Arhiiv: Diary

Kui soovime, et eesti keel püsiks täisväärtusliku teadus- ja kõrghariduskeelena, peab selle arendamine muutuma riiklikult süsteemseks ja akadeemiliselt väärtustatud tegevuseks, kirjutas Jakob Kübarsepp ERRi arvamusportaalis.

Margus Lopp rääkis Delfi Forte portaalile oma uurimusest, kuidas põlevkivi või vanema ja õigema nime järgi kukersiiti otseselt kemikaalideks muundada. Ta toob esile, et põlevkiviteadus tuleb teadlikult ümber suunata uutesse rohe- või ringmajanduse valdkondadesse.

Novaatoris avaldatud minutiloengus rääkis Marek Tamm sellest, kuidas Eesti Vabariik sündis paberil, otsekui kõne teona. Kuna 1918. aastal puudus Eestil armee, riigipiir ja valitsus, sai vabariik alguse performatiivsest kõneteost: 500-sõnaline manifest asendas reaalset võimu ja lõi iseseisva poliitilise subjekti.

Kuigi loodus on olnud inimkonna liitlane ürgajast peale, on nüüd meie soovid läinud nii suureks, et nende täitmine on käivitanud massiivse liikide väljasuremise, kirjutas Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta avas lugejale Euroopa teaduste akadeemiate soovitusi põldude, metsade ja soode tervise taastamiseks, mis ütlevad, et keskenduda tuleks kahjustatud keskkonna taastamisele nii maal kui ka … Loe edasi

Postimehe portaali rubriigis „Nädala vastaja“ ilmus intervjuu teaduse elutööpreemia laureaadi Martin Zobeliga.

Sirbis ilmusid lood tänavustest riiklikest teaduspreemiatest: elutööpreemia laureaadist Martin Zobelist („Ökoloog, kes on avardanud arusaama elurikkusest“, lk 8), teaduspreemiast väljapaistva avastuse eest („Higgsi boson, viimane pusletükk osakestefüüsika standardmudelis“, lk 9) ja aastapreemiate laureaatidest („Riiklikud teaduse aastapreemiad“).

Marek Tamm oli külas Tallinna Ülikooli saates „Ekspert eetris“, kus võetakse vaatluse alla põnev kohtumispunkt loomepärandi ja tehnoloogia eesliinil, küsides, kuidas muudab digitaalne pööre meie suhet minevikuga. Vestluse keskmes oli Euroopa Komisjoni rahastatud nelja ülikooli ühine uurimisprojekt DIGHT-Net, mille keskmes on soov tuua Juri Lotmani ja Umberto Eco intellektuaalne pärand tänapäeva digiajastusse.

„Pea kõik rahvusvahelised võrdlused tunnustavad meie haridussaavutusi ja ülikooliteaduseski oleme üleilmselt silmapaistvad. Ainult et meie haridusratta üha kiirem pöörlemine ei jõua kuidagi majandusse ja ühiskonda. Eesti haridusvaldkonna saavutused ei „peegeldu ühiskonna edenemises“,“ kirjutas Jaak Aaviksoo ERRi arvamusloos.

Lauri Mälksoo ütles intervjuus Novaatorile, et Venemaa lähtub Ukraina ründamisel aastasadade vanusest imperiaalsest loogikast. Ühtlasi saadab agressioon karmi hoiatuse Venemaa koosseisu haaratud väikerahvastele.

Nanordica Medical kaasasutaja ja tegevjuht Olesja Bondarenko ja akadeemik Anne Kahru kirjutasid Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) teadlaste arendatud uudsetest haavasidemetest, mis aitavad efektiivselt ravida diabeetilisi jalahaavandeid, mille teke on diabeetikute seas väga levinud. (14.02.26, Postimees, „Krooniliste haavade vastu Eesti teaduse abil“, lk 6).

Tarmo Soomere rääkis Vikerraadio saate „Eesti lugu“ teises saates „Omakirjastaja Tarmo Soomere“ põrandaaluste teoste väljaandmisest, levitamisest ja sellest, kuidas ta KGB pihtide vahele sattus.

Anu Realo ja Krista Fischer arutlesid Universitas Tartuensise artiklis koos teiste teadlastega võrdse kohtlemise teemadel.

Meil kõigil on vaja elukeskkonda. Kui see on untsus, siis ei toimi ka ükski riiklik strateegia, kinnitas Maarja Öpik portreeloo intervjuus Universitas Tartuensisele. Juttu tuli mullast, elurikkusest ja keskkonnaprobleemidest.

Seitse naisakadeemikut külastasid 11.–12. veebruaril kõiki Järvamaa gümnaasiume, kohtudes Türi Ühisgümnaasiumis, Koeru Keskkoolis ja Paide Gümnaasiumis kokku ligi 350 gümnasistiga. Külastused toimusid ajal, mil tähistati rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva. Loe lähemalt.

Rahvusvahelisel „Naised ja tüdrukud teaduses” päeval andis „Terevisioonis“ intervjuu Anu Realo, kes tutvustab lähemalt oma teadustööd. Juttu tuleb sellest, mida annab meile inimese heaolu uurimine ja kuidas see käib.

Läänemere veetase on langenud viimase 140 aasta madalaimale tasemele, paljastades merepõhja ja tekitades muret saarte elanikele. Tarmo Soomere rääkis Kanal2 hommikuprogrammis „Telehommik“, et tegu on ajaloolise madalseisuga, mis toob kaasa kopsakaid elektriarveid, kuid peidab endas haruldast võimalust Läänemere tervise parandamiseks.

Eesti esindushoones toimus kolmas „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal“, seekord teemal „Eestlaste tervis ja tervishoiu tulevik rõhuga personaalsel meditsiinil ja haiguste ennetusel“. Lähem info.

Jüri Allik rääkis „Ööülikoolis“ imedest, millega ta on oma elu jooksul kokku puutunud. Üks suur ime on Eesti teadus – nii väikese rahvaarvuga riik on maailmas tuntud väga andekate teadlaste poolest (Ööülikool. Jüri Allik. Kuidas sünnib ime?).

Novaatoris ilmus esialgu ajakirjas „Looming“ ilmunud Tõnu-Andres Tannbergi uurimus sellest, kuidas 1940. aasta juunipöörde üks peamisi korraldajaid Johannes Semper muutus vaid kümmekond aastat hiljem sama võimu silmis ohtlikuks rahvavaenlaseks. Paradoksaalsel kombel päädis see stalinistliku suurteose kirjutamisega.

Teaduse elutööpreemia laureaat Martin Zobel oli külas Vikerraadio saates „Labor“.

Eesti geenivaramu on nagu Lumivalguke, kes ootab printsi suudlust, et elule ärgata, kirjutasid advokaadibüroo Ellex partner Ants Nõmper akadeemik Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Kuigi Riigikogu menetletav inimgeeniuuringute seaduse muudatused on samm õiges suunas, on vahepeal juurde tulnud arvukalt bio- ja andmepanku, mis ületavad meie omi nii kvaliteedi kui ka suuruse poolest. Investorite hinnangul … Loe edasi

Tarmo Soomere rääkis Vikerraadio saate „Eesti lugu“ esimeses saates „Omakirjastaja Tarmo Soomere“ sellest, millega ta tegeles veel enne seda, kui temast omakirjastuse, põrandaaluste teoste väljaandja ja levitaja sai. Juttu on muusikakavadest õhtuste jumalateenistuste ajal, KGB huvist kristlike tudengite kooskäimiste vastu Tartus, kirikuelu päevaprobleeme kajastavast ajakirjast ECCE ja Tarmo Soomere omakirjastustegevuse algusest.

Tarmo Soomere vastas Õhtulehe rubriigis „Fakt teadust päevas“ küsimusele: kas inimkond on Maa kliimat mõjutanud? Vastus on, et inimtekkeliste kasvuhoonegaaside mõju Maa atmosfääri temperatuurile on vaieldamatu ning on sellele lisanud ligi 1,5 kraadi. (7.02.26, Õhtuleht, „Kas inimkond on Maa kliimat mõjutanud?“, lk 23).

Värske teaduse elutööpreemia laureaat Martin Zobel ütles intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammile, et huvitaval kombel on teatud paralleel looduslike koosluste uurimisel ja majandusteadusel, kus mõlemas pööratakse väga palju tähelepanu konkurentsile ja ka sellele, kes keda ära sööb. „Aga meie tähelepanu on viimasel ajal olnud positiivsed suhted organismide vahel – nimetame seda sümbioosiks, vastastikku kasulikuks kooseluks. Sellel on … Loe edasi