe idakaldal.

Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.

ACTA HISTORICA TALLINNENSIA 
Ajakirja Acta Historica Tallinnensia 2021. aasta esimene number on pühendatud Eesti rahvusülese ajaloo uurimisele. Ingliskeelse teemanumbri koostas Tallinna ülikooli Eesti ja üldajaloo professor Karsten Brüggemann.

Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.

ESTONIAN JOURNAL OF EARTH SCIENCES
Ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences 70. juubeliköite teine number keskendub Eesti ja Balti regiooni idaosa aluskorra kivimitele, tektoonikale ja maakoore liikumistele.

Alvar Soesoo ja kaasautorite artikkel esitab uusi andmeid Jõhvi (Kirde-Eesti) magnetiidirikaste gneisside geokeemia ja mineraloogilise koostise kohta. Artiklis tuuakse välja, et see moondekivimite kompleks tekkis vulkaanilistest ja settekivimitest Svekofenni mäetekkeprotsesside käigus 1,8–2 miljard aastat tagasi temperatuuril u 650–750 kraadi ja rõhul 3–5 kbar. Jõhvi magnetiit-gneisid on potentsiaalne maavara ja geoloogiliselt sarnased Rootsi Bergslageni piirkonna kivimitega.

Igor Tuulingu ja Kairi Põldsaare artikkel annab ajakohase ülevaate Balti settebasseini idaosa tektoonilisest arengust Paleosoikumis. Kirde-edela suunaline aktiivne murranguvöönd Lätis ja Lõuna-Eestis oli seotud Kaledoonia orogeneesiga ning mõjutas settebasseini konfiguratsiooni. Murranguvööndi piirkonnas domineeris algselt vajumine ning tekkinud depressioon oli Balti ürgmere sügavamaks osaks. Baltika ja Laurentia kontinentide kollisioonil Siluris arenes murranguvööndist järk-järgult välja kerkeala.

Tarmo Kalli ja kaasautorite artiklis esitatakse uus Eesti maakoore deformatsiooni 3D kiirusmudel. GNSS andmestiku alusel on võimalik määrata maakoore horisontaal- ja vertikaalliikumisi. Liikumised on kõige kiiremad Loode-Eestis, kus maakoore kerkimine ulatub kuni 3 mm aastas ja horisontaalne liikumine u 1 mm aastas. Uus mudel võimaldab paremini hinnata kliimamuutustest tulenevat rannikualade haavatavust ja on abiks üleminekul dünaamilisele geodeetilisele süsteemile.

Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.

Lisainfo:
Septembris ilmub viis ajakirja: Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Estonian Journal of Earth Sciences, Oil Shale, Linguistica Uralica ja TRAMES. Estonian Journal of Archaeology ja Acta Historica Tallinnensia järjekordsed numbrid ilmuvad trükiversioonis detsembris.

Kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Rohkem infot leiab ajakirjade kodulehtedelt.