Jõhvi kontserdimajas toimuval pidulikul aasta õpetaja auhinnagalal pälvib riikliku haridustöötaja elutööpreemia akadeemik Olav Aarna. Ta on visionäär, hinnatud teadlane ja rahvusvaheliselt tunnustatud haridusekspert. Olav Aarna on oma inseneri täpsuse ja sihikindlusega suunanud kõikide haridustasandite tulevikku, pannud aluse Eesti kutsesüsteemile ning vedanud eest elukestva õppe valdkonda. Ta jääb ajalukku haridusfoorumi asutajaliikme ning kahe ülikooli – Tallinna … Loe edasi
Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et ühiskonnas on konsensuslik arusaam heast hariduspoliitikast kui parimast majanduspoliitikast. Nõnda on sedastanud presidendid, mitmed poliitikud ja see peegeldub ka enamikus strateegiadokumentides ning arengukavades, mis käsitlevad Eesti majanduse ja ühiskonna arengut tervikuna. „Samal ajal näib puudu jäävat üksmeelsest arusaamast ning süsteemsest sihiseadmisest, milline on väga hea hariduspoliitika ja … Loe edasi
President Tarmo Soomere pidas Pariisis Prantsusmaa teaduste akadeemia juhtidega nõu ühistöö võimaluste üle rahvusvahelise teadusnõukoja (International Science Council, ISC) Euroopa liikmete rühmas ja Euroopa riikide peateadurite foorumi raames. Osalesid president Alain Fischer, uus valitud president Françoise Combes, rahvusvaheliste suhete asepresident Francis-André Wollman, rahvusvaheliste suhete osakonna asejuhataja César Manrique Milla ja ekspert Sophie Grelat.
Õhtulehes ilmub akadeemia küberturvalisuse komisjoni esimehe, akadeemik Dan Bogdanovi arvamuslugu seotult värskelt valminud komisjoni Eesti hääletustehnoloogiate turvalisuse analüüsiga. Ta ütleb, et usume ju endiselt, et igas Eesti peres peavad demokraatlikes valimistes saama osaleda nii pigem paberit usaldusväärsemaks pidavad vanemad kui ka e-hääletamist eelistavad noored. Seetõttu tulebpöörata tähelepanu kuuele teemale, mis on selle saavutamiseks olulised. (3.10.24, … Loe edasi
Akadeemik Jaak Aaviksoo osaleb Viru Keemia Grupi keskkonnapäeva vestlusringis, mis keskendub riiklike ambitsioonide ja tööstustehnoloogia arengu vahel valitsevale lõhele. Jaak Aaviksoo tõdeb paneeldiskusioonil, et Eesti pole suutnud seista oma rahvuslike huvide eest ning on kohati sinisilmselt usaldanud ELi. Loe lähemalt.
Eesti teaduste akadeemia küberturvalisuse komisjon avaldas Eesti hääletustehnoloogiate turvalisuse analüüsi tulemused e-riigi koodivaramus. Kaardistatud 31 ohu seas ei hinnatud ühtegi kõrgeks või väga kõrgeks. Keskmise riskiastmega hinnati kuut võimalikku ohtu, mida analüüsiti koos kasutusel olevate ja soovitavate turvameetmetega. Ülejäänud 25 riski hinnati madalaks. Loe lähemalt. ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“ andis sel teemal intervjuu komisjoni esimees, akadeemik Dan … Loe edasi
President Tarmo Soomere osales 1. ja 2. oktoobril Euroopa merekomitee sügisesel plenaaristungil Kreeka mereuuringute keskuse Rhodese hüdrobioloogiajaamas.
Maris Laan kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et personaalmeditsiini tänaste võimaluste rakendamine Eestis vajab värsket vaadet ja oluliselt laiemat mõtestamist, kaasates meditsiinigeneetikuid ja erinevate kliiniliste erialade esindajaid. „On vaja sisulist arutelu, millised täiendavad DNA-põhised ja muud molekulaarsed (sõel)testid ja andmed annavad olulise lisandväärtuse ning tugevdavad personaalmeditsiini – et patsiendile lisanduks rohkem tervelt elatud aastaid ja … Loe edasi
Teadlaste ööl toimub Eesti teaduste akadeemias akadeemia presidendikandidaatide vestlusringi: Milline on teaduste akadeemia ja selle presidendi roll ühiskonnas? Lähem info.
Akadeemia presidendikandidaadid Jaak Järv, Maris Laan ja Mart Saarma vastavad Sirbis küsimusele: „Millised on teie arvates Eesti ees järgneval kümnel aastal seisvad suuremad ülesanded ja kuidas Eesti Teaduste Akadeemia saaks nende sõnastamise, tegelemise ja lahendamisega tuge pakkuda?“ (27.09.24, Sirp, „Eesti Teaduste Akadeemia valib uue presidendi“, lk 12–13). Loe siit.
President Tarmo Soomere pidas rahvusvahelise rannikute sümpoosiumi (International Coastal Symposium 2024, Doha, Katar) avaloengu, käsitledes võimalusi rannikuprotsesside jälgimise kaudu tuvastada kliimamuutuste eripärasid Läänemere eri osades.
Tallinna tehnikaülikooli vilistlaskogu andis 106. aastapäeva akadeemilisel aktusel aasta vilistlase tunnustuse akadeemik Jüri Engelbrechtile. Ta on üks Eesti silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid teadlasi ning teinud endale nime ka maailma teaduse mastaabis. Loe lähemalt.
Raivo Uibo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ kliimamuutuste mõjust meie tervisele. Juba praegu on olemas mitmekesine hulk teadusandmeid, mis iseloomustavad kliimamuutuste negatiivset mõju meie immuunsüsteemile. Samuti on ilmne, et varsti võime olla olukorras, mil meist enamiku immuunsüsteem pole enam võimeline piisaval määral kohanema kliima muutustega ja sellest tulenevate tagajärgedega. (21.09.24, Postimees, „Kliimamuutused panevad proovile immuunsüsteemi“, … Loe edasi
Akadeemik Urmas Varblane räägib Vikerraadio „Reporteritunnis“ koos Bigpanki peaökonimisti Raul Eametsaga majandusteemadel. Lisaks Eesti asjadele, meie kesisele konkurentsivõimele, hoogu antavale inflatsioonile ja n-ö suurele pildile on saate fookuses Euroopa Liidu konkurentsivõime värskete raportite valguses.
Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos, et valitsus ei saa end majandusküsimustest distantseerida. Alustada võiks majanduse probleemide kuulamisest ja kaasa mõtlemisest.
17. ja 18. septembril kogunes esimest korda Riia Stradinši ülikooli rahvusvaheline teadusnõukoda. Nõukoja liikmed esindavad Itaalia, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide, Taani, Belgia, Luksemburgi, Leedu, Rootsi ja Eesti juhtivaid ülikoole ja teadusasutusi. Nõukogu esimesel istungil valiti Tarmo Soomere nõukoja eesistujaks. Nõukoja ülesandeks on analüüsida ülikooli teaduslikku sooritust, prioriteetsetes suundades toimivate teadusrühmade arengut, nende rahvusvahelise koostöö, grantide ja … Loe edasi
President Tarmo Soomere valiti Riia Stradinši ülikooli rahvusvahelise teadusnõukoja eesistujaks.
Lauri Mälksoo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ ÜRO reformimise keerukusest. ÜRO liikmesriikide enamus ei saa leppida ilmselgete võimu kuritarvitustega ja rahvusvahelise õiguse rikkumistega Julgeolekunõukogu alaliste liikmete poolt. Väikeriigid peavad olema selliste küsimuste tõstatamisel häälekad ning oma huvide eest seisma. Ka valupunktidest pidevalt rääkimine otseste muudatusteta võib teinekord omada teatud mõju praktikas, sest ühel hetkel peavad … Loe edasi
Maarja Kruusmaa räägib Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ Tallinna tehnikaülikooli teadlaste põnevast ja innovaatilisest arendusprojektist – kanalisatsioonirobotitest.
Arvo Pärt pälvis muusikavaldkonna ühe suurema rahvusvahelise tunnustuse, Briti Royal Philharmonic Society (Kuningliku Filharmoonia Seltsi) kuldmedali. Loe lähemalt.
Tarmo Soomere esineb Hiiumaa keskkonnapäeval ettekandega „Läänemere tervisest“ ja osaleb arutelupaneelis „Millised on Hiiumaa meremajanduse tuleviku väljavaated?“. Keskkonnapäeva fotogaleriid saab vaadata siit.
Tarmo Soomere on külas Postimees TV saates „Raudsaare dialoogid“. Juttu tuleb muuhulgas tagasivaatest 2005. aasta jaanuaritormile, orienteerumisest elus ja teaduses, tehisarust, aga ka teaduste akadeemiast ja selle ees seisvast presidendivalimisest. Tarmo Soomere ütleb, et poliitikute otsus ei pea käima teadlaste soovituse järgi, aga teadlaste soovituse lauale mitte panemine on suur kuritegu.
Universumi väga varases staadiumis juhtus midagi, mida maailma parimad füüsikud seni veel seletada ei oska ning mille tagajärjel kõik käegakatsutav ja nähtav praegu üldse eksisteerib. Miski või keegi sekkus Suure Paugu käiku ja lõi paigast ära loodusseadustega ette nähtud tasakaalu, mille tagajärjel tekkis ainet rohkem kui antiainet. Ka meie, inimesed, ei ole midagi muud kui … Loe edasi
Delfi portaalis ilmub artikkel teaduste akadeemia lähenevatest presidendivalimistest 9. oktoobril.