Arhiiv: Diary

Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos Venemaa-Ukraina sõja kolmest imperatiivist. Loe siit.

Tarmo Soomere esineb Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi juubelikonverentsil ettekandega „Meri randu hammustamas”. Rohkem infot siin.

Pealinn.ee portaal kajastab Tarmo Soomere sõnumeid Läänemere päevade tähistamiselt. Loe siit.

Tarmo Soomere esineb ettekandega „Tallinna lahe randade müsteerium ehk setete liikumise põnevad mustrid“ Läänemere päeva raames toimuval seminaril ja osaleb paneelvestlusel „Meri algab rannikult – keskkonnaprobleemid ja kaitsemeetmed ühise mere erinevatel rannikutel“. Paneelvestlus toimub Noblessneri Valukojas.

Akadeemia president Tarmo Soomere esindas Eesti teaduste akadeemiat L`Oréal – UNESCO noorte talentide stipendiumiprogrammi „Naised teaduses“ (For Women in Science) partnerorganisatsioonide nõupidamisel ja auhinnatseremoonial Riia tehnikaülikoolis ning andis koos L´Oréal Poola Baltikumi regiooni tegevjuhi ning UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni peasekretäriga üle diplomid ja auhinnad 2020., 2021. ja 2022. aastal parimateks tunnistatud Eesti laureaatidele. Rohkem infot … Loe edasi

ERRi uudisteportaal avaldas Tarmo Soomere arvamusartikli „Tarmo Soomere: kliimamuutus – mööduv kerge palavik või äratuskell“. Loe artiklit siit. Artikkel ilmus esmalt ajakirjas Mente et Manu 2022, 3(1891), 18-19 (vt artiklit) ning avaldati ka 18.08.22 Sirbis (vt artiklit)

17.–19. augustil toimus Lääne-Virumaal Viitna puhkekeskuses Eesti teaduste akadeemia korraldatud õpilaste teadusseminar. Seminari keskne teema oli MÄLU, mida erinevate valdkondade teadlased vaatlesid oma eriala seisukohalt. Eesti eri paigust kogunes kokku ligi 80 õpilast. Loe lähemalt.

Päevalehe kultuurirubriigis ilmub arvamuslugu akadeemik Mart Kalmuga „Mart Kalm: punamonumentidel võib lasta luuderohtu kasvada“. Kunstiteadlane hindab säilinud sõjaeelse vabariigi aegseid skulptuure kõrgelt, paljud hilisemad koopiad on tema sõnul kunstiliselt saamatud. (15.08.2022, Eesti Päevaleht „Mart Kalm: punamonumentidel võib lasta luuderohtu kasvada“, lk 12,13). Loe siit.

Urmas Varblane osales Äripäeva raadio saate „Infopankur“ vestlusringis, milles arutleti maailma majaduse olukorra teemal kümne aasta pärast. Varblase hinnangul me kümne aastaga küll tohutut muutust ei näe, kuid keskseks saab järjest kiirem areng energeetikas. Intervjuust rohkem Äripäeva veebis.

Jaak Aaviksoo annab Vikerraadios pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmuste aegse kaitseministrina intervjuu Narva tanki teemal. Ta ütleb, et Narva tank tuleks teisaldada võimalikult kiiresti, tegeledes kindlasti võimalike riskide maandamisega. Kuula järele siit.

Tarmo Soomere osaleb Erasmus+ projekti CUPAGIS (New Curricula in Precision Agriculture using GIS technologies and sensing data) Alžeeria partnerite koolitusel (25.–29.07) loenguga “Recipes for cooking an appealing presentation for wide public”.

Tiit Tammaru peab Tartus AESOPi (Association of European Schools of Planning) aastakonverentsi esimese plenaari.

Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos värske tervise- ja tööministri, endise ametiühingujuhi Peep Petersoni juhtumi kontekstis üldisemast probleemist. Tajume, et seadus ja seda tagav õigussüsteem ei suuda kõike reguleerida ja nn JOKK-skeemid riivavad meie õiglustunnet. Loe siit.

Tarmo Soomere avab Tartus AESOPi (Association of European Schools of Planning) aastakonverentsi. Vaata lähemalt siit.

10 aastat tagasi kinnitasid Šveitsis asuva Suure Hadronite Põrgutiga töötavad teadlased Higgsi bosoni olemasolu, mis on üks tähtsamaid avastusi teaduses. Akadeemik Martti Raidal räägib sellest lähemalt Delfi portaalis Forte. Loe siit.

Tarmo Soomere peab Tõrva Tule Päevade ühe avaüritusena Tõrva kultuuripubis „Juudas“ avaliku loengu „Kliimamuutus Eesti moodi“.

Ülo Jaaksoo räägib intervjuus Postimehele tänasest ja homsest IT-maailmas. (18.07.22, Postimees, „Ülo Jaaksoo: Huvitav on see, et meie Eestis usaldame oma riiki“, lk 22-23). Loe siit.

Teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburgiga ilmub intervjuu Novaatoris. Loe intervjuud siit.

Teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg leiab energeetikateemalises intervjuus, et kõrge elektrihinna vastu võitlemisel on ainus lahendus uute tootmisvõimsuste loomine ning et lühiajaliselt ei tasuks peljata aga ka olemasoleva turusüsteemi muutmist. (08.07.2022, Postimees, „Arvi Hamburg: talve keskmine elektrihind küündib üle 250 euro“, lk 11). Loe siit.

Prantsusmaa sise- ja välispoliitikast ning selle kujunemisest rääkis akadeemik ja kultuuriajaloolane Marek Tamm Vikerraadio saates „Uudis+“. Kuula järele siit.

Akadeemik Kurnitski selgitus ja graafikud toasooja vähendamise teemal Eesti Päevalehes. (04.07.2022, epl.delfi.ee, „Selgitav graafik. Kuidas katta aknad, et saada kodu kuumalaine ajal kaheksa kraadi jahedamaks?“ Loe siit.

Novaatoris ilmub intervjuu Martti Raidaliga osakestefüüsikast ja Higgsi Bosonist. (02.07.2022, „Osakestefüüsik: loodust ei huvita inimeste ilumeel karvavõrdki“, Novaator.err.ee). Loe siit.

Akadeemik Tõnu Tannberg kirjutab Sirbi muusikarubriigis muusikaelu parteilisest ohjamisest 1946. aasta septembris. (1.07.2022, Sirp, „Seda džässi on vaja kõvasti liistu peale tõmmata, et temast nõukogude džäss saaks“, lk 15). Loe siit.

Mart Kalm kirjutab Sirbi artiklis „Soe kui Gens“ arhitektuuriajaloolasest ja kunstiakadeemia emeriitprofessorist Leo Gensist. (01.07.2022, Sirp, „Soe kui Gens“, lk 8). Loe siit.