Arhiiv: Diary

ETV visioonisaates „Pinge2032“ uuritakse, kas kümne aasta pärast on põlevkivil koht ahjus, maapõues või hoopis uutes toodetes. Teiste ekspertide seas võtab sõna teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg. Vaata siit.

Monumendid on eelkõige ühise mälu ankrud, mille abil kujundatakse ja kantakse edasi meie identiteeti, meie olemise ja kestmise lugu, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehe arvamusloos. (7.05.22, Postimees, „Endast mõeldakse monumentide kaudu“, lk 24). Loe siit.

Monumente maha võtma ja hakatakse uusi püstitama ikka siis, kui ühiskonnas on käsil suured muutused, ütleb Marek Tamm Õhtulehe artiklis. (6.05.22, Õhtuleht, „Ukraina sõda äratab monumendid ellu: ärevad ajad ajavad inimesed mälestusmärkide kallale“, lk 12-13). Loe siit.

Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ ilmub Tarmo Soomere artikkel, mis põhineb 22. aprillil toimunud konverentsil „150 aastat oma keelekorraldust“ peetud avakõnel. (7.05.22, Postimees, „Täpne ja selge keel on teadusliku mõtlemise alus“, lk 8). Loe siit.

Eesti inseneriharidus vajab jätkusuutlikkuse saavutamiseks rohkem õppijaid ja kaasaegseid üldoskuseid, lõimitumat õpetamisviisi ning palju rohkem raha, kirjutab Olav Aarna ERRi arvamusrubriigis. Loe siit.

Konkursi „Teadus 3 minutiga“ viiest laureaadist sai ülekaalukalt enim vaatajahääli Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi doktorant-nooremteaduri Leenu Reinsalu lühiloeng „Kust kasvaja endale energiat saab?“. Loe lähemalt.

Eesti teaduste akadeemia kuulutas koostöös välisministeeriumiga välja konkursi Arktika uuringute uurija-professuuride toetamiseks. Loe lähemalt.

Valter Lang kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et ainuüksi detektoristide töö tulemusena lisandub igal aastal 50–100 leiukohta, mis tuleks edasiste rüüstamiste vältimiseks kohe kaitse alla võtta. (30.04.22, Postimees, „Isamaa on hädaohus – meie ajalugu hävitatakse“, lk 8). Loe siit.

Sirbis ilmub Tarmo Soomere artikkel, mis baseerub 20. aprillil akadeemia üldkogule esitatud kokkuvõttele akadeemia tegevusest eelmisel aastal. (29.04.22, Sirp, „Heitlusest kroonviirusega suure sõja lävepakuni“, lk 34-35). Loe siit.

Tiit Tammaru on koos Raul Eametsaga külas Vikerraadio saates „Nutikas“, et rääkida lähemalt projektist, mille eesmärk on leida toimivad lahendused inimeste elukohaandmete täpsuse parandamiseks rahvastikuregistris ning riigi ja kodaniku vahelise infovahetuse tõhustamiseks. Kuula järele siit.

Ukrainas toime pandud kuritegude arv on üüratu, kas neid on võimalik kokku lugeda ja süüdlaste üle kohut mõista, sellest räägib Postimehe Sõjastuudios Lauri Mälksoo. Vaata siit.

President Tarmo Soomere osales 26.–28. aprillil Euroopa merekomitee kevadise plenaaristungil (27.04), SAPEA ja Euroopa komisjoni teadusnõustamise mehhanismi SAM konverentsi “Science advice under pressure” (27.–28.04) diskussioonipaneelis “How close is too close? The complex role of a government science advisor” (27.04) ning INGSA ja ISC korraldatud satelliitürituse “If Covid-19 is the 9/11 moment for global science advice, … Loe edasi

Eesti ja Läti olid esimesed riigid, kelle parlament järgnes 21. aprillil Ukrainale endale ja kutsusid Venemaa Ukrainas kordasaadetud tapatalguid genotsiidiks. Ent milline on sellise nimetamise kontekst ja tähendus? Sellest kirjutab Eesti Päevalehes Lauri Mälksoo. (26.04.22, Eesti Päevaleht, „Putini sõnad kinnitavad: Vene armee hirmuteod võivad olla genotsiid“, lk 2-3). Loe siit.

Täitub 15 aastat pronksiöö rahutustest. Vikerraadios meenutab sündmuseid toonane kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kuula järele siit.

25.–29. aprillil tutvustatakse ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“ tänavuse konkursi „Teadus 3 minutiga“ viie võitja loenguid. 25. aprillist 1. mai hilisõhtuni saab aga ERRi teadusportaalis Novaator  valida laureaatide loengutest oma lemmiku. Loe siit.

Marek Tamm rääkis „Vikerhommikus“ Prantsusmaa presidendivalimistest, paigutades selle tulemuse Prantsuse kultuuri ja ajaloo konteksti. Kuula järele siit.

Postimehe küsimusele „suure vene hinge“ teemal vastab Jüri Allik. Loe siit.

Urmas Varblane kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et samal ajal kui Putin ründab Ukrainat, käib juba aastaid majanduslik võitlus USA ja Hiina vahel maailma juhtriigi rolli pärast. (23.04.22, Postimees, „Võitlus maailmamajanduse juhtrolli pärast“, lk 8). Loe siit

Postimehes ilmub pikk intervjuu Jüri Allikuga. Juttu tuleb tema värskest raamatust Eesti psühholoogia ajaloost. Samuti näiteks õnnefenomenist ning sellest, kas „suur vene hing“ on ikka olemas, kas rahvuse stereotüüpidel on üldse mingi alus, heast teadusest ja halva teaduse vältimisest ning Eesti teaduse muinasjutulisest edust. (23.04.22, Postimees, „Jüri Allik: õnn on kummaline nähtus mida õnnelikum ühiskond … Loe edasi

Jüri Allik ütleb Postimehe teadusportaalis antud intervjuus, et hea ja halva teaduse küsimus on suuresti teaduspublitseerimise dilemmadega seotud. Loe siit.

Ajalehes Sirp ilmub järelehüüe akadeemik Mihhail Bronšteinile. (22.04.22, Sirp, „In memoriam Mihhail Bronštein 23. I 1923 Peterburi – 9. IV 2022 Genf“, lk 37). Loe siit.

Akadeemik Lauri Mälksoo ütles „Aktuaalses kaameras“ antud intervjuus, et riigikogu avaldus, milles tunnistab Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks, on katse anda Ukrainale võimalikult selge toetus. Loe/vaata siit.

Eesti teaduste akadeemia üldkogul antakse üle Edgar Kanti nimeline medal sotsiaalteaduste valdkonnas akadeemik Urmas Varblasele. Samuti antakse üle kaks Eesti teaduste akadeemia medalit: endisele Eesti teadusagentuuri juhatuse esimehele Andres Koppelile ja endisele akadeemia kirjastuse juhile Virve Kurnitskile. Loe siit.

Toimub Eesti teaduste akadeemia üldkogu istung. Üldkogul antakse üle Edgar Kanti nimeline medal sotsiaalteaduste valdkonnas ja Eesti teaduste akadeemia medalid. Riigi peaprokurör Andres Parmas peab ettekande „Uued teadmised, arenevad tehnoloogiad ja juriidika“. Akadeemik Urmas Varblane esineb teemal „Milline on uus normaalsus maailmamajanduses?“ Üldkogu istungi teises osas tegeletakse akadeemia protseduuriliste küsimustega. Vaata siit.