Arhiiv: Diary

Anu Realo räägib Postimehe podcastis „Mis meist saab?“ eestlase identiteedist, müütilisest tööarmastusest ja sellest, et me oleme Euroopa suurimad kliimaskeptikud.

Ilma struktuursete muutusteta rahastusskeemis nii riigi kui ka ülikoolide tasemel pole enamus ülikoolide probleeme lahendatavad, kirjutas Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Ta lisas, et vältida tuleks haridusarutelude kroonilist haigust – laialivalguvate konsensusdokumentide tootmist, mis on kui riiulil tolmuv „kiri jõuluvanale“ ning toidab ebarealistlikke ootusi ja nendega paratamatult kaasnevat pettumust.

Eesti teaduse mõju on viimase kümnendi jooksul kasvanud erakordselt kiiresti. Kui 20 aastat tagasi jäi Eesti teaduse mõjukus 20% alla maailma juhtivate teadusriikide keskmise, siis täna ületab meie teadlaste artiklite viidatavus maailma keskmist lausa 81,7% ning asetab Eesti teadlased maailmas kolmandale kohale. Meist ees on vaid Island ja Singapur. Jüri Allik kommenteerib Novaatoris tema ning … Loe edasi

Eesti arstikoolitus on jõudnud pöördepunkti. Personaalmeditsiini, genoomika ja tehisintellekti võidukäik toob uue tööloogika: me ei ravi enam üksnes nähtavaid sümptomeid, vaid juhime riske enne haiguse avaldumist, kirjutavad arstiteadlane Külli Kingo ja akadeemik Eero Vasar Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Saame alustada kohe, et luua kultuur, kus genoom ja tehisaru on arsti loomulikud tööriistad – kuid ükski … Loe edasi

Aasta töösturiks valitud Mart Ustav andis intervjuu Äripäeva raadiole.

Meil on liiga palju haigeid. Selle probleemi lahendamise võtmekoht on haigusriskide avastamine enne sümptomite ilmumist. Kuigi arstid juba kasutavad haigusriskide hindamist, siis kõige võimsamat haigusriski, mis tuleneb inimese individuaalsest genoomist, ei kasutata veel üldse. Kõige innovaatilisem ja tulemuslikum meditsiiniline tehnoloogia haigusriskide varajaseks avastamiseks on paljude geenivariantide koosmõju analüüsi kasutamine populatsiooniüleselt, kirjutab akadeemik Andres Metspalu Postimehe … Loe edasi

Teaduste akadeemia hariduskomisjoni esimees akadeemik Jakob Kübarsepp rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“ 5. ja 6. novembril toimunud komisjoni konverentsil koostatud soovitustest Eesti hariduse arendamiseks.

Toimus kahepäevane akadeemikukandidaatide konverents Tallinnas ja Tartus. 10. novembri konverentsil esinesid kandidaadid innovatsiooniuuringute, muusika interpretatsiooni, sotsioloogia, tehisaru ja tootmistehnika valdkondades. 11. novembri konverentsil esinesid kandidaadid füüsika, matemaatika, kliinilise meditsiini ja mullateaduse valdkondades. Lähem info.

Eesti tervishoid seisab pöördepunktis. Vananev rahvastik, tervishoiutöötajate puudus ja kasvavad kulud nõuavad teaduspõhisele lähenemisele tuginevat süsteemset muutust. Meil on neli eelist: head arstid, toimiv e-tervise infrastruktuur, maailma üks parimaid geenivaramuid ja haritud rahvas. Tehisaru ja andmeteadus muudavad meditsiini. Meie teadusasutused eesotsas Eesti Teaduste Akadeemiaga peavad olema nende arengute suunajad, kirjutavad akadeemia president Mart Saarma ja … Loe edasi

Akadeemia majas toimus 5.–6. novembril Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni konverents „Eesti hariduse arengusuunad: teadusuuringutest tarkade otsusteni“. Konverentsil osales üle saja teadlase, õpetaja, koolijuhi ja poliitikakujundaja. Ühise arutelu tulemusel sõnastati kuuel võtmeteemal 19 soovitust, mis on suunatud haridus- ja teaduspoliitika kujundajatele ning koolidele.

Eestis tehakse paljud haridusvaldkonna otsused endiselt emotsioonide ja uskumuste, mitte teaduspõhiste argumentide najal, nendivad Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni esimees Jakob Kübarsepp ja aseesimees Margus Pedaste Novaatori artiklis.

Tartu Ülikooli raamatukogus ja UTTVs otseülekandena toimus Eesti Teaduste Akadeemia keskkonnakomisjoni ja Eesti teaduse taristu teekaardi objekti NATARC konverents „Eesti looduse ühtne andmeruum II: harrastusteaduse andmed“. Rohkem infot.

Jüri Engelbrecht osales 3.–5. novembril Budapestis Ungari Teaduste Akadeemia 200. aastapäeva tähistaval konverentsil. Selle raames toimunud SAPEA ja ALLEA korraldatud teadusnõustamise istungil tutvustas ta Eesti Teaduste Akadeemia kogemusi sidemete loomisel Riigikoguga.

Eestil pole Veneetsia komisjoniga seni kuigi palju otsest pistmist olnud, kuid meie demokraatia edasisele arengule võib välismaiste juriidiliste ekspertide kõrvalpilk teinekord kasuks tulla, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Eestist nimetatud esindaja selles komisjonis, akadeemik Lauri Mälksoo. (1.11.25, Postimees, „Veneetsia komisjon kaitseb demokraatiat“, lk 8).

Tartu Ülikooli senat võttis vastu otsuse tunnustada Tartu Ülikooli suure medaliga kahte teaduste akadeemia liiget – Jaak Aaviksood ja Kalle Kirsimäed. Teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ pälvisid teiste seas akadeemikud Enn Lust ja Martin Zobel. Loe lähemalt.

Maailma Energeetikanõukogu on riike võrreldes juba aastaid kasutanud trilemmat ehk varustuskindlust, keskkonnasäästlikkust ja taskukohasust. Eesti oli mullu selle indeksiga maailmas seitsmendal kohal, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli FinEst targa linna tippkeskuse professor Einari Kisel ja Tartu Ülikooli professor akadeemik Urmas Varblane Postimehe veeru „Teadlase pilguga“ arvamusloos. „Odavat elektrit ei ole enam nii palju saada ning prognoosid näitavad, … Loe edasi

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi veebis ilmub intervjuu Anu Realoga, kes räägib teadlasetööst, oma uurimisteemadest ja praegu käsil olevast SustainERA projektist, mis ühendab kõrgetasemelise teadustöö uuenduslike lahendustega, et edendada kestlikke mõtteviise ja praktikaid. 

Mart Saarma räägib Äripäeva taskuhäälingus „Äripäeva arvamusliider“ sellest, et innovatsioonist juhitud majanduskasvu teooriate eest välja antud majandus-Nobel osutab mitmele põhimõttelisele probleemile, mis pärsib Eesti ja laiemalt kogu Euroopa ettevõtteid.

Üks täna tõsisemaid globaalseid väljakutseid on rahvastiku suurenemisest tulenev põllumajanduse kasvav jalajälg ja toidukalorite väga ebaühtlane jaotus, kirjutab Ülo Niinemets Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta toob esile, et eldatavalt on tuleviku põllumajandustaimede päikesevalguse kasutamise efektiivsus 20–40 protsenti kõrgem kui täna. „Kui lahendatakse päikesepaneelide toodetud energia talletusküsimus, ei ole kuidagi õigustatud väärtusliku põllumajandusmaa raiskamine biokütuste tootmiseks. … Loe edasi

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumis toimus teaduspärastlõuna (XXXIII): Nobeli auhinnad 2025 teine osa, kus tänavusest Nobeli kirjandusauhinnast rääkis ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga ning rahuauhinnast Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor akadeemik Lauri Mälksoo.

Raivo Uibo selgitab Postimehe artiklis immuunsüsteemi toimimist. Ta toob muuhulgas esile, et kõige paremad vahendid immuunsüsteemi toetamiseks on tervislike eluviiside järgimine ja vajalike vaktsineerimiste tegemine. (14.10.25, Postimees, „Tasakaal hoiab immuunsuse tugevana“, lk 15).

Äripäeva portaalis ilmub Urmas Varblase kommentaar tänavuse Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna töödele majanduses. Sama kommentaari ilmub ka Delfi Ärilehes.

Pärt Peterson avab Vikerraadio saates „Labor“ tänavuse Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvinud teadlaste töö tausta.

Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et Eestis on päikeseenergeetika jaoks veel ruumi küll – seda eelkõige suurtööstuse varustamiseks taastuvelektriga hübriidparkide abil.„Niimoodi loome soodsama pinnase tööstuse suurinvesteeringuteks Eestisse ja elavdame meie majandust. Päikeseenergeetikal on üha kasvav roll ka transpordisektori rohepöördes, varustades – prognooside järgi kasvavat – rohevesiniku tootmist taastuvelektriga.“ (11.10.25, Postimees, „Päikeseenergeetika kasv Eestis“, … Loe edasi