Parem rahastamine võimaldab kindlasti saavutada paremaid tulemusi, ent oluline on ka rahastuse korraldus ja sellest johtuv huviline käitumine nii asutuste kui inimeste tasemel, kirjutab Jaak Aaviksoo Postimehes ilmuvas arvamuslugude sarjas „Kuhu kaob haridusraha?“. Loe siit.
Jüri Engelbrecht kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ globaalprobleemide keerukusest. Üle 20 aasta tagasi, uue aastasaja alguses loetleti hulk globaalprobleeme, mida tuleks sel sajandil lahendada. Pika nimekirja lahendamist nõudvate probleemide juures jäi kõlama küsimus: kuidas inimkond kõigi muutuste ja ohtudega hakkama saab? „Küllap on see praegugi kõige olulisem küsimus. Lihtne vastus sellele küsimusele on see, et … Loe edasi
Loodusressursside aastakonverentsil 2024 „Tõde või tegu“ Rakvere AQVA SPA konverentsikeskuses esineb president Tarmo Soomere avaettekandega „Tarkus kujundab loodusressursside väärtuse“ ja akadeemik Veiko Uri ettekandega „Eesti metsandus kliimamuutuste valguses“. Lähem info.
President Tarmo Soomere osales 7.–9. mail Eesti ametliku esindajana NATO teaduse- ja tehnoloogiaorganisatsiooni mereteaduse ja -tehnoloogia ekspertkomitee (NATO Science and Technology Organisation, STO, Marine Science and Technology Experts Committee, MSTC) istungil La Spezias, Itaalias.
Euroopa teaduste akadeemiad teevad ühispöördumise Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiste kandidaatide poole, rõhutades, et tugev, avatud ja vaba teadus ning haridus on Euroopa tuleviku nurgakivi. Loe siit.
Hiljuti kõrgeima erialase tunnustusega – Rydbergi kuldmedaliga – autasustatud akadeemik Jarek Kurnitski räägib Vikerraadio saates „Labor“ tema juhtimisel välja töötatud ventilatsioonivalemist, mille abil saab tõkestada viiruste levikut. Loodetavasti jõuab see Euroopa standardisse ja sedakaudu ka hoonete ventilatsiooni projekteerimise praktikasse. Kuula järele.
Teaduste akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg ütleb intervjuus ERR-i uudisteportaalile, et energiamajanduse arengukava aastani 2035 tunnistab esmakordselt, et ilma põlevkivijaamade reservvõimuseta pole võimalik elektriturgu pärast 2030 aastat tasakaalustada. Tema sõnul pole võimalik, et riik maksab kinni roheenergiale üleminekuga seotud kulud, vaid need võetakse ikkagi tarbija taskust. Ei tasu ka unistada, et Eesti elektrihind langeks Põhjamaade … Loe edasi
Meie tänased nutitelefonid ja arvutid töötavad ränist tehtud kiipidel. Insenerid on aga näinud nende kiipide piire ning siht on seatud fotoonika ja kvantmehaanika suunas – lootusega lahendada arvutiga veelgi keerulisemaid ülesandeid, kirjutab Dan Bogdanov Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Teadlaste hinnangul kulub tänastest arvutitest palju kiiremini tegurdava kvantarvuti ehitamiseks vähemalt 20 aastat. Postkvant-krüptograafia uurib aga juba … Loe edasi
Jüri Allik räägib Õhtulehele õnnelikkusest ja põhjustest, miks on Eesti maailma õnneraportis 34. kohal. Ta ütleb, et õnnelik olemisest piisab mingist rahahulgast, aga selleks, et olla väga õnnelik, üksnes rahast ei piisa. Lisaks toob ta muuhulgas esile, et üldiselt jääb inimene enam-vähem sellele õnnelikkuse tasemele, kus ta oli noorest peast, hilisemas elus muutub see üsna … Loe edasi
Mare Kõiva räägib Vikerraadio hommikuprogrammi „Vikerhommik“ intervjuus 1. mai ja volbripäeva kommetest nii Eestis kui välismaal. Tema sõnul on 1. mail tehtud tihti aiatöid, puhastatud ja põletatud see kõigest vanast. Seejuures on alati leitud hetk ka tähistamiseks. Kuula/loe järele.
Vikerraadio saates „Reporteritund“ arutleb akadeemik Marek Tamm koos Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonelaga, kuidas on mõjunud Eestile 20 aastat Euroopa Liidus ning mil moel on selle ajaga muutunud Eesti ja mil moel Euroopa Liit. Saates meenutatakse, millised olid meie ootused ja eeldused Euroopa Liidu suhtes enne liitumist, mis neist ootustest ja mõnel juhul … Loe edasi
Me kõik vajame vähemalt elementaarseid teadmisi immunoloogiast, et mõista paremini meie organismi talitlust, kirjutab Raivo Uibo ülemaailmse immunoloogia päeva puhul ilmunud ERRi arvamusloos.
Peame olema võimelised tootma igal ajahetkel meile vajamineva energia ise, ütleb Tarmo Soomere Eesti Päevalehele antud intervjuus. „Olen veendunud, et Eesti võlukepike või Nokia on rohepöördeks, õigemini roheleppeks vajalike tehnoloogiate väljatöötamine, katsetamine, vähemalt prototüüpimine või isegi tootmine.“ Loe siit.
Tõnu Tannberg pälvib Hendrik Sepa nimelise artiklipreemia artikliga Vene sõjaväe kohalolust Tartus tsaaririigi lõpuperioodil. Loe lähemalt.
Paraku interneti virtuaalsusest ega apteegiriiulilt immuunsüsteemi tugevdavat imevahendit ei leia, kirjutab Pärt Peterson Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Küll aga aitavad immuunsüsteemi võimekust tugevdada tervislikud eluviisid. Samuti tasub hea immuunsuse säilitamiseks piirata oma pideva stressi allikaid. (27.04.24, Postimees, „Immuunsust tugevdada ei saa, aga tervislik eluviis aitab“). Loe siit.
Ahjusooja raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ üks autoreid Mart Kalm ütleb Pealinna portaalile antud intervjuus, et linnaehituses toimub suur murrang: „Tallinnas on see siiani olnud väga tagurlik, välja arendamata. Linnavalitsus ei ole ju osanud aastakümneid sellele tähelepanu pöörata ning nüüd viimasel ajal näeme, kuidas nüüdisaegne käsitlus tänapäeva ruumist on ka Tallinnasse jõudmas.“ Loe siit.
„Me oleme olukorras, kus ühiskond on äärmiselt plahvatusohtlik. Ükskõik mis asi sobivas soustis ette visata – ja osa ühiskonnast läheb põlema. Sellisel ajal tuleb reageerida teistmoodi. Rahulikkusega, akadeemilisusega, järelemõtlemisega. Faktidele ja ainult faktidele toetumisega,“ ütleb Tarmo Soomere Eesti Päevalehele antud pikas intervjuus, kus tuleb muuhulgas juttu veel riigipea rollist, teadusest ja teadusnõust, tarkusest, tehisintellektist ja … Loe edasi
President Tarmo Soomere on külas ERRi venekeelse telekanali ETV+ hommikuprogrammis „Kofe+“. Juttu tuleb Eesti teaduse prioriteedidest, teaduse rollist kriiside lahendamisel ja kliimamuutustest. Vaata järele (al 00:27:06).
„Kui me kavandame Euroopa Liidu tulevikku, siis ei tule seda tingimata näha ühtsuse suurendamises, vaid pigem paljususe kasvatamises. Euroopa Liidu identiteet ei põhine mitte ühtsetel, vaid ühistel, jagatud väärtustel ja arusaamadel. Ja mida rohkem on seda, mida jagada, seda rikkalikum see identiteet on,“ kirjutab Marek Tamm Eesti Euroopa Liitu astumise 20. aastapäevale pühendatud Eesti Päevalehe … Loe edasi
Akadeemik Tõnu Tannberg ja ajalooprofessor Mati Laur on külas Vikerraadio saates „Külaline“, mille fookuses on nende sulest ilmunud uus raamat „Rajoonide aeg 1950-1962“. Raamatus on juttu ajast, mil Eesti oli halduslikult jagatud paljudeks väikerajoonideks. Kuula järele.
Globaalmuutuste akadeemikuks valitud Ülo Mander ütleb Vikerraadio hommikuprogrammi intervjuus, et loodusgeograafid üle maailma on viimasel ajal rohkem tähelepanu pööranud keskkonnaprobleemide põhjuste uurimisele – eeskätt kasvuhoonegaaside tekkimise ja ka nende võimaliku sidumise uurimisele, et kuidagimoodi pidurdada või leevendada käimasolevat kliimasoojenemise protsessi. Ülo Manderi sõnul näitavad väga paljud faktid, et fossiilsete kütuste meeleheitlik pidurdamine ei too kaasa … Loe edasi
On aeg põhjalikult muuta meie ettekujutust Eesti maavarast põlevkivist, mille põletamise ja õliks ajamise aeg saab otsa. Ometi on selles pruunis kivis peidus midagi hoopis väärtuslikumat – 300 miljonit aastat tagasi loodud unikaalsed orgaanilised struktuurid, kirjutab akadeemik Margus Lopp Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Viimased 7–8 aastat on Tallinna tehnikaülikooli tööstuskeemia laboris arendatud projekti Kerox, et … Loe edasi
Toimus teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolek. President Tarmo Soomere andis üle autasud ning esitas kokkuvõtte akadeemia tegevusest 2023. aastal. Riigi teaduse elutööpreemia laureaat, akadeemik Jakob Kübarsepp pidas ettekande teemal „Triboloogia – nähtamatu, kuid oluline“. Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem esines ettekandega „Eesti sõjaline kaitse“. Teises, kinnises osas kiideti heaks alanud aasta eelarve, arutati akadeemia seaduse muudatusi ja valiti uueks akadeemia liikmeks globaalmuutuste … Loe edasi
Vähene doktoriõppe lõpetanute arv võib saada takistuseks nii Eesti ülikoolide kui ka riigi arengule, kirjutab Jaak Vilo ERRi portaali arvamusloos, mis algselt ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis. Loe arvamust.