Peagi möödub 20 aastat kurikuulsast jaanuaritormist. Akadeemik Tarmo Soomere oli toona ainuke, kes hoiatas inimesi saabuva tormi eest ja meenutas nüüd Vikerraadio saates „Huvitaja“ seda, kuidas ta mõistis, et tulemas on orkaani mõõtu torm. Tarmo Soomere sõnul muutis torm ilma- ja meretaseme prognoosimist Eestis kardinaalselt. Ta rääkis, et ilma ja meretaseme prognoosimine on Eesti-suuruses riigis … Loe edasi
President Mart Saarma kohtus kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uigaga. Mart Saarma tutvustas oma plaane akadeemia presidendina. Räägiti teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest, alusteaduste heast tasemest ning vajadusest pöörata rohkem tähelepanu ka rakendusteadustele. Vahetati mõtteid energeetikast ning nõustuti, et traditsiooniliste energiaallikate kõrval tuleb rõhku panna ka taastuvenergiale.
Mare Kõiva rääkis Vikerraadio saates „Huvitaja“, et toetudes vanade eestlaste kommetele, tuleks uue aasta esimestel päevadel oma kallitel lähedastel ja sõpradel külas käia ja soovida häid endeid, soove ning anda lubadusi, mis alanud aastal võiksid täituda. Loe/kuula järele.
„Väikese riigina me ei võistle iialgi oma suurusega. Ainsam suurus, millega me saame võistelda, on meie vaimu suurus. Mis tähendab seda, et me peame rõhutama kvaliteeti. Kvaliteet hariduses, kvaliteet teaduses, kvaliteet toodangus – see on see, mida me peame rõhutama,“ ütleb akadeemia president Mart Saarma intervjuus Vikerraadio „Kajaloodile“. Pikas intervjuus tuleb muuhulgas juttu Mart Saarma … Loe edasi
Ajakirjas Eesti Naine ilmub persoonilugu Mart Kalmust, kellel lõppeb 2025. aasta kevadel teine ametiaeg Eesti kunstiakadeemia rektorina. (25.12.24, Eesti Naine, „Mart Kalm peale ametiaja lõppu uuesti EKA rektoriks kandideerida ei plaani: see amet kulutab“).
Tarmo Soomere kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et sel suvel võtsid tosin teadlast neljast riigist ette 41 riigis ja kuuel kontinendil 25 aasta jooksul 1998–2022 rakendatud kokku 1500 kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele suunatud poliitikameedet. „Esmapilgul tundus, et olukord on täiesti lootusetu. Vaid 63 sellist ettevõtmist viisid emissiooni arvestatava vähendamiseni riigi mastaabis. Kui aga kokku rehkendada, mida … Loe edasi
Sirbis ilmub Tarmo Soomere peetud kõne Eesti hariduse tähendusrikkast lähiajaloost Ferdinand Eiseni 110. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil 17. detsembril 2024. (Sirp, 20.12.24, „Eesti hariduse tähendusrikas lähiajalugu,“ lk 18). Loe siit.
Agu Laisk kirjutab Postimehe Fookuse rubriigis, et Eestis ei ole praegu piisava mastaabiga salvestusvõimsusi, mistõttu täielik loobumine päikese- ja tuuleenergiat stabiliseerivast fossiilenergeetikast tähendaks meie majanduslikku väljasuremist. Eesti ei peaks ohverdama end väga väikese ja hüpoteetilise kliimamõju nimel, ütleb Agu Laisk. (19.12.24, Postimees, „Energeetiliselt on eestlased saarerahvas, keda ähvardab uppumissurm,“ lk 14–15). Loe siit.
Akadeemia president Mart Saarma kohtus riigikogu reformierakonna fraktsiooniga. Kohtumisel tutvustas president oma plaane järgmiseks viieks aastaks. Olulisel kohal on neis plaanides võimu ja vaimu koostöö tihendamine erinevates formaatides, fookuse suunamine rakendusteadustele ja selle rahastamisele. Veel räägiti tehisintellekti arengust ja kliimamuutustest, eraraha kaasamisest teadusrahastusse, akadeemia komisjonide tööst ja panusest teadusnõustamisse. Riigikogu liikmetel oli president Saarmale terve … Loe edasi
Kirjastus Emakeele Sihtasutus andis välja raamatu „Mentem mortalia tangunt“, mis sisaldab valikut Jaan Rossi teaduslikest töödest, mälestustest ja intervjuudest. Loe lähemalt.
Akadeemia saalis toimus Eestis töötavate Hispaania teadlaste assotsiatsiooni seminar. President Mart Saarma rõhutas oma avasõnas Hispaania teadlaste saavutusi ja rolli rahvusvahelises teaduselus. Akadeemik Jüri Engelbrecht osales paneeldiskussioonis, mille fookuses oli noorte teadlaste karjääri küsimused. Seminari ettekannetes jäi kõlama koostöö efektiivsus, missioonitunnetus ja teadusdiplomaatia tähtsus. Seminaril osalesid ka Hispaania teaduspoliitika juhid, kes rõhutasid oma riigi ametlikku toetust … Loe edasi
Anu Realo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ skeptilisest usaldusest. Nii totaalne usaldamatus kui ka pimesi usaldamine kätkevad endas riske. Seetõttu on inimestel vaja rakendada skeptilist usaldust, mis on lihtsalt kokku võetav põhimõttena „usalda, aga kontrolli“. Ta toob esile, et kuigi e-valimiste usaldusväärsus on Eestis suhteliselt kõrge, on see siiski paari viimase aasta jooksul järjepidevalt kahanenud. … Loe edasi
Nüüdisaegne teadus on meie teadmiste laiendamisele orienteeritud ehk keeruka ja veel tundmatu maastiku kaardistamisele suunatud äärmiselt keerukas ja samas habras ökosüsteem, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe arvamuses, mis tugineb tema ettekandele 12. detsembril toimunud teadusfoorumil „TeadusEST 2024: teadustaristu: kellele ja miks? “.
Eesti teadusagentuuri korraldataval teadusfoorumil „TeadusEST 2024: teadustaristu – kellele ja miks?“ esineb Tarmo Soomere ettekandega „Taristu kui oivalise teaduse asendamatu tugi“. Akadeemikud Marco Kirm, Jarek Kurnitski ja Tiit Tammaru annavad ülevaated vastavalt kolme valdkonna – füüsika-tehnikateadused, energeetikateadused ja e-taristud – teadustaristute olukorrast ja tulevikuväljavaadetest.
Mart Saarma kirjutab Tallinna tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu, et Eesti tulevik sõltub suures osas sellest, kui hästi me suudame rakendada Eestis või rahvusvaheliselt loodud uusi tehnoloogiaid ja arendada teaduspõhist majandust. Ta toob esile, et ülikool peaks võtma tõsiselt käsile innovatsiooni valdkonna. Professoritele ja teadlastele tuleb selgitada, et lisaks alusuuringutele tuleb üritada neid ka rakendada, … Loe edasi
Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi autasustamisel Tartus antakse üle Eesti teaduste akadeemia presidendi ja teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali Uno Lõhmuse nimelised eripreemiad. Loe lähemalt.
Toimub teaduste akadeemia juhatuse koosolek, kus osalevad nii senised kui uued juhatuse liikmed. Muuhulgas valitakse kolm uut uurija-professorit. Loe lähemalt.
Toimub Eesti teaduste akadeemia uurija-professorite konverents.
Teaduste akadeemia uus president Mart Saarma kohtub oma esimesel tööpäeval kliimaminister Yoko Alenderi ja kliimaministri teadusnõuniku Aveliina Helmiga, et arutada akadeemia ja ministeeriumi vahelist koostööd globaalsete keskkonnamuutuste ja kliimamuutuste alal.
Urmas Varblane kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et USA järgmiseks presidendiks valitud Donald Trump võib tahta alustada kaubandussõdu, kuid pihta võivad saada hoopis ameerika enda inimesed. „President Trump ei ela 1930. aastate maailmamajanduses, kus põhiline mudel oli selline, et kaup tehti valmis ühes riigis ja siis eksporditi see mujale. Tänapäeva maailmamajanduse keskpunktis on globaalsed … Loe edasi
Postimehes ilmub lugu president Kersti Kaljulaidi kriitilistest sõnadest Eesti teadlaste suunal hiljuti Tallinnas toimunud rahvusvahelise polaarkonverentsi vestlusringis. Kersti Kaljulaid leidis, et Eesti teaduskogukond ei ole suutnud inimesteni tuua kliimamuutuste tõsidust. Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere kommenteerib artiklis, et selline rünnak teadlaste vastu on endise riigipea tasemel esmakordne. Eriti kui arvesse võtta Eesti intensiivset ja tulemuslikku … Loe edasi
5. ja 6. detsembril toimub Tallinna ülikoolis ja Eesti teaduste akadeemias X mitmeteaduslik eesti teaduskeele konverents „Eesti täppiskeelne teadus“. Teisel päeval peab teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ettekande eestikeelsest teadusest akadeemiku ja akadeemia presidendi vaatevinklist. Loe lähemalt.
Toimub teaduste akadeemia üldkogu istung. Istungi avalikus osas toimus akadeemik Ülo Manderi inauguratsioon. Allkirjastati leping Mart Saarmaga ning assotsieerumislepingud akadeemilise rahvaluule seltsi ja Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsiga. Riigi teaduse elutööpreemia laureaat, akadeemik Raivo Uibo pidas ettekande „Kaleidoskoopiline autoimmuunsus“. Istungi kinnises osas valiti akadeemia juhatusse uued asepresidendid, peasekretär ja juhatuse vabaliikmed ning täpsustati juhatuse liikmete valimise reglementi, … Loe edasi
Postimehe kultuuriportaalis ilmub katkend Neeme Raua sulest ilmunud intervjuuraamatust „Maailm 2050. Mis meid võib oodata ees“, kus küsimustele vastab Tarmo Soomere. Loe siit.