Maailma riigid pingutavad kõvasti, et vähendada või tagasi pöörata aastakümnete jooksul meie keskkonnale tekitatud kahju. Selle nimel töötavad ka Tallinna tehnikaülikooli jõuelektroonikud eesotsas akadeemik Dmitri Vinnikoviga, kes räägivad oma tööst lähemalt Novaatori portaalis.
Teaduste akadeemias toimus akadeemia juhatuse laiendatud istung akadeemiaga assotsieerunud teadusseltside ja ühendustega. Ühiselt arutati akadeemia ja seltside vahelist koostööd ning võimalusi paremaks ühiseks dialoogiks ühiskonnaga. Peasekretär Jaak Järv esitas ülevaate senisest koostööst. Seltside esindajad tutvustasid enda tegevusi ja jagasid mõtteid tulevikukoostööst. Seltside arhiividega seonduvast rääkis rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna asejuhataja Gristel Ramler. Arutelu võttis kokku president … Loe edasi
Tarmo Soomere avab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ lugejale põhimõtteid, millest teaduste akadeemia peab akadeemikute valimisel lähtuma. Heaks tooniks peetakse, et liikmeid oleks maksimaalselt 80. Uusi liikmeid valitakse vähemalt kord kolme aasta kohta. Kui mitu ja millisel erialal, pole lihtne otsus. Ühest küljest on väga erinevate erialade pakkimine ühe institutsiooni sisse väikeses riigis igati mõistlik. Teisest … Loe edasi
Ajakirja Keel ja Kirjandus 3. numbris räägib Mare Kõiva 1970. aastate Eesti vabameelsest vaimsest ja akadeemilisest õhkkonnast, rahvaluuleuurijate töö telgitagustest ning järjepidevusest ja uuendustest folklooris ja selle uurimises. Loe siit.
8. aprillil suri Ediburghis 94. aasta vanusena Šoti füüsik Peter Higgs. Intervjuus Postimehele räägib tema tegevusest Martti Raidal – et teda meenutada ja selgitada lähemalt Higgsi bosonit ehk Higgsi osakest, mille olemasolu Peter Higgs esimesena ennustas. (11.04.24, Postimees, „Õnnelik „ühe osakese mees“ Peter Higgs“, lk 11). Loe siit.
Tartus AHHAA keskuses antakse üle tänavused teaduste akadeemia eriauhinnad õpilaste teadustööde konkursil. Akadeemia presidendi eripreemiad teadlastee lootustandva alguse eest pälvivad Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Laur Matthias Matzen, Miina Härma gümnaasiumi 12. klassi õpilane Maret Hallik ja Pirita majandusgümnaasiumi 12. klassi õpilane Miia Malm. Loe lähemalt.
Tallinna ülikoolis toimub esimene Eesti humanitaarteaduste aastakonverents. Kolm päeva kestvast konverentsist loodetakse nii valdkonnasisest sidujat kui sildade loojat koostööks teiste valdkondadega. Marek Tamme sõnul seisnebki tulevik eri valdkondade teadmiste ristamises. Loe/kuula lähemalt siit.
Üldhariduse rahastamisprobleeme ei saa taandada pelgalt hariduspoliitiliseks küsimuseks. Need vajavad jätkusuutlikuks lahenduseks eelkõige õiguste, kohustuste ja vastutuse selgemat jaotust kolme osapoole – riigi, omavalitsuste ja haridusministeeriumi vahel, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehe arvamusloos. (10.04.24, Postimees, „Kuhu kaob üldharidusest raha?“, lk 12). Loe siit.
Tervis on meile kõige lähem ja seetõttu otsime viise seda hoida ja turgutada. Vikerraadio saade „Teise mätta otsast“ uurib, mida soovitab selleks immunoloog ja kuidas näeb tervistavate praktiseerimist antropoloog. Immunoloogi vaadet avab akadeemik Pärt Peterson, kes on uurinud immuunsüsteemi „läbisaamist“ inimese organismi ja haigustekitajatega. Teise mätta otsas on Marko Uibu ehk antropoloog ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor ning … Loe edasi
Teadlikkuse kasv ja tehisintellekti progress nõuavad privaatsuse uut kvaliteeti ning e-riigi teenuste edasiarendamine värsket käsitlust nii privaatsusest kui ka andmekaitsest, kirjutab Dan Bogdanov Eesti Päevalehe portaalis. Ta annab viis soovitust, kuidas saame oma kodanike andmeid paremini kaitsta. Loe siit.
Jüri Allik kirjutab Postimehes järelehüüde hiljuti meie seast lahkunud Daniel Kahnemanile, kes on ja ilmselt jääb üheks kõige tuntumaks psühholoogiks kogu maailmas. (6.04.24, Postimees, „Daniel Kahneman – eriomaselt vaheda mõtteilmaga õpetlane“, lk 27). Loe siit.
Päikese- ja tuuleenergia „energiaauke“ ei sobi katma soojuselektri- ega ka aatomielektrijaamad, sest need ei tooda kasumit, kui ei tööta ühtlase optimaalse elektrit genereeriva koormusega. Vaja on seadmeid nii elektri salvestamiseks kui ka salvestatud energia vajadusel taas elektrienergiaks muundamiseks, kirjutab akadeemik Enn Lust Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Ta juhib selle aasta algusest tööle hakanud jätkusuutliku rohelise … Loe edasi
Akadeemik Dimitri Kaljo pälvis Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia nõukogu otsuse alusel Gottfried Albrecht Germanni märgi. Germanni märgiga tunnustatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia kui ka mujal tegutsevaid isikuid, kes on märkimisväärselt panustanud asutuse arengule ja eesmärkide täitmisele. Märk antakse üle 17. aprillil toimuval teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolekul. Lähem info.
Teaduste akadeemias toimub konverents, kus ennast tutvustavad globaalmuutuste akadeemiku kohale esitatud kaheksa kandidaati. Lähem info.
President Tarmo Soomere kohtus Prantsuse suursaadik M. Emmanuel Mignot’ga. Vesteldi mereteadusest Prantsusmaal ja Eestis ning kahe riigi vahelisest koostööst. Tarmo Soomere tutvustas eesti teadlaste tööd rannikuteaduse, lainetuse klimatoloogia, veealuse robootika ning ökoloogia valdkondades. Räägiti rahvusvahelisest teaduskoostööst. President rõhutas vajadust aktiivsemalt kaasta Prantsuse teaduste akadeemiat Rahvusvahelises teadusnõukogus (International Science Council) ja selle Euroopa liikmete grupis, et … Loe edasi
Erakond Eestimaa Rohelised kohtus president Tarmo Soomerega seoses 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistega. President selgitas teaduste akadeemia konsulteerivat, kuid erapooletut rolli riigijuhtide teaduslikus nõustamises. Tarmo Soomere tutvustas 27 Euroopa Liidu riigi teaduste akadeemiate avaldust „Tugev, avatud ja vaba teadus ja haridus on Euroopa tuleviku nurgakivi“ Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatidele, milles rõhutatakse teaduse kandvat rolli Euroopa … Loe edasi
Kinos Artis esilinastub dokumentaalfilm „Mees missioonil“, mis portreteerib teaduste akadeemia presidenti, mereteadlast ja matemaatikut Tarmo Soomeret. Filmi režissöör on Kaupo Kruusiauk. Lähem info.
Euroopa Liidu majandustegevusest tekib aastas jäätmeid 2,5 miljardit tonni ehk 5 tonni inimese kohta. Lisaks tekitab iga inimene aastas peaaegu pool tonni olmejäätmeid. Hoolimata jõupingutustest ei ole jäätmete kogus vähenenud, kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ akadeemik Jakob Kübarsepp. ELi ringmajanduse tegevuskavas on võetud eesmärgiks vähendada prügilasse ladestamist maksimaalselt võimaliku piirini. Jäätmete minimeerimist on võimalik saavutada, … Loe edasi
Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe arvamusloos sellest, millele kulub meie haridusraha. Ta toob esile, et tuleviku kavandamisel, sh hariduskulude optimeerimisel tasuks tähelepanu pöörata eelkõige investeeringukomponendile, seejuures seotult haridusstandardiga. (27.03.24, Postimees, „Kuhu kaob haridusraha?“, lk 12). Loe siit.
Teaduste akadeemiad saavad toimida riigi ja ühiskonna parimates huvides vaid siis, kui nad on sõltumatud poliitilistest, ärilistest või mistahes muude osapoolte huvidest. Riigi või valitsuse tasemelt lähtuvad katsed mõjutada teaduste akadeemiat on Eestis pigem naljakad ja seni edutud. Selliste katsete kasvav hulk maailmas aga peegeldab muutuvat globaalset väärtusruumi, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. … Loe edasi
Jaak Aaviksoo räägib intervjuus Sakalale sellest, et lähestikku asuvatest ja pooltühjadest Abja ja Karksi-Nuia koolist kaob gümnaasiumiaste ükskord niikuinii; sellest, miks me ei taju end omal maal peremehena; ning sellest, kuidas oli tema haridusministriks oleku ajal aru saada, millise meelsuse ja keelsusega oli üks või teine Eesti venekeelne kool. (23.03.24, Sakala, „Jaak Aaviksoo: kaks gümnaasiumi … Loe edasi
Jüri Allik kommenteerib ERR Novaatori portaalis maailma õnneraportit, kus Eesti paigutub 34. kohale, jagades sellega pulka El Salvadori ja Poolaga. Jüri Alliku sõnul on näha, kuidas Baltimaades on iga uus põlvkond oma eluga rohkem rahul ja õnnelikum, liikudes nii järjest lähemale Põhjamaadele. Loe siit.
„Suhteliselt lihtne on teadlase tasemel saavutada teadustöö hea tava ja teaduseetika printsiipide järgimine. Olgu piitsa või präänikuga, eneseregulatsiooni või sunniga. Sellest ei piisa. Kui tahta, et teaduskogukonna kui terviku vastutustundlikkus kasvaks, tuleb teaduseetika rakendamine järjekindlalt laiendada kollektiivsele südametunnistusele, teisisõnu, asutuste, rahastajate ja poliitikakujundajate tasemele,“ kirjutavad Tarmo Soomere ja Raivo Uibo Sirbis. (22.03.24, „Arenev Euroopa teaduse … Loe edasi
Õhtulehe portaalis ilmub intervjuu Veiko Uriga, kes tõdeb, et paljude tänapäeval esiplaanile tõstetud erinevate metsa hüvede, sealhulgas süsiniku sidumise kõrval hakkab metsakasvatuse tegelik sisu tahaplaanile jääma. Loe siit.