Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) taskuhäälingus on külas akadeemik Anu Realo, kellega tuleb juttu psühholoogiast, Suurest Viisikust, Maailma Väärtuste uuringust ning Inglehart-Welzeli kultuuritüpoloogiast, samuti poliitikast. Kuula järele.
Kalle Kirsimäe esineb ettekandega riigikogus toimuval konverentsil „Fosforiit – rõõm või mure?“ Ettekande põhjal ilmub 18. novembril ERRi arvamuslugu, kus Kalle Kirsimäe kirjutab: „Maavara on rikkus, aga ei ole iluasi, ja meil on riigina vaja teaduspõhiselt teada, mis meil siin on, mis koguses, millise kvaliteediga, milliste võimalike kahjude ja millise võimalike tulude ning majandusliku mõjuga. … Loe edasi
Kuigi plastide käitlemiseks uuritakse ja katsetatakse mitmeid uudseid tehnoloogiaid, pole meil ei aega ega ruumigi neid ära oodata. Samuti vajab iga ringmajandus korralikku energiasisendit, tuletab akadeemik Jaak Järv meelde Postimehe intervjuus. (14.11.24, Postimees, „Akadeemik Jaak Järv: head ja odavat viisi plastide ümbertöötlemiseks ei ole ega ka tule“, lk 14–15). Loe siit.
Kalle Kirsimäe ütleb intervjuus Postimehele, et fosforiidi kaevandamisega kaasnevad sedavõrd suured keskkonna- ja poliitilised riskid, et ainuüksi seepärast pole tööstuse rajamine praegu mõeldav. (13.11.24, Postimees, „Akadeemik: fosforiiditööstuse riskid on liiga suured“, lk 11). Loe siit.
Vilniuses, Leedu teaduste akadeemias toimub Balti riikide „Naised teaduses“ stipendiumite pidulik üleandmine. Rohkem infot.
Mare Kõiva räägib Vikerraadio saates „Labor“ sellest, kuidas kassid ja inimesed omavahel suhtlevad. Kuula järele.
Rahvusvaheliseks teaduspäevaks valminud ERRi saates „Teadus kasumiks“ esinejate seas on Mart Saarma, kes räägib sellest, kuidas ettevõtlikkus teaduses ära tasub, olles ka ise selle ilmekaks näiteks. Ta näeb suurt potentsiaali IT ja biomeditsiini ühendamises. Vaata järele.
Maris Laan kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et Eesti areng jätkub vaid siis, kui meil on piisavalt akadeemilist järelkasvu Eestile kriitilistes teadusvaldkondades. Eesti teadlased seisavad jätkuvalt silmitsi projektipõhise rahastuse ja ebakindlusega tuleviku ees ja meil on terav akadeemilise järelkasvu probleem. On aeg algatada riigi tasandil arutelu akadeemiliste töötajate stabiilse tenuuriraja ja põhipalga raamistiku loomise ning … Loe edasi
Sirbis ilmub intervjuu Urmas Kõljalaga looduse andmebaaside teemal. Ta ütleb, et kõik tema viimase aja ponnistused on selleks, et viia andmete ühtne ruum ja haldamine uuele tasemele. „Näen siin väga suuri innovatsioone ja võimalusi nii Eesti kui globaalse kogukonna jaoks, aga ka teoreetilisi küsimusi, mis tuleb eelnevalt lahendada,“ sõnab akadeemik Kõljalg. (8.11.24, Sirp, „Rohkem andmekultuuri!“, … Loe edasi
President Tarmo Soomere osaleb konverentsi „Tasakaalus majanduse foorum 2024: elevant toas“ arutlusringis: „Kliimasõbralik majandus Eestis 2040: riskid ja võimalused“. Rohkem infot foorumi kohta siin. Loe kajastust Äripäevas.
Lauri Mälksoo on külaline Vikerraadio saates „Reedene intervjuu“, kus aruteluteemaks on rahvusvaheline õigus: Kuidas julgeolekupoliitiiselt turbulentsel ajal õigeid valikuid teha ja mismoodi rahvusvaheline õigus väikeriike kaitseb? Lauri Mälksoo selgitab laiemalt rahvusvahelise õiguse toimimist ning seda, miks on nii keeruline ÜRO-d reformida. Loe intervjuud/kuula järele.
Margus Lopp räägib Vikerraadio saates „Huvitaja“, mida peale hakata põlevkiviga, kui seda kütteks kasutada ei sobi, mida sellega siis peale hakata? Ta pakub välja võimalusi, kuidas saada põlevkivist ehk kukersiidist kasulikke materjale ja tooteid ilma ohtlike kõrvalsaadusteta. Kuula järele.
Tartu Loomemajanduskeskuses toimuval Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil „Kas oleme sisenemas suuremate rändepiirangute ajastusse?“ esineb Lauri Mälksoo ettekandega „Põgenikud ja massiränne: kas rahvusvahelise õiguse tõlgendamine on muutumas?” ja Tiit Tammaru ettekandega „Kas oleme sisenemas uude rändepiirangute ajastusse?“. Lauri Mälksoo osaleb ka Tiit Tammaru juhitaval arutelul „Rändepoliitika kujundamine, universaalsed inimõigused, väärtused, ühiskonna vajadused, majanduslik surve, karmistuvad reeglid“.
Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide „Naised teaduses“ stipendiumite konkursil pälvivad Eesti teadlastest stipendiumid Mari Tõrv, Kadri-Ann Pankratov ja Marju Himma. Loe lähemalt.
Delfi taskuhäälingusarjas „Olukorrast digiriigis” räägivad akadeemik Dan Bogdanov ja RIA valimiste infosüsteemide arenduse osakonna tootejuht Tõnis Lepik e-valimistest ja nende turvalisusest. Dan Bogdanov toob muuhulgas esile, et tema hinnangul tekib kümne aasta jooksul juurde riike, kus on internetivalimised. Kuula järele.
Kalle Kirsimäe kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et maailmas on viimase kümnekonna aasta vältel tekkinud tuhandeid ajakirju, kus sisuliselt vilistatakse senistele teaduskirjastuse rangetele kriteeriumidele. Tihti taandub aga teadlase edukuse hindamine just avaldatud teadustööde arvule ja mitmesugustele tema edukust mõõtvatele indeksitele. Seepärast ongi mõistetav kiusatus lõpetada frustreeriv säravate ja mõjukate ajakirjade uste kulutamine ning avaldada kiiremini … Loe edasi
Anne Kahru räägib Kanal 2 teadussaates „Ja nii ongi?“ antimikroobse resistentsuse teemaplokis mikroobide levikut piiravatest antimikroobsetest pindadest, mida KBFI keskkonnatoksikoloogia labor ja Tartu ülikooli füüsika instituut ning molekulaar- ja rakubioloogia instituut koostöös arendavad uue projekti „Sünergial põhinevad antimikroobsed pinnakatted – innovatiivsed rakendused tervishoius“ raames. Vaata saadet järele siit (antimikroobse resistentsuse teema minutitel 11:41–17:03).
Tallinna Õpetajate Majas toimub teaduste akadeemia küberturvalisuse komisjoni konverents „Usaldusest ja usaldatavusest 2024: valimiste tehnoloogia”. Rohkem infot.
Maksurahale lisa leidmiseks peaks pakkuma teadlastele lisatuge välismaiste rahastusallikate leidmiseks ja arendama teadusmahukat tööstust, ütleb intervjuus ERR Novaatorile teaduste akadeemia tulevane president Mart Saarma. Ta toob esile, et riigil peab olema pilt, kus oleme teaduses väga maha jäänud, kas Eestile oleks väga oluline midagi kiiresti arendada või on tulemas uus tehnoloogia, millele peaks tähelepanu pöörama. … Loe edasi
Eestis on teadlasi ja riigile vajalikke eksperte vähem kui maailmas teadusharusid. Mis tähendab, et parim nõu nii selle kohta, mida teha, kui ka mida kindlasti tegemata jätta, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Kui parimad spetsialistid töötavad kasumit taotlevates ettevõtetes või on neis omanikud, lähevad asjad keerukamaks. Neid ignoreerides ja teiste käest küsides ei … Loe edasi
Tartu ülikooli senat võtab vastu otsuse tunnustada Tartu ülikooli suure medaliga rahvusvahelise ettevõtluse professorit, akadeemik Urmas Varblast. Loe lähemalt.
Võimsa energia tähtsus hakkab majanduskasvu näitajates tasapisi taganema molekulaardetailide informatsioonirikkuse ees, leiab akadeemik Agu Laisk oma kunagise juhendatava Kalevi Kulli kõnet kommenteerides. (24.10.24, Postimees, „Elupaikade hävitamine on poliitilise valiku küsimus“, lk 14–15). Loe siit.
Tiit Tammaru osaleb Arenguseire Keskuse, Eesti Koostöö Kogu ja Noored Kooli arutelul „Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?“. ETV hommikuprogrammi „Terevisioon“ intervjuus toob ta Eesti haridusliku ebavõrdsuse teguritest kahe suuremana välja kooli õppekeele ja vanemate tausta. Kodukeelepõhiste erisuste muutumine suhteliselt väikeseks on Tiit Tammaru sõnul umbes põlvkonnapikkune protsess. 5. novembri Õpetajate Lehes ilmub samal teemal … Loe edasi
Postimehes ilmub usutlus Mart Saarmaga, kes räägib nii oma teadlasetööst kui ka plaanidest tulevase akadeemia presidendina. Muuhulgas nendib ta, et meil Eestis on natuke veider ja pimegi usk sellesse, et kui keegi uurib kaugete galaktikate käitumist, siis paraneb nagu imeväel kohalike inimeste heaolu. „Kahjuks ei ole see nii. Heaolu paraneb, kui ettevõtted suudavad luua asju … Loe edasi