29.01.2019
Akadeemik Tarmo Uustalu saab Vabariigi Presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi. ERRi portaali uudist vt siit.
Akadeemik Tarmo Uustalu saab Vabariigi Presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi. ERRi portaali uudist vt siit.
Suri akadeemik Eve Oja (10.10.1948-27.01.2019). Ärasaatmine toimus Tartu ülikooli aulast 2. veebruaril. Vt järelhüüet Sirbis siit.
Poska akadeemias kõneles akadeemik Lauri Mälksoo teemal “Eesti kui kandidaat ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks 2020-2021: väikeriikide roll julgeolekunõukogus”.
Postimehes ilmus artikkel akadeemias eesti keele aasta avaüritusena toimunud konverentsist “Eesti riigikeele sajand”, kus esitleti ka akadeemik Karl Pajusalu ülevaadet “Eesti keele 100 aastat”. Konverentsi korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts ja haridus- ja teadusministeerium. Konverents on järelvaadatav siit.
Pärnu Postimees avaldas intervjuu akadeemik Urmas Varblasega “Professor: Maailmas on märke majanduskriisist”, kus akadeemik hindab Eesti majanduse tasakaalus olevaks ja peab vähe tõenäoliseks, et järgmine majanduskriis saab alguse siit. Uudist loe siit.
Rahvusvahelisest teadusajakirjas Nature ilmus pikk artikkel Eesti teaduse arengust, kus toodi välja meie maailmatase, kuid ka liigne sõltuvus Euroopa Liidu rahastusest, mis omakorda seab kahtluse alla Eesti teaduse kestlikkuse tulevikus. Sõna saab ka akadeemik Ülo Niinemets. Loe uudist Novaatori portaalis siit.
Tartu Postimehes ilmus artikkel “Eesti keel kujunes sada aastat tagasi riigikeeleks” akadeemik Karl Pajusalu värskeltilmunud raamatust “Eesti keele 100 aastat”. Loe artiklit siit.
ETV-s oli eetris saade “Suud puhtaks”, kus arutati ingliskeelse õppe osakaalu üle meie kõrghariduses ning selle üle, kas tegu on meie kõrghariduse ja teaduse konkurentsivõime paranemise või ohuga eestikeelse kõrghariduse tulevikule? Mõttevahetuses osales ka akadeemia president Tarmo Soomere. Saade on järelvaadatav siit.
Ajakirjas TööstusEst ilmus ülevaateartikkel akadeemik Margus Lopi tööstuskeemia laborist Tallinna Tehnikaülikoolis, mis uurib kerogeeni töötlemise tänapäevaseid võimalusi. Artiklit loe siit.
Vikerraadio reporteritunnis arutasid valimisnõunikud millised on looduse ja majanduse väljakutsed. Teiste hulgas oli stuudios ka akadeemik Urmas Varblane. Saade on järelkuulatav siit.
EPWS (European Platform of Women Scientists) valis 2019. aasta esimeseks kuu teadlaseks akadeemik Anne Kahru ning avaldas akadeemikuga intervjuu. Loe artiklit siit.
Akadeemik Ülo Niinemets valiti üheks kolmest Sirbi 2018. aasta laureaadist. Akadeemik kirjutas Sirbile glüfosaadi ohtlikkusest ja selleteemalise globaalse vassimise teemal seeria silmi avavaid artikleid (Sirp, 11. jaanuar 209, lk 3). Loe artiklit siit.
Sirbis ilmus akadeemik Ülo Niinemetsa nn järjelugu “Monsanto dokumendid IV” (Sirp, 11. jaanuar 2019, lk 9-11). Loe järjelugu siit.
Aasta esimeses Akadeemia numbris käsitleb Lauri Mälksoo inimõiguste kontseptsiooni muutumist NSV Liidus seisakuajast perestroikani ja NSV Liidu lagunemiseni. Arvustuste rubriigis kirjutab Tõnis Arro akadeemik Jüri Alliku raamatust “Väldi igavaid inimesi ja olukordi”.
Klassikalise muusika internetilehekülg Bachtrack avaldas 2018. aasta kontsertide statistika ülevaate, mille põhjal on Arvo Pärt kaheksandat aastat järjest maailmas enim esitatud nüüdishelilooja. See uudis on kõigis peavoolu meediakanalites. Uudist vt siit.
Delfi Spordiportaalis ilmus Mart Soidro sulest pikem artikkel “Jaak Aaviksoo: sport õpetas ennast ületama”. Akadeemik räägib oma spordilembusest. Artiklit loe siit.
Allan Rajavee tsiteerib oma Äripäevas ilmunud artiklis “Paneelmaja renoveerimine suuri tegijaid ei tõmba” akadeemik Jarek Kurnitskit. Loe artiklit siit.
ERR-i uudisteportaal avaldas intervjuu akadeemiku (Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori) Tiit Tammaruga, kes rääkis viimase 10-15 aasta rände trendidest, mis näitavad muu hulgas väga tugevat sõltuvust majandustsüklist ja suurtel kriisiperioodidel on alati väljaränne kasvanud. Loe intervjuud siit.
Maalehes ilmus akadeemik Mart Kalmuga intervjuu “Kui kogu aeg arvestada, kuidas odavamalt saaks, siis kvaliteet kaob” (Maaleht, 3. jaanuar 2019, lk 18-19). Loe intervjuud siit.