President Tarmo Soomere osales Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina ja Norra teaduste akadeeemia korraldatud 10. inimõiguste ja teaduse suhestumisele pühendatud sümpoosionil (Berliin, 20.-21.03) lühiülevaatega akadeemilise vabaduse ja inimõiguste temaatika arengutest Eestis viimastel aastatel.
Akadeemik Urmas Varblane arutab koos Bigbanki ökonomisti Raul Eametsaga Vikerraadio saates „Reporteritund“ Eesti majanduse tänase päeva ja tuleviku üle. Kuula järele.
President Tarmo Soomere osales kutsutud eksperdina USA teaduste akadeemiate, Zürichi tehnikaülikooli ETH ja Simons Foundationi korraldatud nõupidamisel „Rebuilding and strengthening Ukrainian scienceand innovation in support of economic recovery“ (Zürich, 19.-20.03). Nõupidamise sihiks oli Ukraina teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemi ülesehitamiseks vajalike meetmete ja tööriistade kujundamine. Tarmo Soomere jagas sessioonis „National models for linking science and innovation … Loe edasi
President Tarmo Soomere osales Varssavis Poola teaduste akadeemias Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja EASAC keskkonnapaneeli kevadisel istungil (18.-19. märts) ning jagas seal kogemusi teadusnõukoja raportite ja märgukirjade kommunikeerimisest ühiskonnale „Teadlase pilguga“ veeru raames ja nädalalehe Sirp teaduskülgedel.
Peeter Saari kirjutab Postimehe loos Maxwelli deemoni nime all tuntuks saanud ideest, mille vastu kestab huvi juba üle pooleteise sajandi. (16.03.24, Postimees, „Kurat, kas sooja saab?“, lk 30). Loe siit.
Karl Pajusalu kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ keelte uuestisünnist. Kuigi keelte surm on tänases maailmas palju tavalisem kui keelte sünd, näib, et keeli tekib hooga juurde. Maailma keelte suurtes andmebaasides, nagu seda on Ethnologue, on esitatud juba üle 7000 keele, neist ligi pool on küll märgitud ohustatuks. Sellest hoolimata keelte üldarv suureneb ja peale täpsema kirjeldamise … Loe edasi
Üha enam tehakse avalikkuses juttu sellest, et teadus peaks rahvamajandusse järjest rohkem ja otsesemalt panustama ning ettevõtetega koostööd tegema. Maarja Grossberg-Kuusk arutleb ajakirja TööstusEST märtsikuu numbri artiklis, kuidas seda saavutada nii, et teadlased oleksid motiveeritud ja ettevõtjad ei pelgaks riske võtta. Loe siit.
Akadeemikud Jüri Engelbrecht ja Jaan Undusk osalevad koos paljude teiste erinevate elualade esindajatega Kadriorus presidendi kantselei ees päikesetõusust kuni päikeseloojanguni toimuval eestikeelsete tekstide suurel ettelugemisel. Loe lähemalt.
Teaduste akadeemias toimub teaduspärastlõuna (XXIX) „Eesti teaduskeele võimalused ja väljakutsed“. Lähema vaatluse alla võetakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele hetkeolukord ning võimalikud edasised suundumused selles vallas. Lähem info.
Loomingu Raamatukogus ilmus kaks Friedrich Nietzsche tähelepanuväärset esseed Richard Wagnerist. Teose tõlkija ja järelsõna autor Jaan Undusk räägib intervjuus Vikerraadio saatele „Delta“, et kuigi sõbralike suhete alguses suhtus Nietzsche suurde heliloojasse pojaliku kiindumusega, tabas teda varsti arusaamine, et Wagner töötab filosoofi maailmavaatele hoopis vastu. Loe/kuula järele siit.
Tarmo Soomere annab intervjuu Vikerraadio hommikuprogrammis. Lisaks peatsele uue akadeemiku valimisele globaalmuutuste valdkonnas tuleb juttu akadeemia missioonist ja rollist ühiskonnas. Tarmo Soomere toob esile, et teema, kus akadeemia on praegu muutunud suhteliselt rahutuks, on tuleviku energiapoliitika ja rohepööre. „Kuna me ei tea, mis on õige, siis me näitame natuke rahutust üles, juhtides tähelepanu arvutusvigadele, erimeelsustele … Loe edasi
Anu Realo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tema ja teiste Warwicki ülikooli teadlaste hiljutine uuring näitas, et inimeste heaolu sõltub ennekõike sellest, kuidas nad ise oma une kvaliteeti tajuvad ja mitte sellest, kuivõrd hästi nad unemonitori hinnangul magasid. (9.03.24, Postimees, „Võta aega magada, jõuad elada“, lk 8). Loe siit.
President Tarmo Soomere pidas Metsküla kooli heategevuskontserdil inspiratsioonikõne, rõhutades, et suur ja väike näevad maailma erinevalt ja sageli peavadki toimima erinevalt. Isaac Asimovile Viidates märkis ta, et areng toimub ainult siis, kui tuleme välja mugavustsoonist. Retsept selleks ei ole kunagi ei lihtne ega valutu ning tõeline lahendus tuleb raskuste ületamisest, mitte nende vältimisest.
Poliitikud on otsustanud kasvatada taastuvenergia osakaalu kümnelt protsendilt saja protsendini, aga eesmärgi täitmine kujuneb tarbijale kestvalt kalliks. Otsides tarbija hinnataluvusele sobivamat elektritootmise portfelli, tuleb tuuleenergia osas kaaluda maismaatuuleparke, kirjutab teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ERRi arvamusloos.
Sirbis ilmub akadeemik Marek Tamme juhitud vestlusringi järgmiseks seitsmeks aastaks valitud kümne uue riikliku teaduse tippkeskuse valimise teemal. Seda konkursil osalenud teadlaste vaatenurgast – kelle seas on nii toetuse saanuid kui ka neid, kelle taotlus jäi rahastamata. (8.03.24, Sirp, „Eesti sai uued teaduse tippkeskused: kuidas, kellele ja milleks?“, lk 34–36). Loe siit.
Teaduste akadeemias toimub akadeemia ja Tartu ülikooli korraldatud rahvusvaheline teadushariduse ekspertseminar „Expanding the Focus of Research in Science Education: New Trends and Best Practices“. Lähem info.
Teaduste akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg ütleb kommentaarina ERRi teleuudistele, et meretuuleparkide kulu ületab maismaaparke kuni 5,5-kordselt ja seetõttu tuleb ka toetus neile kõrgem. Vaata järele.
Kanal2 telesaates „Minu Tallinn“ pakub kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa põgusa, aga põneva sissevaate teaduste akadeemia maja ajalukku ja arhitektuuri. Vaata järele.
Ülo Niinemets kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ viimastel aastatel kättesaadavaks saanud uue põlvkonna suhteliselt kiirelt kaalu langetavad preparaatidest, milles kasutatakse GLP-1 agoniste. Uuringud näitavad aga, et kiirelt kadunud kehakaal taastub, kui ravimi tarvitamine lõpetatakse. Hiigelkasumeid teenivad ravimifirmade esindajad ütlevad, et rasvumine on krooniline haigus ja seda tulebki eluaeg ravida. Samal ajal on juba praegu nende … Loe edasi
„Peaksime olema murelikud viimasel ajal järjest suurema raadamismahu pärast, toimugu see siis ehitiste-trasside rajamiseks või hoopis niidukoosluste tekitamiseks metsa arvelt. Ka pole metsandusinimestele mõistetavad ulatuslikud plaanid hävitada kuivendatud aladel kasvavaid tootlikke ja terveid metsi sookoosluste taastamise nimel. Need on protsessid, mis lähitulevikus hakkavad mõjutama Eesti metsamaa pindala vähenemise poole,“ ütleb Veiko Uri Postimehe lisalehe Maa … Loe edasi
Ene Ergma rääkis oma sünnipäeva eel ETV2 saates „Plekktrumm“, et inimene ei jõua kunagi loojana sellisele tasemele, kus nii perfektne süsteem nagu kosmos kokku panna, lisades, et maapealne teadmatus suure universumilabori toimingutest on pannud inimesi ka loodusega halvasti ümber käima. Loe/vaata järele siit.
Eesti kirjandusmuuseumis toimub pidulik seminar „Mare Kõiva 70“, kus juubilar peab ettekande „Kalaisa, vaaraorahvas, merekari ja veehobused. Sissevaateid veeolenditega seotud traditsioonidesse.“ Lähem info.
Eesti Päevalehe portaalis ilmub artikkel tekkinud väärtuskonfliktist seotult L’Oréal Balticu algatatud programmiga „Naised teaduses“, mis toetab koostöös UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni ja Eesti teaduste akadeemiaga Baltikumi naisteadlaste professionaalset arengut. Nimelt tegutseb L’Oréal endiselt Venemaal. L’Oréal kinnitab, et sooviks aastaid väldanud koostööd edaspidigi elus hoida. Loe siit. Õhtupoolikul Delfis ilmunud artikkel annab edasi värskelt Balti riikide … Loe edasi
„Jah, me ei tea iseennast, me ei tunne oma universumit. Kõik see avaldub hetkel, mil meil tuleb teha otsuseid. Ka vastikuid,“ nendib peagi 80. sünnipäeva tähistav Ene Ergma Vikerraadio saates Päevatee. Tähtedesse kirjutatud – Ene Ergma 80. Juttu tuleb sellest, mida silm koduaknast vaadates märkab ja sellest, mis vanu fotosid vaadates meenub. Kuula järele.