Jarek Kurnitski selgitab Vikerraadio saates „Huvitaja“, milline on õige konditsioneeri kasutus, et see ei tekitaks tervisehädasid ega viiks asjatult suurte elektriarveteni. Hea sisekliima tähendab tema sõnul seda, et see on inimesele märkamatu.
Tasub valvsaks muutuda, kui mingid kõrvalekalded ühiskondlike protsesside tavapärasest käigust või arvamuste spektri harjumuspärasest kujust kasvavad ja püsivad pikka aega, kirjutab Tarmo Soomere kaheosalises Sirbis ilmunud arvamusloos. (25.07.25, Sirp, Mõrad globaalse teaduse kaunis tulevikus, lk 22–23; 1.08.25, Sirp, Mõrad globaalse teaduse kaunis tulevikus II, lk 14–15). Loe siit ja siit.
Jaan Undusk kirjutab Sirbis Ülo Tuuliku esseekogust „Viiest kaheksakümne viieni“.
Mart Saarma ja Marek Tamm kommenteerivad ERRi artiklis edasisi plaane seoses Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega (UTKK), mis sai evalveerimisel negatiivse tulemuse. Nad selgitavad, et akadeemia seisukoha järgi peaks UTKK peaks jätkama senise asutusena teaduste akadeemia rüpes ja akadeemia tahab aidata keskusel välja tulla tekkinud keerulisest olukorrast. Plaan on, et paar aastat kuni järgmise evalveerimiseni elatakse … Loe edasi
Digiriigi selgroog – pregune krüptograafia – võib murduda lähimate kümnete aastate jooksul. Kvantarvutite tõttu, mille võime suureneb hüppeliselt, võivad muutuda lihtsasti ohustatavaks meie ID-kaardid, digiallkirjad, X-tee ja e-valimised. Et seda vältida, tuleb hakata tegutsema kohe, kirjutab akadeemik Dan Bogdanov Delfi Fortes ilmunud arvamusloos.
Krista Fischer arutleb koos perearsti ja Riigikogu liikme Eero Merilinnuga Äripäeva raamatuklubi saates selle üle, miks võivad ka õiged andmed viia valede või eksitavate järeldusteni. Saade on inspireeritud sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatust „Võib sisaldada valet“.
Lauri Mälksoo valiti Göttingenis asuva Alam-Saksimaa Teaduste Akadeemia (Niedersächische Akademie der Wissenschaften zu Göttingen) korrespondentsliikmeks.
Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ innovatsioonist päikeseenergiatehnoloogiate arendamises. Ehitistesse integreeritud päikesepaneelides – näiteks Eestiski valmistatavates päikeseelektrit tootvates katustes – kasutatakse täna töökindlaid räni päikeseelemente. Siiski arendatakse ka uusi materjale, mis võimaldavad valmistada erikujulisi, painduvaid, osaliselt valgust läbilaskvaid ja kergeid päikesepaneele – selliseid, mida räni nii hästi ei võimalda. Nende eesmärk on laiendada päikeseelektri … Loe edasi
ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP poolt koordineeritava rahvusvahelise teadusnõukogu ISC (International Science Council) plastileppe ekspertrühma liikmete hulka kuuluv Anne Kahru räägib Vikerraadio saates „Labor“ plastisaastest, üleilmse plastileppe sõlmimise takistustest ja teadlaste soovitustest plastileppe kirjutajatele.
Kvantarvuteid ehitatakse selleks, et lahendada ülesandeid, mis tavaarvutitel võtaks liiga kaua aega – näiteks salasõnade lahtimuukimiseks või uute ravimite ja materjalide ennustamiseks.Siin on üks suur „aga“ – praktilise väärtusega ülesannete lahendamisel jääb kvantarvuti täna veel tavaarvutile alla, sest nad on väikesed ja kipuvad tegema palju vigu. Kuhu on kvantarvutitega jõutud, kirjutab Toomas Rõõm Postimehe veerus … Loe edasi
Soode taastamine tundub esmapilgul õilis, kuid rikub päris mitut roheleppe ja kaine mõistuse printsiipi. „Üldiselt saame metsade kuivendamise ja eeldatavasti ka taassoostamise puhul lihtsalt teise ökosüsteemi, mis võib, aga ei pruugi olla elurikkam,“ kirjutab Tarmo Soomere Maalehe arvamusloos. „Nii paljude tundmatute puhul on mere ja ranniku asjades rakendatud ettevaatusprintsiipi: kui pole päris kindel, siis ära lõhu. … Loe edasi
Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) avalikustas ERC Advanced Grants (edasijõudnud teadlaste toetuse) taotlusvooru tulemused. Toetuse saajate hulka kuulub ka akadeemik Ülo Niinemets, kelle teadusprojekt aitab mõista, millist rolli mängivad maakera süsinikubilansis samblad ja samblikud praegu ja tulevikus, kui atmosfääri süsihappegaasi (CO₂) sisaldus suureneb. Loe lähemalt uudisest ja artiklit ERRi Novaatorist.
Toimus Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Vabariigi Riigikogu algatatud ürituste sarja „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal“ avaüritus, mille teema oli „Tehisaru: teooriast praktikani“. Riigikogu esimees Lauri Hussar ja akadeemia president Mart Saarma allkirjastasid sündmusel ühiste kavatsuste protokolli, milles väljendatakse ühist veendumust, et teadmistepõhine parlamentaarne arutelu ja otsustamine on tugeva ja kestliku demokraatia alussammas.
Inimkond on viimased 130 aastat kasutanud vahelduvvoolu, mida looduses ei esine. Kunstlikult loodud energiakandjal on palju probleeme, mida on tänapäeval tegelikult võimalik vältida, kirjutavad akadeemik TalTechi juhtivteadur Dmitri Vinnikov ning sama ülikooli vanemlektor Indrek Roasto Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ka alalisvool ei ole kuhugi kadunud ja tegelikult on seda meie ümber üha rohkem. See ei … Loe edasi
Teaduste akadeemias toimus Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) presidendi Maria Leptini avalik loeng ERC teadusgrantide süsteemist ning selle rollist tippteaduse edendamisel. Loengule järgnes planeeldiskussioon, mida juhatas akadeemia president Mart Saarma. Loe kogu visiidipäeva kokkuvõtvat uudist.
„Kiiresti muutuvatel aegadel on eriti oluline tunnetada ja hoida püsivaid väärtusi. Ka kõige keerukamatel hetkedel vajame sööki, jooki, kehakatet ja peavarju. Need ei teki üleöö. Need vajavad aega, ruumi, teadmisi ja oskusi, soojust, hoolt ja armastust, aga ennekõike kahe jalaga Maa peal olemist ja meile antud keskkonna suurepärast tundmist,“ kirjutab Tarmo Soomere Postimehe portaali arvamusloos, … Loe edasi
8. juunil tähistatud maailma ookeanide päeva puhul rääkis Tarmo Soomere ETV+ hommikuprogrammis sellest, millist rolli mängivad maailma ookeanid meie planeedi ökosüsteemile ja milline on olukord ookeanidega.
Mart Saarma kirjutab Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) presidendi Maria Leptini Tallinna visiidi eel Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos, et Eestil on olemas kõik eeldused selleks, et jõuda ERC grantide saamisel absoluutsesse Euroopa tippu. Seda veendumust toetavad asjaolud, et meie alusuuringute tase on paljudel aladel juba jõudnud rahvusvahelisse tippu ja me teame, mida me peame … Loe edasi
Euroopas nakatub igal aastal ligikaudu 3,5 miljonit inimest haiglanakkustesse, mille tagajärjel sureb hinnanguliselt üle 90 000 inimese. Umbes 70 protsenti neist nakkustest on põhjustanud ravile allumatud ehk resistentsed bakterid. Üheks paljulubavaks suunaks selle tõsise meditsiiniprobleemi lahendamisel on nanotehnoloogiate innovatiivne rakendamine, kirjutavad Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) juhtivteadur akadeemik Anne Kahru ja sama instituudi juhtivteadur … Loe edasi
Just sotsiaalteadused pakuvad erinevaid katalüsaatoreid, mis teevad mõne uudse idee, praktika või toote võimalikuks, edukaks või ühiskonnas väärtuslikuks, kirjutavad kirjutavad akadeemikud Tiina Randma-Liiv ja Anu Realo Sirbis. „Ülikoolid ja poliitikakujundajad peaksid senisest tõhusamalt integreerima sotsiaalteadlasi tehnoloogia- ja teadusuuringute ning innovatsiooni strateegiatesse, samuti mõistma, et innovatsiooni edendamine tähendab kogu teadmiste spektri – sealhulgas sotsiaalteaduste – arendamist … Loe edasi
Vikerraadio „Reedese intervjuu“ külaline kirjandusteadlane ja akadeemik Jaan Undusk rääkis ajakirjanik Anvar Samostiga äsja inglise keeles ilmunud Lennart Meri raamatust „Hõbevalge“, selle lummusest ning mõjust eestlaste loole, aga ka sellest, et tegu oli maailmavaateteosega, mille ilmumise järel oligi Meri valmis Eestit Euroopasse tagasi tooma.
Tervist ja sotsiaalset heaolu elu jooksul mõjutavate tegurite keeruliste vastasmõjude hindamisel ei ole ükski teine uuringumeetod nii tõhus kui longituudsed ehk pikilõikeuuringud. Eestis aga süsteemseid sünnikohortide põhiseid ja üle elukaare ulatuvaid terviseuuringuid ei ole. Riiklik pikilõikeuuringute strateegia aitaks pikendada meie elanikkonna tervelt elatud aastaid ja vähendada vananeva rahvastikuga seotud sotsiaalmajanduslikke riske, kirjutavad Tartu Ülikooli inimese … Loe edasi
Tuumaenergial on Eestis perspektiivi ja see muutub ühel hetkel siin energiatootmise osaks, aga see juhtub pigem 15 aasta perspektiivis ning senikaua peaks Eestil olema valmidus ka põlevkivielektrit toota, ütles ETV saates „Esimene stuudio“ teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Jaak Aaviksoo.
Eesti Teaduste Akadeemias toimus teaduspärastlõuna XXXII: Energeetika aastaseminar 2025. Seminaril püüti leida vastuseid Eesti energiamajanduse väljakutsetele eelkõige elektrienergiat puudutavalt ning koostatavat energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035 silmas pidades.