Telegram tutvustab ennast turvalise jutuside äpina, kuid pakub seda teenust vaid kahekõnedes ning pärast seda, kui kasutajad läbivad selle sisse lülitamise tülika kadalipu. Seega ei ole Telegram sarnane jutuside äppidega, mis pakuvad privaatsust kõigile vestlustele ja kogu aeg, kirjutab Dan Bogdanov Eesti Päevalehe portaali arvamusloos.
Elmo Tempel on külas Vikerraadio teadussaatel „Labor“ ja räägib suurtest taevavaatlustest ning galaktikate ja universumi arengu mõistmisest. Kuula järele.
Enn Lust kirjutab Postimehe Tehnika portaali arvamusloos, et vesiniku ja hajutatud energeetika lahendused on tulnud selleks, et jääda ja kiiresti laieneda. Viidata sellele, et vesinikutehnoloogiate läbimurret pole näha ja sestap on see energeetikavaldkond läbi kukkunud, on tema sõnul ääretult pinnapealne argument, mis on eriti jõuliselt kaitsmas jätkuvalt ülikasumlikku süsinikupõhist energeetikat.
„Peamise kohustusena peab Ukraina okupatsioonialal tagama tsiviilelanikele võrreldes eelnenuga võimalikult sarnase kulgemise. Ehk et sõda ei tohi tsiviilelanike õigusi ja tegemisi kahjustada. Samas peab reeglite järgimine balansseerima tsiviilelanike õiguste ja ka okupeeriva armee vajaduste vahel,“ selgitas Lauri Mälksoo Vikerraadio hommikuprogrammis rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi Ukrainale seoses Kurski oblastis võimu hoidmisega. Kuula järele.
Eestis loodud võimekus keeruliste infotehnoloogiliste süsteemide turvaomaduste analüüsiks ning kaitsemeetmete loomiseks ja valikuks aitab nii meie kui ka meie liitlaste kaitsetööstusi, mis lähiaastatel kindlasti kiirelt arenevad, kirjutab Dan Bogdanov ERRi portaalis ilmunud arvamusloos.
Lauri Mälksoo ütleb „Aktuaalses kaameras“, et Ukrainal on rahvusvahelise õiguse järgi õigus Venemaa pinnal sõda pidada, kuna on sõjas see pool, kes langes agressiooni ohvriks. Küll aga peab Ukraina nendel aladel kinni pidama okupatsioonivõimu reeglitest. Loe/vaata järele.
Paide arvamusfestivalil hariduse alal toimub teaduste akadeemia naisakadeemikute kogu korraldatud arutelu „Rohkem naisi reaalteadustesse!“. Arutelu juhib füüsik, teaduse populariseerija ja AS Metrosert juhatuse esimees Aigar Vaigu. Arutelus osalevad akadeemikud Krista Fischer ja Maarja Grossberg-Kuusk ning Tartu ülikooli doktorant ja õpetaja Hanna-Britt Soots ja Tallinna reaalkooli õpilane Saskia Põldmaa.
Kirjastuselt Springer ilmus Jüri Engelbrechti raamat „A Journey into the Nonlinear World“, mis on autori isiklik lugu mittelineaarsete nähtuste uurimisega tegelemisest enam kui poole sajandi jooksul. Rohkem infot siin.
Sellest, kes on USA president, ei pruugi otseselt sõltuda kogu maailma saatus. Küll aga on oluline, milliseks kujuneb maailma kõige võimsama majandusega kogukonna suhtumine teadmistesse ja tulevikku, kirjutab akadeemia president Tarmo Soomere Postimehe portaali arvamusloos. Milles seisneb praeguse USA asepresidendi Kamala Harrise tugevus, paistab kohe silma, kui vaadata ta minevikku ja vastutusvaldkondi. Tarmo Soomere ütleb, … Loe edasi
Mare Kõiva pälvib Põlva rahvahariduse seltsi välja antava Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna. Loe lähemalt.
Anu Realo ütleb Eesti Päevalehe nädalalõpulehes LP ilmunud Eesti mürareostusest rääkivas artiklis, et uuringute järgi on Eestis võrreldes paljude teiste riikidega suur käitumisvabadus ja käitumist reguleerivad sotsiaalsed normid lõdvad. (19.07.24, Eesti Päevaleht LP, „„See häirib mind!““, lk 30–32).
Õhtulehes ilmub intervjuu Ene Ergmaga, kelle töö tulemusel kuulub Eesti juba ligi kümme aastat Euroopa kosmoseagentuuri. (19.07.24, Õhtuleht, „Edasi tähtede poole! Ene Ergma: me ei tohi öelda, et sina ei või unistada, sest sa elad nii pisikeses riigis“, lk 4–5). Loe siit.
Tõnu Tannberg kirjutab Tartu Postimehes aastatel 1877–1878 toimunud Vene-Türgi sõja tahust meie ajaloos, mis on seni tagaplaanile jäänud. Nimelt paigutati selle sõja ajal Vene impeeriumi Balti kubermangude korteritesse massiliselt sõjavange. Eestisse paigutati ligi 900 türgi sõjavangi ning Tartusse üks kindral ehk paša koos kahe tentsikuga. Tegemist oli Hadži Osman-pašaga, kes oli vangi langenud 28. detsembril … Loe edasi
Avaldatakse akadeemik Jaak Aaviksoo juhtimisel koostatud hariduskulude analüüs, mis märgib, et kui investeeringute osakaal hariduskuludes ületab oluliselt Euroopa Liidu keskmist, siis kulu õpetajate palkadele jääb endiselt teistele riikidele alla. Eriti kehv on olukord kutsehariduses, mis vajab kindlasti raha juurde. Probleem on ka keskse ülevaate puudumine, kuhu hariduses raha tegelikult läheb. Üks suur järeldus on, et … Loe edasi
Jaak Vilo kirjutab ERRi arvamusloos, et Eesti jaoks vajalikku tehisintellekti arengut ja rakendusi kiirendav meede oleks investeerida igal aastal kümnetesse uutesse doktorantuuri projektidesse, mis võimaldaks talendikatel noortel alustada vastavate uurimisküsimuste kallal pusimist. Lisaks inimestele on vaja andmeid, arvuteid tehisintellekti treenimiseks ja rakendamiseks ning elektrit, sest arvutite suurim kulu on elektri- ja ülalpidamiskulu. „Ülikoolid, uurimiskeskused, innovaatilised … Loe edasi
Karl Pajusalu pälvib Eesti ja Läti keeleauhinna. Loe lähemalt.
Ilmamaa kirjastuse Mõtteloo sarjas ilmub Tõnu Tannbergi kogumik „Ajalugu ei ole kunagi liiga palju“. Lähem info.
Eero Vasar vastab Novaatori portaalis lugeja küsimusele: kuidas liblikad kõhtu saavad? Kuigi „liblikad kõhus“ tunne võib esineda positiivsetes olukordades, nagu armumine, on selle mehhanismid tegelikult väga sarnased ärevusega. Mõlemad tunded on seotud ootuse ja teadmatusega, mis võivad põhjustada sarnaseid füüsilisi sümptomeid. Eero Vasara sõnul on kõigi nende tunnete ühisnimetaja keha autonoomse närvisüsteemi aktiveerumine, mis tekitab … Loe edasi
Seekordsed riigieksamid tõid taas esile probleemi, et tihti ei saada aru diagnostiliste testide omadustest ja ka piiridest nende kasutamisel, kirjutab Postimehe portaali arvamusloos Krista Fischer. Ka petturluse tuvastamiseks kasutatav test on samasugune diagnostiline test nagu koroona-, dopingu-, narko- või rasedustest. Seega on selle testi kasutamisel elementaarne, et eelnevalt on tehtud põhjalik uuring, mis teeb kindlaks … Loe edasi
Teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eestvedamisel avatakse veebileht assamblee.riigioigus.ee, kuhu on kogutud pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist uue põhiseaduse koostanud Põhiseaduse Assamblee tööga seotud allikad. Lähem info.
Anne Kahru kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ plastireostusest. Ta toob esile, et alates 1950. aastaist on praeguseks toodetud umbes 10 miljardit tonni plastikut. Suuremast osast sellest – üle 8 miljardist tonnist ehk 80 protsendist – on praeguseks saanud jäätmed. Praegu on väljatöötamisel rahvusvaheline dokument, mille eesmärk on panna piir plastisaastuse suurenemisele. Sellele on aga plastitootjatel suur … Loe edasi
Postimehe taskuhäälingu sarjas „Kes me oleme? Kust me tuleme?“ on koos arheoloog Marika Mägiga külas akadeemia president Tarmo Soomere. Saates võetakse fookusesse viikingiaeg ning uuritakse, kas võime rääkida tolleaegsetest Eesti alade inimestest kui eestlastest, kas võime rääkida, et meie esivanemad olid osa viikingite maailmast, kuidas siis meil elati ning millised võisid olla suhted naabritega. Kuula … Loe edasi
„Eesti on läinud liiga palju tarkade kurnamise ja neile päitsete pähe panemise teed. See on üks kriisidest, milles praegu oleme,“ kirjutab teaduste akadeemia president Tarmo Soomere Sirbis ilmunud arvamusloos. Artikkel on kirjutatud loodusressursside aastakonverentsil „Tõde või tegu“ 10. mail peetud ettekande „Tarkus kujundab loodusressursside väärtuse“ ainetel. (21.06.24, Sirp, „Tarkuse kurnamisest ja kasutamisest“, lk 10–13). Loe … Loe edasi
Teaduste akadeemias toimub raamatu „Eesti Vabariigi preemiad 2024“ esitlus. Raamat koondab lood riigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi-, kultuuri- ja hariduspreemiate laureaatidest. Loe lähemalt.