Postimehe teadusportaal avab laiemalt täna avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) raportit „Taastav põllumajandus Euroopas“. Raportist ning sellest, kuidas see Eesti inimesi ja kohalikku tasandit puudutab, räägivad töörühmas osalenud kolm Eesti teadlast: Tartu ülikooli professor Maarja Öpik ja teadur Krista Takkis ning Eesti maaülikooli professor, akadeemik Ülo Niinemets. Loe siit.
President Tarmo Soomere osales EASACi keskkonnapaneeli koosolekul Budapestis, kohtus Ungari teaduste akadeemia presidendi Tamás Freundiga ja Ungari esindajaga Euroopa riikide peateadurite foorumis (ESAF), Isztvan Szaboga. Kohtumisel Ungari teaduste akadeemia presidendiga arutati Eesti ja Ungari teadlaskogukondade vahelise koostöö süvendamise võimalusi, kirjutati alla kahepoolse teaduskoostöö leping ja Eesti-Ungari teaduskoostööprojektide 2022-2024 protokoll. Fotod kohtumisest siin.
Lauri Mälksoo annab ETV saates „Ringvaate“ intervjuu sõjakuritegude tõestamisest ja kurjategijate vastutusele võtmisest Ukrainas Butša linnas toimunud tapatalgude kontekstis. Vaata siit.
Veiko Uri kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et raiemahu üle käiva vaidluse taustal on kahjuks täiesti varju jäänud metsade ja metsanduse arengut palju enam mõjutav metsakasvatuslik tegevus. (2.04.22, Postimees, „Veiko Uri: metsateadlase pilguga metsanduse arengukavast“). Loe siit.
Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmub intervjuu Dmitri Vinnikoviga, mis on varem ilmunud Postimehe teadusportaalis (2.04.22, Postimees, Arvamus ja Kultuur, „Jõuelektroonika on võtmetehnoloogia energia- ja rohepöörde ülesannetes”, lk 30).
Kalle Kirsimäe kirjutab Postimehes haruldastest muldmetallidest Eesti karbifosforiidis (2.04.22, Postimees, Arvamus ja Kultuur (Fookus), „Haruldastest muldmetallidest Eesti karbifosforiidis”, lk 23).
Krista Fischer ütleb Pealinn.ee portaalis, et kui riik piiranguid leevendaks, tähendaks see ennekõike seda, et inimestele endile tuleb vastutust juurde. Loe siit.
Teaduste akadeemias toimus Eesti teaduste akadeemia ja Academia Pernaviensise koostööseminar „Mis oleks kui…“, mis oli mõeldud nii õpilastele kui õpetajatele. Akadeemia peegelsaali kogunesid huvilised Tallinnast, Pärnust ja Tartust, et lähemalt tutvuda teadusmaailma võimaluste ja eripäradega ning arutleda õpilaste uurimistööde tegemise üle nii õpilase kui juhendaja vaatenurgast. Lähem info siin.
Euroopal lasub kaasvastutus suutmatuse eest sõda Ukrainas ära hoida. Veelgi enam aga lasub meil kohustus tulevasi sõdu Euroopas vältida ning selle eelduseks on selge arusaamine meie strateegilistest ühishuvidest pluss tahe ja suutlikkus nende eest seista, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos. Loe siit.
Anne Kahru osaleb projekti GEARING-Roles raames toimuva rahvusvahelise konverentsi „Sooline võrdõiguslikkus teaduses ja kõrghariduses“ paneelarutelus, kus arutatakse Eesti teaduse soolise võrdõiguslikkuse hetkeseisu ja peamisi väljakutseid. Rohkem infot siin.
ETV2 saates „Kultuuristuudio. Looming“ esineb Mart Kalm, kes aitab vastuseid leida küsimustele: Milline on hea linnaruum? Kui palju peaks loodavas arhitektuuris olema taaskasutust?
Tõnu-Andrus Tannberg kirjutab Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur Venemaa kaotusega lõppenud Krimmi sõjast. (26.03.22, Postimees, „Tõnu Tannberg: 1853. aastal puhkenud Krimmi sõda lõppes Venemaa kaotusega ja puudutas otseselt ka Eestit“, lk 10). Loe siit.
Kui soovime ukrainlaste elusid säästa, agressorit nõrgestada ja Euroopas rahu saavutada, peame käituma strateegiliste andmekogudega nii nagu nafta ja gaasiga. Tuleb sulgeda rahu jaoks loodud võimalused neile, kes neid sõja jaoks tarvitavad, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. (26.03.22, Postimees, „Andmed päästavad või hoopiski tapavad“, lk 8). Loe siit.
Sirbis ilmub Jaan Rossi ettekanne Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Emakeele Seltsi ja Eesti teaduste akadeemia kõnekoosolekul „Ilse Lehiste 100“ 17. märtsil 2022. (25.03.22, Sirp, „Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast“, lk 34–35). Loe siit.
Jaan Ross kirjutab Sirbi „Lõpuloo“ rubriigis, et kui ta kohtab tänapäeval Eesti avalikus meedias eestikeelses tekstis venekeelseid tsitaate, ükskõik kas üksikuid sõnu või terveid lauseid, siis umbes kaheksal juhul kümnest on need kirjutatud vigaselt. (25.03.22, Sirp, „Kohanemise ilu“, lk 40). Loe siit.
Tarmo Soomere on külas Kuku raadio saates „Nädala raamat“, kus tutvustatakse Fareed Zakaria raamatut „Kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale“. Kuula järele siit.
Toimus Tartu ülikooli korraldatud heategevusõhtul Ukraina üliõpilaste toetuseks. Esinejate seas on ka akadeemik Lauri Mälksoo, kes selgitab Venemaa arusaama rahvusvahelisest õigusest. Arutelu saab vaadata http://www.uttv.ee/ lehel ja Postimehe otseülekandest.
Akadeemik Jüri Alliku sulest ilmub raamat „Eesti psühholoogia lugu“ (Tartu Ülikooli Kirjastus). Raamatus esitatu näitab esmakordselt, et paljud olulised sündmused maailma psühholoogia ajaloos on ühel või teisel viisil saanud oma alguse, tõuke või mõjutuse Eestist. Loe lähemalt siit.
Toimus kohtumine Soome Teadusseltsi (Suomen Tiedeseura, Finnish Society of Sciences and Letters, üks Soome teaduste akadeemiatest, https://scientiarum.fi/eng/) ja Tuglase Seltsiga arutamaks tuleviku koostöövõimalusi. Soome poolt osalesid kohtumisel Soome Teadusseltsi president Hannu Koskinen, Soome Teadusseltsi alaline sekretär Mats Gyllenberg ja Tuglase Seltsi juhataja Jaana Vasama. Eesti teaduste akadeemia poolt osalesid kohtumisel president Tarmo Soomere, presidendi teadusnõunik Rein … Loe edasi
Ukraina on korduvalt teatanud, et Venemaa viib Ukrainas läbi genotsiidi. Sellest, kas praegu toimuv läheb genotsiidi alla või mitte, rääkis Delfi portaalile akadeemik Lauri Mälksoo. Loe siit.
Kalle Kirsimäe kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tööstussektori lõputu majanduskasvu paradigma hakkab murenema. Oleme teelahkmel: kas kihutada majanduskasvuga hävingusse või püüelda mingisugusegi tasakaaluoleku poole. (19.03.22, Postimees, „Kas majanduse jätkuval kasvamisel on piirid?“, lk 8) Loe siit.
Krista Fischer toob Pealinn.ee portaalis esile, et koroonavaktsiinid on sel aastal päästnud juba 300–400 elu. Loe siit.
Õhtulehe veebiportaalis ilmub artikkel Veiko Uri juhitud töörühma uurimusest, mis heidab valgust metsamajanduse mõjule süsinikuringe seisukohalt. Vaata siit.
Lauri Mälksoo kommenteerib Aktuaalses Kaameras, et Vladimir Putini üle sõjakurijategijana kohtupidamiseks on vaja režiimivahetust Venemaal. Vaata järele siit.