14. septembril 2023 saavutas Läti valitsus Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) võidu haridussüsteemi läti keelele üleminekuga seotud kohtuasjas. „Eestil tasub sarnases olukorras oleva naaberriigina tähele panna just seda, et EIK arvates on nõukogude õigusvastasest okupatsioonist ja anneksioonist tulenevalt riigikeele osatähtsust suurendava keele- ja haridusreformi eesmärgid põhimõtteliselt mõistetavad ja legitiimsed. Et EIK sellest aru saab, on ka … Loe edasi
Projektsuse kasvul on piir, mille ületamisel kulud ületavad tulud ühiskonnale, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ akadeemik Ülo Niinemets. Projektsuse apologeetide väitel on projektipõhisus parim viis avaliku raha kasutamise läbipaistvuse suurendamiseks ja kulutuste vähendamiseks. Tegelikkuses aga toob projektiseerumine paindlikkuse asemel kaasa rohkem bürokraatiat ja formalismi, jäigemad struktuurid ning ülereguleerimise. (16.09.23, Postimees, „Kui projektipõhisust saab liiga palju“, … Loe edasi
Ajakirjas Engineering Proceedings avaldati Peeter Saari ülevaade enimtsiteeritud Eestis tehtud optika-alastest alusuuringutest ning optika-alaste Eesti väikefirmade tutvustus. Ülevaadet, mille aluseks on 20.–22. veebruaril Tartus peetud rahvusvahelise konverentsi „Holography meets advanced manusfracturing“ tellitud avaettekanne, saab lugeda siit.
Dan Bogdanov ütleb Raadio2 saates „R2 Pulss“, et täna olemasoleva info põhjal võib öelda, et e-valimisi saab turvaliselt teha. Ta rõhutab, et turvalisus on pidev protsess ja selle tagamine nõuab pidevat ja süsteemset tegelemist. Ta toob esile ka Tartu ülikoolis hiljuti tehtud uuringud, mille järgi on ühiskonnas teatud hulk inimesi, kes ilmselt ei hakkagi e-valimisi … Loe edasi
11.-12. septembril 2023 toimus Timișoaras Rumeenias European Science Advice Forum (ESAF) 9. aastakoosolek, mida juhatas ESAFi eesistuja, president Tarmo Soomere. Koosolekul andsid mitmed ESAFi liikmed ülevaate oma riigis toimuvast teadusnõustamisest ja sellega seotud probleemidest, Euroopa Komisjoni esindajad tegid ülevaate sellest, millised on komisjoni plaanid teadusnõustamise suunal ja millised on nende ootused ESAFile. Kõige olulisemad olid … Loe edasi
Peeter Saari arutleb Postimehes selle üle, milline võiks välja näha ajaloos judinaid tekitanud julm hukkamisviis määramatus tulevikus, kui inimkonnal on tehnoloogilist võimekust praegusest kuhjaga rohkem. (9.09.23, Postimees, „Jälle see Einstein, isegi korralikku hukkamist ei saaks tema teooriata täide viia“, lk 30). Loe siit.
Jaan Ross kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ Eesti teaduse põhiprobleemidest pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Ta tõdeb, et olles ka ise olnud mõnda aega ka ise Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu liige, võib ta järeldada, et katse jaotada teadustööks vajalikku raha ainult „tippude tippude“ vahel lõppes fiaskoga. (9.09.23, Postimees, „Eesti teaduse areng pärast taasiseseisvumist“, lk 8). Loe siit.
Eesti teaduste akadeemias toimus Eestis esmakordselt L’Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi „Naised teaduses” tunnustamisüritus, kus tõsteti esile Eestist, Lätist ja Leedust pärit silmapaistvaid naisteadlasi, nende uurimistöö tulemusi ning panust teadusesse ja innovatsiooni. Eestist pälvisid „Naised teaduses“ stipendiumi hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite farmakogeneetikaga tegelev dr Triin Laisk ning antidepressantide kasutamise ja antibiootikumide vastupanuvõime vahelisi seoseid uuriv Kertu … Loe edasi
Mõnikord võrreldakse Balti riike ja Taiwani kui omamoodi geopoliitilisel „rindejoonel“ asuvaid formatsioone. Ent riigi- ja rahvusvahelise õiguse mõttes on siin olulisi erinevusi, kirjutab akadeemik Lauri Mälksoo Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Balti riikide staatuses rahvusvahelise õiguse subjektidena tänaseks küsimust ei ole. Taiwani olukord on siin aga vaieldavam. Näiteks kehtib seal endiselt 1947. aasta Hiina Vabariigi põhiseadus, … Loe edasi
Küsitlus delikaatsel teemal eeldab väga põhjalikku selgitust ning uuringus osalejatesse taktitundelist ja lugupidavat suhtumist, kirjutavad akadeemikud Krista Fischer, Anne Kahru, Maarja Kruusmaa, Maris Laan, Tiina Randma-Liiv, Anu Realo ja Ellu Saar Postimehe arvamusloos. (29.08.23, Postimees, „Delikaatse uuringuga peab kaasnema põhjalik selgitus“, lk 12). Loe siit.
President Tarmo Soomere räägib ETV+ hommikuprogrammis „Kofe+“ teaduseetikast ning uuendatud Euroopa teaduse eetikakoodeksist. Samuti tuleb jutuks, milline eksimus toimus hiljutise Pere Sihtkapitali skandaaliks paisunud uuringu läbiviimisel. Vaata järele (alates 00:39:32).
Tööd alustab kliimaministeeriumi poolt ellu kutsutud kliimanõukogu, kuhu kuuluvad ka kaks Eesti teaduste akadeemia liiget: Veiko Uri ja Jaak Vilo. Loe lähemalt.
Martti Raidal räägib Eesti Päevalehes lähemalt kosmoseteleskoobist Euclid, mille Euroopa kosmoseagentuur lennutas kosmosesse 1. juulil ja mille põhieesmärk on uurida tumeainet ja -energiat. Tumeainet uurides tahavad teadlased õppida tundma looduses eksisteerivaid fundamentaalseadusi ja teha kindlaks, millest universum koosneb. (23.08.23, Eesti Päevaleht, „Uus teleskoop aitab tundma õppida nähtamatut ja müstilist tumeainet“, lk 20). Loe siit.
Akadeemikud Marek Tamm ja Anu Realo kirjutavad Sirbis seotult Pere Sihtkapitali uuringu skandaaliga, et igasugune riiklikult rahastatud teadustöö peab alluma avaliku konkursi nõuetele. See on ainus võimalus tagada, et uuringu viivad läbi parimad asjatundjad, järgides head teadustava ja kõiki kõrgetasemelise uurimistöö tegemise reegleid. (18.08.23, Sirp, Kuidas ehitada teadmispõhist riiki ehk Ühe skandaali märkmeid, lk 24). … Loe edasi
Mitmed akadeemia liikmed panustasid 17.–19. augustil Soome Teadusseltsi ja Tuglase Seltsi kutsel Eestile orienteeritud IV Uusikaupunki Rahu Sümpoosioni õnnestumisse. President Tarmo Soomere pidas laste sümpoosionil 17. augustil loengu „Soome ja Eesti ühine meri kliimamuutuste epitsentris“, vastas ühe paneeli liikmena 4. klassi õpilaste küsimustele, esines 18. augustil sümpoosioni avamisel tervituskõnega Eesti teaduste akadeemia poolt, pidas ava/võtmeloengu … Loe edasi
Dan Bogdanov annab Aktuaalses Kaameras kommentaari Pere Sihtkapitali uuringu skandaali kontekstis. Ta ütleb, et sellega, kuidas riik inimeste andmetega ringi käib, võib praegu rahule jääda. Küll aga on arenenud inimeste taju selles osas, mis nende andmetega tehakse ja nad nõuavad riigilt rohkem. Samuti on kõik uued andmetöötluse meetodid kiiresti arenev valdkond, mis tähendab seda, et … Loe edasi
Akadeemik Marek Tamm, Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor, ning Bielefeldi ülikooli ajalooteooria teadur Zoltán Boldizsár Simon avaldasid ühiselt raamatu „Ajaloolise aja kude” (The Fabric of Historical Time). Kirjastuse kodulehel leiab raamatu siin (tasuta alla laetav kuni 28.08.23).
Tiit Tammaru annab Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu rändesurve teemal. Ta ütleb, et rände maht kogu maailmas lähema 30–50 aasta perspektiivis on kasvav ja sellega peab kindlasti arvestama ka Eesti. See on teema, mis vajab väga erinevate valdkondade inimeste peade kokkupanemist. Kuula järele.
Akadeemia president Tarmo Soomere selgitab pressiteates skandaaliks paisunud Pere Sihtkapitali pereuuringuga seonduvat. Ta mõistab teaduseetika regulatsioonide rikkumise ja toimingupiirangu eiramise seotult Pere Sihtkapitali uuringuga üheselt hukka. Loe siit.
Eestis viimasel ajal lahvatanud skandaalides on lihtne näha erakonnapoliitilisi mustreid, ent tuleohtlikkus ei tulene kaugeltki üksnes erakondadest, vaid laiema ühiskonna meeleseisundist, kirjutab Jaak Aaviksoo ERRi uudisteportaalis.
Arvamusfestivali turvatunde ala arutelul „Kas biomeetria või kiip naha alla” osales Dan Bogdanov (Cybernetica AS teadusdirektor ja akadeemia küberturvalisuse komisjoni juht) ning rohekoostöö ala arutelul „Kuidas me ehitame järgmised 20 aastat?” Jarek Kurnitski (TalTech, ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor).
Lauri Mälksoo kirjutab Sirbi artiklis „Riikide elu ja surm Austria-Ungaris” Natasha Wheatley värskelt ilmunud raamatust „The Life and Death of States: Central Europe and the Transformation of Modern Sovereignty”. Mälksoo sõnul „on teose põhiidee tõmmata tähelepanu Austria-Ungari keisririigist ning selle varemetelt võrsunud riigi- ja rahvusvahelisõiguslikele teooriatele, mis on mõjutanud XX sajandi õigusmõtet ja mõjutavad seda … Loe edasi
Akadeemik, TÜ keemiaprofessor Enn Lust kirjutab Delfi Fortes elektriautode akudest ja toob välja kaks olulist asja, mida akude kasutaja peab ohutustehnika tagamiseks järgima: 1) akud tuleb õigeaegselt välja vahetada – jälgida töötundide ning ka laadimis-tühjenemistsüklite arvu ning seda mitte ületada; 2) auto juures ei tohi teha omal käel ümberehitusi. Li-ioonaku süttimisel ei tohi kasutada vett, … Loe edasi
Sirbis ilmub Jaan Unduski sulest artikkel „Rügav ekstravert, sügav introvert“, milles kirjutab vähe tuntud eesti kunstniku Eduard Rüga liigutavast ja tõhusast isikunäitusest „Rõõm ja mure kaksikvennad. Eduard Rüga paguluses“. (04.08.2023, Sirp, „Rügav ekstravert, sügav introvert”). Loe siit.