14. märts 2023
Tarmo Soomere peab rahvusraamatukogu emakeelepäeva konverentsil „Tunnete keel ja tehnoloogia“ ettekande „Tunnete ja tehnoloogia sümbioos kui eduka (teadus)kommunikatsiooni nurgakivi“. Konverents on järele vaadatav siin.
Tarmo Soomere peab rahvusraamatukogu emakeelepäeva konverentsil „Tunnete keel ja tehnoloogia“ ettekande „Tunnete ja tehnoloogia sümbioos kui eduka (teadus)kommunikatsiooni nurgakivi“. Konverents on järele vaadatav siin.
Emakeelepäeval päikesetõusust kuni päikeseloojanguni toimub Tallinnas presidendi kantselei ees teist aastat järjest eestikeelsete tekstide lugemisaktsioon, mida alustab päikesetõusul kell 6.41 president Alar Karis. Ettelugemisel osalevad teiste seas kolm akadeemikut: Tarmo Soomere, Mart Kalm ja Marek Tamm. ERR-i portaalis saab suurt ettelugemist jälgida päev läbi otsepildis.
Lauri Mälksoo kohtub Narvas linnaelanikega, et arutada Balti riikide õiguslikku järjepidevust ja tänavanimesid rahvusvahelise ja Eesti riigiõiguse vaates. Tema kohtumisel peetava ettekande pealkirjaks on „Teine maailmasõda, rahvusvaheline õigus ja Eesti ajalugu“. Loe siit.
Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe portaali arvamusrubriigis riigirahanduse olukorrast ja võimalikest murekohtadest. Loe siit.
Karl Pajusalu vaatleb Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ emakeele mõistet liivi keele peeglis. Ta kirjutab, et emakeel ei pea olema esimesena õpitud keel ja see võib elu jooksul muutuda, nagu saab muutuda rahvuslik identiteet või inimese enesemõistmine. (11.03.23, Postimees, „Milline on liivi keele olukord emakeelena?“, lk 8). Loe siit.
Sirbis ilmub Tarmo Soomere saatesõna koguteosele „Eesti merenduse ajalugu“. Raamatut esitletakse Eesti mereakadeemias 14. märtsil. (10.03.23, Sirp, „Eesti merenduse ajalugu“, lk 36). Loe siit.
Nanomaailmale keskenduvas ETV saates „TeadusEST“ tutvustab Anne Kahru enda labori uurimistöid nano-vallas. Vaata järele.
Delfi teadusportaal Forte avaldab tulevases akadeemia aastaraamatus ilmuva Marti Aaviku intervjuu Andres Metspaluga. Akad Metspalu ütleb, et kui praegu jäävad paljud inimesed haigeks juba enne 60. eluaastat ja elavad veel paarkümmend aastat mingi haigusega, siis personaalne meditsiin peaks venitama tervena elatud aastad vähemalt kümmekond aastat kaugemale. Tema sõnul oleks Eestil vaja personaalmeditsiini riiklikku strateegiat aastani … Loe edasi
Teaduste akadeemia energeetikakomisjon saatis valitsuskoalitsiooni läbirääkimisi alustavatele erakondadele soovitused jätkusuutliku energiamajanduse kujundamiseks. Loe siit.
Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital esitleb Riigikohtu konverentsisaalis Eesti Vabariigi põhiseaduse III peatüki „Rahvas“ kommentaare. Lähem info.
Võrreldes Lõuna-Euroopa riikidega on Eestis neonikotinoidsete putukatõrjevahendite kasutamine õnneks olnud suhteliselt väike, ütlevad akadeemik Anne Kahru ja taimekaitsevahendite tundja, Eesti maaülikooli tenuuriprofessor Marika Mänd Vikerraadio saate „Ökoskoop“ intervjuus. Nad räägivad lähemalt hiljutisest EASACi raportist „Neonicotinoids and their substitutes in sustainable pest Control“. Kuula järele siit.
Anu Realo kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus, et ekspertide hinnangul on üldine usaldus praegu üleilmses madalseisus. Kuid ilma üldise usalduse normita on aga tänapäevaste demokraatlike ühiskondade edukas toimimine raske, kui mitte võimatu. (4.03.23, Postimees, „Hea ühiskonna toimimiseks on vaja usaldust“, lk 6). Loe siit.
Tarmo Soomere arutleb Vikerraadio hommikuprogrammi intervjuus teemal, kas noored peaksid õppima pigem humanitaar- või reaalteadusi. Ta ütleb, et paljud kaasaja mõtlemise suurkujud on veendunud, et järgmine revolutsioon tuleb humanitaar- ja sotsiaalteadustest. Heaks sotsiaalteadlaseks, ühiskonna- või ajuprotsesside mõistjaks ei ole aga võimalik saada ilma matemaatikat, füüsikat ja keemiat tundmata, rõhutab Tarmo Soomere. Kuula järele.
Postimehe veebiväljaande teadusrubriik tutvustab lähemalt hiljuti Tallinna tehnikaülikooli aasta teadlaseks valitud Dmitri Vinnikovi tööd. Viimastel aastatel on see olnud suunatud uute jõuelektrooniliste muundurite ja süsteemide loomisele, mis ühendaks päikesepaneele, elektrituulikuid, kütuseelemente ja akusalvesteid elektrivõrguga. Loe siit.
EASAC avaldab raporti „Neonicotinoids and their substitutes in sustainable pest Control“. Teadlased juhivad raportis tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid ja tööstus kasutavad ära lünki ELi taimekaitsevahendite õigusaktides, et jätkata keelustatud neonikotinoidide kasutamist. Raportit kommenteerib selle töörühmas osalenud akad Anne Kahru. Loe lähemalt.
Tuul on Eesti kõige väärtuslikum loodusressurss. Nüüd, mil poliitikud on suutnud ukse tuuleenergia jaoks avada, seisame kohe järgmiste väljakutsete ees. Eestil peaks olema piisavalt nutikust, et mitte korrata vigu, mida juhtivad tööstusriigid senini enda taastuvenergia taristu ülesehitamisel on juba teinud, kirjutavad akadeemik Enn Lust ja Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur Ove Oll Postimehes. (28.02.23, Postimees, … Loe edasi
Tarmo Soomere osaleb ETV saate „UV faktor“ arutelus. Jutuks tulevad teemad: Millised on olnud seekordsete valimiste senised suurimad üllatused ja milliste lubadustega on poliitikud läinud hoopis lati alt? Mis on peaministrikandidaatide debati eel kõige olulisemad küsimused, mis siiani jäänud vastusteta? Vaata siit.
Seekordsete valimiste eripära on selgete ideoloogiliste vastanduste puudumine. Eesti hariduspoliitilise debati kiiluteemad on kantud pigem identiteedi problemaatikast, mitte niivõrd sotsiaalsetest huvidest, kirjutab erakondade valimisprogramme analüüsinud akad Ellu Saar ERRis koos Tallinna ülikooli avaliku poliitika dotsendi Triin Lauriga. Loe siit.
ETV saates „TeadusEST“ on teemaks muutused looduses. Saates tutvutakse Eesti loodusteadlaste tööga ja küsitakse, milline võiks välja näha Eesti loodus saja aasta pärast, millised viljad kasvavad meie põldudel ja kas ökosüsteemid suudavad muutustes säilida. Teiste teadlaste seas saavad sõna Martin Zobel ja Ülo Niinemets. Vaata järele siit.
Meie strateegiline valik on olnud suhteliselt madal maksukoormus, ent puudu on jäänud arusaamisest, et selle eest ei saa kõiki Põhjamaade standarditele vastavaid avalikke teenuseid. See valik tuleks ühiskonnas ausalt läbi rääkida, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.
Dmitri Vinnikov valiti Tallinna tehnikaülikooli 2022. aasta parimaks teadlaseks. Akadeemik Vinnikov sai eelmisel aastal valmis teadustöö, mille sisu on kokkuvõtvalt öeldes rohepöörde vaimust kantud tehnoloogiate täiustamine ning nende ühiskonnale n-ö käegakatsutavamaks muutmine. Loe lähemalt.
ETV saates „UV faktor“ võeti luubi alla erakondade majandusprogrammid. Koos teiste ekspertidega osales arutelus Urmas Varblane. Vaata kajastust siit.
Sarnaselt erakondade valimisprogrammide ülejäänud peatükkidele lubavad parteid suunata teadusesse ja kõrgharidusse rohkelt lisaraha. Mineviku põhjal on aga selge, et lahked rahalised lubadused jäävad enamasti täitmata, misläbi jääb üle loota, et uus koalitsioon oskab siduda rahaküsimise hädavajalike struktuursete ümberkorraldustega, kirjutab Jaak Aaviksoo Novaatoris.
Anu Realo räägib Vikerraadio saates „Labor“ oma värske uuringu põhjal, millised isikujooned ajendavad inimest rännuteele asuma. Kuula järele.