06.04.2019
Postimehe AK teadusrubriigis ilmus president Tarmo Soomere artikkel “Poolsurnud kassist rehepapliku deemonini ehk kas saame elada poolsuletud süsteemis?” (Postimees AK, 06. aprill 2019, lk 7). Vt artiklit siit.
Postimehe AK teadusrubriigis ilmus president Tarmo Soomere artikkel “Poolsurnud kassist rehepapliku deemonini ehk kas saame elada poolsuletud süsteemis?” (Postimees AK, 06. aprill 2019, lk 7). Vt artiklit siit.
President Tarmo Soomere kohtus Austraalia peateaduri dr Alan Finkeliga. Vaagiti erinevaid võimalusi riikliku teadusnõustamise süsteemi kujundamiseks ning meetmeid teadus- ja arendustöö ärgitamiseks erasektoris.
Sirbis ilmus pikk intervjuu akadeemik Toomas Asseriga, kus põhiteemaks õpetajate järelkasv. Loe intervjuud siit.
President Tarmo Soomere kohtus Austraalia teaduste akadeemia asepresidendi dr T. J. Higginsi ja rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Nancy Pritchardiga. Vahetati kogemusi noorte teadlaste organiseerimise ja akadeemia avaliku infovoo kujundamise vallas. Eesti jaoks on väga väärtuslik Austraalia teaduste akadeemia kogemus üldhariduskooli õpetajatele mõeldud materjali koostamisel, mis peegeldab õppekava seost eesliiniteadusega.
President Tarmo Soomere kohtus Austraalia teaduste akadeemias Austraalia teadusagentuuri teaduspoliitika ja teaduseetika valdkonna juhataja Justin Withersiga (Director of Policy and Integrity). Mõttevahetus fokuseerus meetmetele, mille kaudu saaks ärgitada teadus- ja arendustegevust eraettevõtluses.
Pärnu Postimehes ilmus artikkel teaduspäevast Kilingi-Nõmme gümnaasiumis, kus üks esinejatest oli akadeemik Ene Ergma, kes selgitas, kuidas kujunes päikesesüsteem ja mis juhtub maakeral, kui päikesel toimuva tugeva plahvatuse järel viiakse rivist välja satelliidid. Loe artiklit siit.
President Tarmo Soomere pidas Austraalia riikliku ülikooli teoreetilise füüsika instituudis avaliku loengu “Rogue waves in shallow water and related issues” ja arutas koos prof Nail Akhmedievi ning prof Peter Vassiliou’ga võimalusi kasutada Läänemere spetsiifilisi omadusi madala vee hiidlainete teooria arendamiseks ja katseliseks kontrollimiseks.
President Tarmo Soomere külastas Eesti suursaatkonda Canberras. Koos saatkonna asejuhi Aivar Tsarskiga arutati võimalusi laiendada Eesti ja Austraalia teaduskogukondade suhtlust.
President Tarmo Soomere külastas Sydney ülikooli inseneriteaduste ja infotehnoloogia teaduskonna tsiviilehituse instituuti, tutvus sealsete lainekanalite ja hüdraulika õppeseadmetega ja arutas keskkonna hüdrodünaamika professori Amin Chabchoub’iga võimalusi ühistööks merelt lähtuvate ohtude (eelkõige pikaealiste hiidlainete) kvantifitseerimiseks rannikupiirkonnas.
Ajakiri Tiiu avaldas artikli akadeemik Anu Raua mälestustest oma lapsepõlvekodust, kus kirjanik Mart Raua ja tõlkija Valda Raua peres olid esikohal vaimsus, kirjandus, kunst ja loodus. Kodune vaimne õhkkond on andnud tiivad ka Anu Raua arengule.
President Tarmo Soomere kohtus Sydneys Austraalia teaduste akadeemia presidendi prof John Shine’ga. Vahetati mõtteid selle üle, kuidas ehitada üles riiklik teadusnõustamise süsteem ning milline võiks olla teaduste akadeemiate spetsiifiline roll sellises süsteemis.
Vikerraadios Lennart Merile pühendatud saates rääkis akadeemik Valter Lang vanadest ja uutest teooriatest selle kohta, kuidas ja millal meie, tulevased läänemeresoomlased, Läänemere kallastele jõudsime. Saade on järelkuulatav siit.
Ajakirjas Universitas Tartuensis ilmus Sandra Saare intervjuu akadeemik Jaan Einastoga tema 90. juubelisünnipäeva puhul. Loe intervjuud siit.
President Tarmo Soomere pidas Sunshine Coast ülikooli loodus- ja inseneriteaduskonnas avaliku loengu “Retrieving the signal of climate change from simulated sediment transport” ning arutas inseneriõppekavade koordinaatori dr Helen Fairweatheri ja õppejõu dr Adrian McCallumiga võimalusi Eesti rannikute täppismõõtmise metoodika rakendamiseks Queenslandi liivarandade monitoorimiseks.
President Tarmo Soomere külastas Queenslandi ülikooli ehitusteaduskonda ja selle lainetuse ja hüdraulika õppe- ja teadustöö kompleksi (Brisbane, Austraalia) ning täpsustas koos hüdraulika ja rakendusliku hüdromehaanika professori Hubert Chansoniga aastaiks 2019-2021 võidetud Queenslandi ülikooli, Queenslandi tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli ühisgrandi tööjaotust.
Akadeemik Urmas Varbalne esines Poska akadeemias topeltloenguga teemal “Majandusteadus, populism ja Brexit”.
Akadeemik Arvo Pärt pälvis Saksa muusikaautorite auhinna (Deutscher Musikautorenpreis) koorimuusika kategoorias. Vt artiklit Postimehes siit.
Tartu Postimehes ilmus emakeelepäeval akadeemik Karl Pajusalu artikkel “Tartu oma keel”, milles räägib Tartu murdekeele pikast ajaloost ja mitmest tähendusest. Vt ariklit siit.
Maalehes ilmus artikkel metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava koostamise plaanidest. 29-liikmeline juhtkogu koosseisu kuulub akadeemia esindajana ka president Tarmo Soomere. Loe artiklit siit.
Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses toimus humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna väljasõidukoosolek, kus osakonna liikmete kõrval osales ka akadeemik Jüri Engelbrecht. Keskuse giidi juhtitud ringkäigul tutvuti majaga põhjalikult ja vaadati filmi Arvo Pärdi kujunemisloost. Kohal oli ka akadeemik Arvo Pärt ise, kes jagas selgitusi keskuse sünniloost.
Tartu Postimehes ilmus artikkel Tartumaa kõrgeima teenetemärgi Kuldne Tammeoks pälvinutest. Teiste hulgas ka akadeemik Jaan Einasto. Loe artiklit siit.
Tartu ülikooli muuseumi valges saalis pidas inauguratsiooniloengu eksperimentaalfüüsika professor akadeemik Marco Kirm. Tema loengut “Valgus tahkiste saladusi paljastamas” saab näha ERRi potaalis Novaator. Link järelvaatamisele siin.
Postimehes ilmus akadeemik Lauri Mälksoo artikkel “Krimmi hõivamine lepiti kokku Krimmis”. Loe artiklit siit.
ERR-i saates “Suud puhtaks” osales ka akadeemik Mart Kalm. Arutleti, milline on 21. sajandi eestlane. Vt artiklit selle kohta siit.