Maailmas on terav konkurents talentide ligimeelitamiseks. Riigi konkurentsivõime on otseselt seotud talentide osakaaluga rahvastikus, kirjutab Ülo Niinemets Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. 2023. aasta talentide konkurentsivõime raportis paikneb Eesti 134 analüüsitud riigi seas kõrgel 20. kohal. Raport näitab, et riigi sisemajanduse koguprodukti ja talentide edetabeli koha vahel on väga tugev seos. Seega on talentide ligitõmbavus otseselt … Loe edasi
Jarek Kurnitski räägib ERRi Novaatori portaalis, et kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid puuduvad enam kui pooltes Eesti kodudes. Puuduliku ventilatsiooni korral võib lisaks kõrgele CO2 tasemele esineda ka liigset õhuniiskust. Küll aga saab ka ventileerimata korteris palju ise õhuvahetuseks ära teha. Loe siit.
Postimees kirjutab 27. detsembril 75. juubelit tähistanud akadeemik Mati Karelsonist, kes on aidanud suunata keemiat täppisteaduse radadele. (Postimees, 28.12.23, „Mati Karelson – põhjalik teerajaja keemias“, lk 14). Loe siit.
Mare Kõiva räägib Vikerraadio saates „Lõpp hea, kõik hea“, miks on saun saanud eestlaste hulgas nii erilise tähenduse ning millise pildi maalib kõrge tähelennu teinud dokumentaalfilm „Savvusanna sõsarad“ eestlase olemusest. Kuula/loe järele.
„Rohepööre ei ole midagi võimatut. See ei ole vastuolus loodusseaduste ega ühiskonna funktsioneerimise alustega. Loodus pakub meile energiat. Ole ainult tark ja kasuta. Salvestamise võimaluse pead aga ise välja mõtlema. See võib tunduda kallis. Aga hind on oma olemuselt kokkulepe ja sõltub sellest, mida oluliseks peame,“ kirjutab Tarmo Soomere Postimehe Arvamus/Kultuur lisas. Arvamuslugu baseerub tema … Loe edasi
Üks konkreetne kuumalaine, suvi või isegi aasta ei anna alust lõplikult öelda, mis on kliimas muutunud. Küll aga saame öelda, et radikaalselt on suurenenud sagedate kuumalainete tõenäosus. Me oleme sisenenud täiesti teise kliimaga ajajärku, ütleb Postimehe aastalõpuintervjuus akadeemia president Tarmo Soomere. Eesti teeb tema sõnul väga õigesti vähemalt kahes aspektis: püüdes tasapisi loobuda fossiilsetest energiaallikatest … Loe edasi
Akadeemik Anne Kahru osaleb Eesti teadusagentuuri korraldataval konverentsil „TeadusEST 2023: Teaduse ees avanevad horisondid“ paneelarutelus „Tipptasemel teadus“.
Vikerraadio saates „Labor“ räägib värske akadeemik Maarja Grossberg-Kuusk päikeseenergeetikast – päikesepaneelide kolmest põlvkonnast, kasulikest ja kahjulikest kristallidefektidest ning paneelide keskkonnamõjust, aga ka noor- ja naisteadlaste rollist. Kuula järele.
Postimehe lisas Arvamus/Kultuur ilmub Jarek Kurnitski arvamuslugu energiatõhususest rohepöörde kontekstis. Ta toob välja, et kui riik kahekordistaks panustamist energiasäästumeetmetesse, st 430 miljoni euroni aastas, võiks see mobiliseerida erasektori investeeringuid kolmekordses mahus. Sel juhul tuleks peaaegu kogu panustamine riigile tagasi maksutuludena umbes 420 miljoni euro ulatuses aastas. Juurde tekiks umbes 25 000 uut töökohta ja mõju … Loe edasi
Ellu Saar kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ vaesusest Eestis ja sellest, keda see kõige rohkem ohustab. Ta toob esile, et Eesti sotsiaalkaitse süsteem teinud küllalt selleks, et vähendada teatud riskigruppide vaesust. (16.12.23, Postimees, „Kelle nägu on vaesus Eestis?“, lk 8). Loe siit.
Riigikontrolli saalis toimub Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali põhiseaduse kommentaaride XI peatüki „Riigikontroll“ esitlus. Lähem info.
Akadeemiat külastasid Moldova suursaadik dr Ion Stăvilă ja tema nõunik Anastasia Sturza. Arutati Eesti ja Moldova teaduskoostöö väljavaateid ning teadusdiplomaatia olulistust. President Tarmo Soomere andis ülevaate Eesti teaduse ja ka akadeemia arengutest 1990. aastatest tänaseni ning tutvustas tegevusi rahvusvahelistes organisatsioonides.
Jarek Kurnitski räägib Raadio 2 hommikuprogrammis lumisel ajal jääpurikate tekke põhjustest katuseräästasse. Jääpurikad võivad tekkida siis, kui katus on soojustamata või siis, kui renoveeritud majades on jäänud välisseina ja katuslae liitekoht hõredaks ja see ei ole õhupidav. Samuti tuleb juttu soojustamise võimalustest erinevatel aegadel ehitatud majadele. Kuula järele.
Eesti kirjandusmuuseumis toimuval meditsiiniantropoloogia konverentsil Medica XVI „Koosolemine. Trendid haiguse ja ravi maastikel“ esineb akad Mare Kõiva ettekandega „Kui sarnased on online loitsud vanemate tekstidega?“ Lähem info.
Postimehes ilmub intervjuu Jaak Aaviksooga, kes aitab haridus- ja teadusministeeriumil paremini mõista, kuhu kulub Eesti haridusraha. Tema hinnangul tuleks üldhariduse rahastamise süsteem üle vaadata. Seoses piirkondliku ebavõrdsusega peab olema arusaam, kas poliitiline eesmärk tagada igal pool Eestis sama palk on mõistlik. Samuti julgustaks ta andma praeguse sihtotstarbelise raha omavalitsuste kätte ilma sildita. Nõuda tuleks vaid seda, … Loe edasi
Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.
Toimub Eesti teaduste akadeemia uurija-professorite konverents. Lähem info.
Vahendeid ja trikke immuunsüsteemi noorendamiseks ja tüümuse funktsioonide taastamiseks küll teadlaste silmapiiril on, kuigi praegu veel ühtegi käega katsutavat ravimipurki lauale panna ei ole, ütleb värske akadeemik Pärt Peterson Vikerraadio „Labori“ saate intervjuus. Tema sõnul toimub sel teemal palju teadustegevust ja ettevõtlust eelkõige USAs. Millised nendest osutuvad kõige tulemuslikumaks või kuidas tuleks neid kombineerida, võib … Loe edasi
Mare Kõiva räägib Vikerraadio „Keelesaates“ jõulu-, nääri- ja uusaastakaartide saatmise kommetest ja sellest, mida võiks jõulukaartidele kirjutada ja kuidas kirjutada. Kuidas pildid, sümbolid ja sõnumid kaartidel on aja jooksul muutunud? Kuula järele.
Värskelt etnoloogia ja folkloristika akadeemikuks valitud Mare Kõiva on intervjueeritav Postimehe rubriigis „Nädala vastaja“. Mare Kõiva ütleb muuhulgas, et Eesti ühiskonnas muudaks ta eelkõige haridussüsteemi. „Haridus peaks olema hea ja ühtlane vaatamata elukohale, päritolule ja võimalustele. Hea tuleviku nimel peaksid kõik õppima kõiki aineid – loobumine keemiast ja füüsikast, kõige madalama tasemega matemaatika valimine, kärbitud … Loe edasi
Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ ilmub Tarmo Soomere arvamuslugu teadustöö eetikast, mis tugineb tema avasõnadele 24. novembril toimunud teaduspärastlõunal „Teadus akadeemilise vabaduse, eetika, meedia ja poliitika ristteel“. (9.12.23, Postimees, „Teadus akadeemilise vabaduse, eetika ja poliitika ristteel“, lk 8). Loe siit.
Tarmo Soomere on külas Kuku raadio saates „Kahe vahel“, kus tuleb juttu tarkustest ja teadmistest, mida võiks Eesti riik oluliste otsuste tegemisel arvesse võtta. Eriti kui teadmised ja tarkused on selleks ellu kutsutud. Tarmo Soomerelt küsitakse muuhulgas tarkusi Riigikogu obstruktsiooni lõpetamise, õpetajate palkade tõstmise ja tervikuna Eesti elu parendamise kohta. Kuula järele.
Toimub teaduste akadeemia üldkogu istung. Antakse üle Eesti teaduste akadeemia medalid Uno Lõhmusele, Urmas Tartesele ja Ülle Sirgile ning ja tänukirjad Dimitri Kaljole ja Eero Vasarale ning Alma Tomingase nimeline medal Mari Moorale.Alma Tomingase medali laureaat, Tartu ülikooli prorektor, professor Mari Moora peab ettekande „Silmaga nähtav taimekoosluste elurikkus kujuneb koostöös nähtamatu elurikkusega“. Akadeemik, Eesti maaülikooli … Loe edasi
Me kasutame tihti rohepöördest rääkides loosungeid, läheneme pealiskaudselt ja unustame ära vajalikud kõrvaltegevused, ütleb Jarek Kurnitski intervjuus rohepöörde ja energiatõhususe teemadel Kuku raadio saates „Sihik“. „Tuuleparke tuleb loomulikult ehitada – ei ole kahtlust, aga tuleb ka salvestus ehitada. Turu tingimused peavad olema sellised, et ettevõtted saavad sinna investeerida. Kui need asjad on tegemata, siis ei … Loe edasi