Delfi Forte sarjas „Ekspert eetris“ oli külas Anu Realo, et arutada kestliku tuleviku tähenduse ja võimalikkuse üle seoses projektiga SustainERA. Jutuks tuli, kuidas Anu Realo selle uurimisteemani jõudis, mida ta mõtleb kestlikust tulevikust rääkides ja mida plaanitakse SustainERA projekti käigus saavutada.
Akadeemik Mati Karelson ja Chemestmedi teadusdirektor Sigrid Selberg kirjutavad Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et ravimiarenduses on viimastel aastatel muutunud järjest olulisemaks RNAde epigeneetikal põhinevad avastused, mis võivad tuua murrangulisi läbimurdeid ennekõike neurodegeneratiivsete, metaboolsete ja psühhiaatriliste haiguste ravis. (12.04.25, Postimees, „Meditsiin otsib lahendusi vananevale ühiskonnale“, lk 8). Loe siit.
Tartus Eesti Looduseuurijate Seltsi saalis esitleti kahe akadeemiku postmarke: „Viktor Masing 100“ ja „Alma Tomingas 125“. Need avasid Eesti Posti uue margisarja „Suured eestlased“, mis tutvustab maailma mastaabis mõjukate eestlaste panust teadusesse, kultuuri ja ühiskonda. Samal päeval täitus Viktor Masingu sünnist 100 aastat ning selle tähistamiseks toimus Tartu Ülikooli ja Eesti Botaanikaühingu eestvedamisel veel rida … Loe edasi
Peaminister Kristen Michali juhitava teadus- ja arendusnõukogu (TAN) uus koosseis pidas oma avaistungi. Lisaks akadeemia president Mart Saarmale on TANi liikmete seas veel kolm akadeemikut: Toomas Asser, Dan Bogdanov ja Mart Ustav. Loe lähemalt.
AHHAA teaduskeskuses toimunud õpilaste teadusfestivalil anti üle Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad ehk π-preemiad teadlastee lootustandva alguse eest õpilaste teadustööde konkursil. Loe lähemalt.
Eesti Teaduste Akadeemias toimus teaduspärastlõuna „Kuidas ohjata kliimamuutusi teaduspõhiselt?“.
Vikerraadio „Reporteritunnis“ teemal „Kas Eestisse peaks lubama rohkem välistööjõudu?“ andis kommentaari Tiit Tammaru. Ta ütles, et Eestisse sisserändajad on meie elanike keskmisest kõrgema haridusega ja tulevad eelkõige ida poolt, kõneledes vene keelt esimese või teise keelena. Ta leidis, et äsja riiki tulijatele rakendada ajutise töörände kaheaastast perioodi, mis näitab inimese sobivust nii ettevõttesse kui ka … Loe edasi
President Mart Saarma kohtus Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni esindajatega. Vesteldi suurettevõtjate väljakutsetest ning teadlaste ja ettevõtjate vahelisest koostööst.
President Mart Saarma kohtus Eesti Tööandjate Keskliidu esindajatega. Vahetati mõtteid ettevõtjate väljakutsetest ning teadlaste ja ettevõtjate vahelisest koostööst.
Mart Saarma oli külaline ETV2 saates „Plekktrumm“, kus oli juttu nii teaduste akadeemiast, Eesti teadusest kui ka tema teadustööst. Muuhulgas ütles Mart Saarma, et vastuolulistesse küsimustesse peaks kaasama ka enamusest teistsuguse arvamusega inimesi, sest diskussioonis selgub tõde ja samas on nii lihtsam tabada valeinfot.
President Mart Saarma pidas Eesti doktorikooli kevadkoolis „Teadlase ettevõtlusteekond“ ettekande oma kogemusest teaduspõhise ettevõtjana. Ettekande järel toimus arutelu, mida juhtis Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko.
Kuku raadio saates „Välismääraja“ on külas Lauri Mälksoo. Aruteluteemaks on, kas rahvusvaheline õigus peab vastu USA presidendi Donald Trumpi valitsuse katsetele maailma ümber korraldada. Lauri Mälksoo ütleb, et rahvusvahelises õiguses on toimunud ja toimumas sellised muutused, kus mingid vanad reeglid ja institutsioonid enam ei tööta sellisena, nagu nad disainitud olid – aga uusi veel ei … Loe edasi
Kuna enamik ülikoolide teadlasi tegelevad alusuuringutega, peavad nad ainsaks tõeliseks mõõdikuks bibliomeetriat, kus arvestatakse artiklite arvu hea renomeega ajakirjades. Samas vajaksid ettevõtted – ja Eesti majandus üldisemalt – teadlastelt mitte niivõrd artikleid, vaid avastusi ja leiutisi. Riigi ja rahva rikkuse suurendamiseks on vajalik kõrgtehnoloogiline ettevõtlus, mida toidab teaduslik innovatsioon, kirjutab Mart Ustav Postimehe veerus „Teadlase … Loe edasi
President Mart Saarma pidas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse aastakonverentsil ettekande teadustulemuste rakendamisest.
Vikerraadio „Reporteritunnis“ on külas akadeemik Urmas Varblane koos Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsaga. Fookusteemaks on: kuigi Eesti majanduse taastumine on alanud, on globaalne majanduspilt muutunud keerukamaks ja see ohustab ka meie kasvu. Toidukaupade ja teenuste jätkuvale hinnatõusule annavad lisapanuse valitsuse kõrgemad maksud.
Tarmo Soomere osales 2. ja 3. aprillil Eesti Teaduste Akadeemia ametliku esindajana Euroopa Merekomitee foorumil (02.04.2025) ja kevadisel plenaaristungil (03.04.2025) Brüsselis.
Tarmo Soomere osales 31. märtsil ja 1. aprillil kutsutud külalisena valitsuse teadusnõunike rahvusvahelise võrgustiku (International Network for Governmental Science Advice, INGSA) Euroopa sektsiooni asutamiskonverentsil Oxfordis ja pidas seal õhtusöögikõne „Science advice in national and multinational settings: an Estonian perspective“.
Eesti on Euroopa Liidus üks suuremaid saastajaid sotsiaalse koguprodukti kohta, ulatudes 8,87 tonnini süsinikdioksiidi ekvivalenti. ELis tervikuna on sama saastenäit 5,86 ja maailmas 4,86. Seega on taastuvate energiaallikate rakendamine meie jaoks eriti oluline, kirjutab akadeemik Enn Lust Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Tuule- ja päikeseenergia toodang kõigub erinevalt, mistõttu tuleb neid kombineerida, sest nende madalaima tootlikkuse … Loe edasi
Jaak Aaviksoo kirjutab ERRis ilmunud arvamusloos, et Eesti jaoks on oluline sõnastada oma tegelikud poliitilised prioriteedid, mis tugineksid meie konkurentsieelistele ja püsiksid sihini jõudmiseks vajaliku aja jooksul muutumatuna. „On kahetsusväärne, et oleme viimase kümnendi jooksul end justkui välisele saatusele allutanud ja leppinud vinduva majandusarenguga, lootes samas heade aegade iseeneslikku tagasitulekut. On aeg oma hoiakuid muuta … Loe edasi
Marek Tamm mõtiskleb Sirbis raamatute tähtsuse üle. Raamatukogu on isiksuse laiendatud portree: sinna kuuluvad teosed, mis on omanikule mingil põhjusel olulised, vajalikud või tähenduslikud.
Siseministeeriumil võiks olla julgust tõdeda, et korterelamutesse varjendite ehitamise nõue ei ole efektiivne. See tuleks asendada kiiremate meetmetega, st panustada varjumiskohtade rajamisse nii olemasolevates kui uutes hoonetes, kirjutab Jarek Kurnitski Eesti Päevalehe portaali arvamusloos.
„Suur osa praegustest vastasseisudest ja eri nägemustest tundub tulenevat sellest, et põllumajandusliku ja metsandusliku maakasutuse eri tüübid paiknevad eri ministeeriumite haldusalas. Pole vahet, kuidas see on ajalooliselt kujunenud. Aeg on edasi läinud,“ kirjutab Tarmo Soomere Eesti Päevalehe portaalis ilmunud arvamuses.
Energia Avastuskeskuses avati uus päikeseenergiale pühendatud püsinäitus, mille raames arutasid eksperdid Eesti energeetika ja päikeseenergia tuleviku üle. Paneeldiskussioonis osales ka Maarja Grossberg-Kuusk.
Tiit Tammaru kommenteerib Kanal2 saate „Täistund” teemakäsitluses valitsuses küpsevat plaani lubada Eestisse senisest kaks korda rohkem oskustöötajaid kolmandatest riikidest. Tammaru näeb plaanitava töörände põhiprobleemi venekeelse kogukonna jätkuvas kasvus. Ta rõhutab, et rändemedalil on teine külg, seondub lõimumisega. Sellega mitte tegelemine tekitab varem või hiljem probleeme.