Ajuteadus ja tehisaru toetuvad üksteisele juba aastakümneid. Me elame põneval ajal, kus iga uus neuroteaduslik tõdemus võib viia parema tehisintellektini, ning iga parem tehisintellekt võib võimaldada meil veelgi paremini aju saladusi lahti muukida, kirjutavad Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ inimese füsioloogia professor, akadeemik Eero Vasar ja neuroteadlane Jaan Aru. (1.03.25, Postimees, „Ajuteaduse ja tehisaru sünergia“, lk … Loe edasi
Ilmub Eesti Päevalehele antud intervjuu akadeemia presidendi Mart Saarmaga, kes rõhutab dialoogi pidamise vajadust ühiskonnas. Samuti selgitab ta oma seisukohti seotult kliimamuutuste ja koroonakriisiga. Intervjuu annab muuhulgas selgitavad vastused 19. veebruaril toimunud Mart Saarma EKRE fraktsiooniga kohtumise järel Uutes Uudistes, Delfis ja sotsiaalmeedias ilmunud vastukajadele. Loe ka teaduste akadeemia selgitust Uutes Uudistes ilmunule.
Veebruaris asutati akadeemik Rein Küttneri (5.11.1940–15.11.2024) abikaasa Urve Küttneri ning Tallinna tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktori Kristo Karjusti eestvedamisel Tallinna tehnikaülikooli arengufondis Rein Küttneri nimeline stipendiumifond eesmärgiga populariseerida tootearenduse ja tootmistehnika, raalprojekteerimise, robootika ning masinaehituse valdkonda. Loe lähemalt.
ENTA ja Õhtulehe koostöösarjas „Fakt teadust päevas“ ilmub Anu Realo teadusamps teemal „Mis teeb eestlasest eestlase“.
Jaak Vilo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et kui teiste riikide rahaline rikkus on meist suurem ja ka andmeid on neil rohkem, siis Eesti jaoks on inimesed need, kuhu reaalselt panustada saame, et majanduskonkurentsis ettepoole trügida. Ta leiab, et vajalike oskustega inimeste nappuse ületamiseks tuleks käivitada senisest laiem tehisaru arendamist ja uute rakenduste loomist toetav … Loe edasi
Intervjuus ajakirjale Horisont räägib Mart Saarma, miks peaks Eesti hakkama teaduses senisest enam panustama rakendusuuringutesse ja kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamisse, millise sihiga võiks riik võtta igal aastal meie teaduse heaks laenu umbes 50 miljonit eurot, milliseid lootustandvaid neuroloogiliste haiguste ravimikandidaate uuritakse tema laboris ja paljust muust.
Sirbis ilmub ülevaade tänavustest teaduspreemia laureaatidest (21.02.25, Sirp, Riiklikud teaduse aastapreemiad, lk 6–7) ja artikkel teaduse elutööpreemia laureaadist Leo Võhandust (21.02.25, Sirp, „Eesti esimene andmeteadlane“, lk 12).
Teadmistepõhises ühiskonnas tuleb arvestada teadlaste, teadusjuhtide, ühiskonna ja valitsuse vaatenurgaga. Samal ajal eeldab innovatsioon juba olemuslikult kompleksses maailmas loosungitest abi otsimise asemel sisulise arusaama poole püüdlemist, leiab Jüri Engelbrecht Novaatoris ilmunud Tallinna tehnikaülikooli aastapäevakõnes, mille ta pidas Tallinna tehnikaülikooli aastapäevaaktusel
Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel ilmus kogumik „Eesti teadus 2025“, kus Krista Fischer kirjutab Eesti teaduse näitajatest ja Tarmo Soomere annab ülevaate riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri teekaardi kujunemisest. Loe lähemalt.
President Mart Saarma kohtus Riigikogu Eesti 200 fraktsiooniga.
President Mart Saarma kohtus Riigikogu EKRE fraktsiooniga.
Eesti teaduste akadeemias toimus konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus selgusid viis parimat: Aljona Gineiko (Eesti kunstiakadeemia), Liis Lutter (Eesti maaülikool), Natjan-Naatan Seeba (Tallinna tehnikaülikool), Indrek Seire (Tartu ülikool) ja Jaan Vihalemm (Tartu ülikool). Loe lähemalt.
Eesti esindushoones toimus pidulik tänavuste riigipreemiate üleandmine. Üle anti riigi teaduspreemiad, F. J. Wiedemanni keeleauhind ning spordi- ja kultuuripreemiad. 2025. aasta laureaate õnnitlesid peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kultuuriminister Heidy Purga ning teaduspreemiate komisjoni esimees, akadeemia president Mart Saarma. Samuti esinesid lühisõnavõttudega eri preemiavaldkondi esindavad laureaadid.
President Mart Saarma kohtus siseminister Lauri Läänemetsaga.
President Mart Saarma kohtus kultuuriminister Heidy Purgaga.
President Mart Saarma kohtus akadeemiliste töötajate ametiühinguga.
Mart Saarma kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tehisaru on üks suuremaid innovatsioone, mida Eesti ei tohi maha magada. Ta leiab, et meil on tehisaru arendamiseks vaja uut tüüpi riiklikku programmi, kus ülikoolide, teadusasutuste ja firmade tihedas koostöös rakendatakse kiiresti tehisaru saavutusi eestlaste elujärje tõstmiseks. „Arvan, et Eesti teadlased võivad tehisaru alal teha ka radikaalseid … Loe edasi
Humanitaaria ja kunstide kõrgharidus tagab eesti kultuuri taastootmise ja lõimumise maailmakultuuriga ning leviku mujale, pakub lugemist, vaatamist ja kuulamist – ühesõnaga teeb elu Eestis elamisväärseks, kirjutab Mart Kalm Sirbis. (14.02.25, Sirp, „Humanitaaria ja kunstide kõrgharidus teeb Eesti elamisväärseks“, lk 4–5). Loe siit.
Dan Bogdanov ja Jaak Vilo arutlevad Vikerraadio „Reporteritunnis“, kes ja kuidas peaks tehisaru kontrollima, kuidas vältida tsensuuri ja ideoloogilisi hoiakud ning milline võiks olla Eesti positsioon ja millised huvid?
Eesti raamatu aastal räägivad kultuurisaates „OP“ tuntud eestlased raamatutest, mis on neid olulisel eluetapil mõjutanud. Marek Tamm valis näitamiseks ja ettelugemiseks 2008. aastal ilmunud Pierre Bayardi teose „Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud“. Vaata järele.
USA presidendi Donald Trumpi tollipoliitika toob USAs kaasa laialdase hinnatõusu, mille tõttu kannatavad eelkõige tootjad ning madalama sissetulekuga inimesed, ütleb Urmas Varblane ERRi Novaatori artiklis.
Veiko Uri kritiseerib ERRi arvamusloos kliimaseaduse seletuskirja lisandunud silmatorkavalt kulukat, 68 miljoni euro suurust meedet pärandniitude taastamiseks. Tema sõnul on raske mõista, kas just praegu, väga piiratud ressursside ja majandusseisaku tingimustes on õigustatud nii mastaapne inimtekkeliste koosluste taastamine looduskaitse egiidi all. „Tervikuna on metsade majandamisest loodud äärmiselt negatiivne kuvand, metsandust ja metsade majandamist on jõuliselt … Loe edasi
President Mart Saarma kohtus Riigikogu sotsiaaldemokraatliku fraktsiooniga.
Tiit Tammaru arutleb koos Tartu ülikooli kaasprofessori Mare Ainsaarega Vikerraadio saates „Reporteritund. Kas demograafilisi trende Eestis on võimalik muuta?“ selle üle, kas me peaks võtma teadlaste prognoositud rahvastikutrende kui paratamatust või on riigis prioriteete seades võimalik demograafilisi suundumusi muuta ning milline roll on rändel. Kuula järele.