Maarja Grossberg-Kuusk ütleb intervjuus Sirbile, et ta on veendunud, et järgneva paarikümne aasta jooksul tulevad turule tehnoloogiad, mis võimaldavad kõik seni loodud päikese- ja tuuleenergia tehnoloogiate materjalid võtta täielikult taaskasutusse uueks elutsükliks. Lisaks päikesepaneelidega ja tema teadustööga seotud teemadele tulevad jutuks ka naiste võimalused teadlaskarjääriks. (7.02.25, Sirp, „Ei saa me ilma Päikeseta“, lk 10 –11). … Loe edasi
Ühendkuningriigi suursaatkonna „Ambassador for a Day“ programmi võitjad Mia, Grethe ja Keitlin Tallinna inglise kolledžist ja Natalja Lasnamäe gümnaasiumist kohtusid teaduste akadeemias akadeemikute Tiina Randma-Liivi ja Maarja Grossberg-Kuusega. Räägiti sellest, mis on ja mida teevad teaduste akadeemia ja noorte teaduste akadeemia, mis on teaduse tegemise juures kõige põnevam, kas naistel on keeruline teha karjääri teadlasena, … Loe edasi
Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. 65 000 euro suuruse elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvis Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu. Lisaks antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust teaduspreemiat eelneva nelja aasta jooksul valminud parimate teadustööde eest. Loe lähemalt.
Saarte Hääl kirjutab Mare Kõiva uuest raamatust „Saaremaa nõiad ja võlud“, kus lisaks nõidade ja võludega seotud mõistestikule ja lugudele on juttu nõiduse kompleksiga lähedalt seotud nähtustest nagu loitsud, loitsu- ja tarkuseraamatud ning taevakirjad. (6.02.25, Saarte Hääl, „Mare Kõiva uus raamat: väekaimad nõiad olid Sõrves ja Muhu saarel“, lk 4). Loe siit.
Selguvad tänavused riigi teenetemärgi saajad. 157 tunnustatu seas on kolm Eesti teaduste akadeemia liiget: Hando Runnel, Richard Villems ja Krista Fischer. Hando Runnel ja Richard Villems pälvivad Riigivapi I klassi teenetemärgi. Krista Fischer pälvib Valgetähe III klassi teenetemärgi. Loe lähemalt.
Tarmo Soomere kirjutab Postimehe portaalis elu24, et kvaliteetne teadus põhineb kvaliteetsel, selgel ja ilusal keelel. Kui unustame oma mineviku, traditsioonid ja esivanemate kogemuse, mis suuresti kirja pandud, kõneldud või lauldud-üldistatud, meta- või metafooride tasemel, siis on suur oht, et järgmisena kaovad olematusse head tavad ja kirjutamata reeglid ning pärast seda üsna varsti ka väikerahvas tervikuna.
Mart Saarma osaleb Tallinna tehnikaülikoolis toimuval rektorite nõukogu kõrghariduse teemalisel ümarlaual teaduse ja kõrghariduse tulevikku käsitlevas vestlusringis.
Kuigi koalitsiooni kokkulepitud energiavarustuse pikk plaan võib näida kiirustades tehtuna, on tegelikkuses sellega hiljaks jäädud vähemalt kümme aastat, kirjutab akadeemik Jarek Kurnitski Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Uuringud näitavad vajadust toetusteks, et turule tekiksid uued tootmis- ja salvestusvõimsused. Uuringutest ja energiamajanduse arengukava eelnõust ei leia aga infot meretuule tasuvuse ja majandusmõjude kohta. Selle dokumendi puudumine on … Loe edasi
Tõnu Tannberg räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu. Vasakpoolsed. Riigikaotajad 1“ vasakpoolsete käekäigust 1940. aasta juunipöörde ajal ja järel. Kuula järele.
Elmo Tempel räägib Vikerraadio „Reedeses intervjuus“, millisena me näeme täna universumit ja kuidas mõjutavad uued teadmised meie elu Maal. Loe/kuula järele.
Eesti maaülikooli uue nõukogu esimesel istungil valiti nõukogu esimeheks akadeemik Tarmo Soomere. Loe lähemalt.
President Mart Saarma kohtus rektorite nõukoguga ning tutvustas oma plaane akadeemia presidendina. Arutati ühiste koostöövõimaluste üle. Räägiti ülikoolide rollist teadustegevuses, doktoriõppe vajadustest erinevates valdkondades, samuti ka teadus- ja arendustegevuse rahastamisest. Kohtumisel osalesid rektorite nõukogu liikmed, nõukogu peasekretär Hanna Kanep, akadeemia asepresidendid Jaak Vilo ja Marek Tamm ning presidendi abi Kerlin Remmel.
President Mart Saarma kohtus Ühendkuningriigi suursaadikuga Eestis Ross Alleniga. Arutati omavahelise teaduskoostöö võimalusi. Kohtumisel osalesid akadeemia arendusjuht Terje Tuisk ning 2024. aasta konkursi „Naised teaduses“ laureaadid ja 2024. aasta inglisekeelse konkursi „Teadus 3 minutiga“ võitjad.
Postimehe rubriigis „Nädala persoon“ ilmub pikk intervjuu Mart Saarmaga, kes ütleb, et Eesti majanduse jaoks on probleem see, et iseseisvuse 33 aastaga ei ole Eestisse tekkinud märkimisväärset kõrgtehnoloogilist teaduspõhist tööstust. Intervjuus tuleb juttu ka tema teadustööst ning Mart Saarma väljendab veendumust, et eeloleva 50 aastaga tehakse radikaalsed avastused, mis selgitavad aju saladusi. (25.01.25, „Mart Saarma: … Loe edasi
Paljusid asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. Küll aga saab neid uurida, läbi tunnetada ja teistele rääkida. Akadeemia ülesanne on sellised üles otsida ja rambivalgusesse tuua, kirjutab akadeemik Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Sel nädalal saanuks 102-aastaseks akadeemik Mihhail Bronštein, kelle nimelised preemiad meenutavad tema panust majandusteaduse arengusse ja Eesti taasiseseisvumisse. (25.01.25, … Loe edasi
Tartu volikogu otsusel pälvis akadeemik Mare Kõiva teenetemärgi Tartu Täht. Loe lähemalt.
President Mart Saarma kohtus riigikogu Isamaa fraktsiooniga. Mart Saarma tutvustas oma plaane akadeemia presidendina. Räägiti teadus- ja arendustegevuse rahastamisest, sh erainvesteeringute kaasamisest ja sellega seoses ka seadusandluse võimalustest ning kitsaskohtadest. Kohtumisel osalesid lisaks fraktsiooni esindajatele ka asepresident Jaak Vilo, arendusjuht Terje Tuisk ja presidendi abi Kerlin Remmel.
President Mart Saarma kohtus regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmaniga. Mart Saarma tutvustas oma plaane akadeemia presidendina. Minister andis ülevaate oma valdkonnas toimuvast ning juhtis eriliselt tähelepani põllumajanduse ja maaelu arendamisele. Kohtumisel osalesid akadeemia arendusjuht Terje Tuisk, presidendi abi Kerlin Remmel ning ministri nõunikud Neeme Suur ja Kristiina Maripuu.
President Mart Saarma kohtus kaitseminister Hanno Pevkuriga. Mart Saarma tutvustas oma plaane akadeemia presidendina. Räägiti teadustegevusest riigikaitses ning kaitsevaldkonnas laiemalt. Kohtumisel osalesid asepresident Marek Tamm, arendusjuht Terje Tuisk, presidendi abi Kerlin Remmel, ministri nõunik Mikk Tarros, käsundusallohvitser Janis Kivilo ja teadusnõunik Kairi Talves.
Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“ mõtestab Karl Pajusalu koos semiootik Timo Maraniga looduse ja sõna läbipõimitust ning nad arutlevad, millised keelelised eripärad on mõjutatud meie põhjamaisest kliimast ja loodusnähtustest. Kuula järele.
Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates „Labor“ sellest, kuidas mõjutavad kliimamuutused taimede paljunemist ja millised on võimalused sellega seotud probleemide lahendamiseks. Samuti tuleb jutuks, kas ja millist kasu on tehisarusest teaduses. Kuula järele.
Karl Pajusalu kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ eesti raamatu ja kirjakeele juurtest seoses sel aastal tähistatava eesti raamatu ja kirjakeele 500-aastaseks saamisega. Ta toob esile, et tänu eesti keeles endas talletunud andmetele saame olla kindlad, et eestikeelne kirjasõna on vähemalt viissada aastat vana, pigem vanemgi. Ka sõna raamat tuli eesti keelde palju varem. Põguski eesti … Loe edasi
President Mart Saarma kohtus peaminister Kristen Michaliga. Räägiti akadeemia tegevusest, teadus- ja arendustegevuse rahastamisest ning lisarahastuse leidmise vajadustest, sh ka erafondide kaasamisest, aga samuti ka teadlaskonna ja riigiasutuste tõhustamast koostööst.
Teaduste akadeemias anti akadeemik Mihhail Bronšteini nimelised majandusteaduste preemiad. 10 000 euro suuruse preemia oluliste ja juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest said Tartu ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor ja rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli juhataja Priit Vahter ning sama ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi artiklite seeria „Sünergia ja õppimisefektid innovatsiooniprotsessis“ eest. 5000 euro suuruse preemia tähelepanu väärivate uuenduslike majandusteaduslike arenduste eest pälvis … Loe edasi