Eestis on teadlasi ja riigile vajalikke eksperte vähem kui maailmas teadusharusid. Mis tähendab, et parim nõu nii selle kohta, mida teha, kui ka mida kindlasti tegemata jätta, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Kui parimad spetsialistid töötavad kasumit taotlevates ettevõtetes või on neis omanikud, lähevad asjad keerukamaks. Neid ignoreerides ja teiste käest küsides ei … Loe edasi
Tartu ülikooli senat võtab vastu otsuse tunnustada Tartu ülikooli suure medaliga rahvusvahelise ettevõtluse professorit, akadeemik Urmas Varblast. Loe lähemalt.
Võimsa energia tähtsus hakkab majanduskasvu näitajates tasapisi taganema molekulaardetailide informatsioonirikkuse ees, leiab akadeemik Agu Laisk oma kunagise juhendatava Kalevi Kulli kõnet kommenteerides. (24.10.24, Postimees, „Elupaikade hävitamine on poliitilise valiku küsimus“, lk 14–15). Loe siit.
Tiit Tammaru osaleb Arenguseire Keskuse, Eesti Koostöö Kogu ja Noored Kooli arutelul „Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?“. ETV hommikuprogrammi „Terevisioon“ intervjuus toob ta Eesti haridusliku ebavõrdsuse teguritest kahe suuremana välja kooli õppekeele ja vanemate tausta. Kodukeelepõhiste erisuste muutumine suhteliselt väikeseks on Tiit Tammaru sõnul umbes põlvkonnapikkune protsess. 5. novembri Õpetajate Lehes ilmub samal teemal … Loe edasi
Postimehes ilmub usutlus Mart Saarmaga, kes räägib nii oma teadlasetööst kui ka plaanidest tulevase akadeemia presidendina. Muuhulgas nendib ta, et meil Eestis on natuke veider ja pimegi usk sellesse, et kui keegi uurib kaugete galaktikate käitumist, siis paraneb nagu imeväel kohalike inimeste heaolu. „Kahjuks ei ole see nii. Heaolu paraneb, kui ettevõtted suudavad luua asju … Loe edasi
Akadeemik Eero Vasar kirjutab koos TÜ meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeriga Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et tauriin võib märkimisväärselt mõjutada vananemisprotsesse ja tervist. (19.10.24, „Tauriinist bioloogilise vananemise võtmes“, Postimees, lk 8). Loe siit.
Sirbis ilmus Kurmo Konsa artikkel, mis tutvustas Jüri Engelbrechti raamatut „A Journey into the Nonlinear World“. (18.10.24, Sirp, „Mittelineaarse maailma lood“, lk 32–34). Loe siit.
Tarmo Soomere kirjutab Sirbis, et teadustöö edukus on kujunenud tugevasti sõltuvaks taristu võimekusest. Eesti teadustaristu uus teekaart on kinnitamisel. Uude teadustaristu teekaardi vooru esitati 41 taotlust, millest 26 taotlust väärisid teadustaristu komisjoni hinnangul soovitust teekaardile kandmiseks. Viie taotluse puhul viis vaidlus mõtteni, et ühekaupa nad vajalikku mõõtu välja ei anna, küll aga kombineerituna. (18.10.24, Sirp, … Loe edasi
Teaduste akadeemias toimub Eesti ülikoolides õppivatele välisdoktorantidele mõeldud ingliskeelse konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus selguvad viis parimat. Loe uudist.
Šveitsis Genfis toimub pidulik Eesti lipuheiskamise tseremoonia Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmeks saamise puhul. Postimehes ilmub intervjuu CERNi juures tegutseva Eesti teadlaste rühma juhi ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadusnõukogu esimehe, akadeemik Martti Raidaliga, kes meenutab, kuidas said alguse Eesti püüdlused saada CERNi liikmeks ja mis nüüd muutub. (17.10.24, Postimees, „Eesti on CERNi täisliige: liikmemaks kopsakas, … Loe edasi
Riigikogu konverentsisaalis toimub teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor (XI). Elujõuline Eesti – tähendus ja valikud“. Esinejate seas on akadeemik Tiit Tammaru, kes peab ettekande „Miks on vaja poliitiliselt juhitud rände- ja talendipoliitikat?“ ja osaleb arutelus teemal „Mis teeb Eesti ühiskonna elujõuliseks?“.
Delfi teadusportaalis Forte ilmub artikkel akadeemia küberturvalisuse komisjoni analüüsist, kus autor väidab, et uuringu kohal lasub huvide konflikt.
Postimees kirjutab „Nädala nägu“ rubriigis, et akadeemik Mart Saarma valimine teaduste akadeemia presidendiks on vaieldamatult hea valik, mis näitab akadeemia kohanemisvõimet: neli aastat tagasi hoogustunud kriisid pole siiani vaibunud. (12.10.24, Postimees, „Jalad maa peal ja pea teaduses“, lk 9). Loe siit.
Lõuna-Eesti Postimehes ilmub intervjuu Mare Kõivaga, kus tuleb juttu loitsudest, arhailisest ravist ja rahvajuttudest. (12.10.24, Lõuna-Eesti Postimees, „Akadeemik Mare Kõiva: õudusjutud levisid nagu kulutuli“, lk 2). Loe siit.
Dan Bogdanov kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et infoturbe ja küberturbe riskianalüüs käib täpselt samamoodi nagu maanteedel või rahanduses. Eesti e-riigi teenused teevad paljude inimeste elu kiiremaks ja lihtsamaks, aga nende keerukus on kõrge ja ohud arenevad samuti. Selleks, et e-riik oleks kestlikult turvaline, peame leidma kestliku viisi selle riskide analüüsiks ja kulutõhusate kaitsemeetmete leidmiseks. … Loe edasi
Pärt Peterson räägib elustiiliajakirjas Tervis Pluss ilmunud intervjuus immuunsüsteemi toimimisest, inimese immuunsuse mõjutajatest ning selle toetamisest.
10.–11. oktoobril toimuval Tartu ülikooli arstiteaduskonna aastapäevakonverentsil „Molekulist rahvaterviseni“ esinevad mitmed akadeemikud: Maris Laan modereerib sessiooni „Biomeditsiinist rahvaterviseni“, Pärt Peterson esineb ettekandega „Immuunsüsteemi vananemine“ ja Eero Vasar lausub konverentsi lõpusõnad.
Eesti teaduste akadeemia järgmine president Mart Saarma rääkis intervjuudes ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“, Kuku raadio saates „Sihik“ ja ETV saates „Esimene stuudio“ oma plaanidest tulevasel ametikohal. Muuhulgas tõi ta esile, et lisaks teaduse rakendusliku poole edendamisele tuleks mõelda sellele, kuidas nii poliitikuid kui ka rahvast teaduse alal harida. Teaduse rahastamise teemal tegi Mart Saarma kaks tähelepanekut. … Loe edasi
Toimub Eesti teaduste akadeemia üldkogu istung. Üldkogu esimeses osas tunnustatakse tänukirjadega mitmeid pikka aega üliõpilaste teadustööde komisjoni töös osalenud akadeemikuid ja täiendatakse akadeemia toimimise protseduure. Üldkogu teises osas toimuvad akadeemia uue presidendi valimised. Uueks presidendiks valitakse akadeemik Mart Saarma. Loe lähemalt.
Dan Bogdanov annab Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu m-valimiste läbipaistvuse ja kontrollitavuse teemal. Ta toob esile, et Eesti on teinud päris suuri samme demokraatias kaasamiseks ja mobiilseadmetele minek on siin järgmine samm. „Hea on see, et meil on mobiilseadmete kasutamine digitaalse identiteedi ja digitaalsete allkirjade andmiseks massiliselt levinud. Kui meil seda ei oleks, siis ei oleks … Loe edasi
Jõhvi kontserdimajas toimuval pidulikul aasta õpetaja auhinnagalal pälvib riikliku haridustöötaja elutööpreemia akadeemik Olav Aarna. Ta on visionäär, hinnatud teadlane ja rahvusvaheliselt tunnustatud haridusekspert. Olav Aarna on oma inseneri täpsuse ja sihikindlusega suunanud kõikide haridustasandite tulevikku, pannud aluse Eesti kutsesüsteemile ning vedanud eest elukestva õppe valdkonda. Ta jääb ajalukku haridusfoorumi asutajaliikme ning kahe ülikooli – Tallinna … Loe edasi
Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et ühiskonnas on konsensuslik arusaam heast hariduspoliitikast kui parimast majanduspoliitikast. Nõnda on sedastanud presidendid, mitmed poliitikud ja see peegeldub ka enamikus strateegiadokumentides ning arengukavades, mis käsitlevad Eesti majanduse ja ühiskonna arengut tervikuna. „Samal ajal näib puudu jäävat üksmeelsest arusaamast ning süsteemsest sihiseadmisest, milline on väga hea hariduspoliitika ja … Loe edasi
President Tarmo Soomere pidas Pariisis Prantsusmaa teaduste akadeemia juhtidega nõu ühistöö võimaluste üle rahvusvahelise teadusnõukoja (International Science Council, ISC) Euroopa liikmete rühmas ja Euroopa riikide peateadurite foorumi raames. Osalesid president Alain Fischer, uus valitud president Françoise Combes, rahvusvaheliste suhete asepresident Francis-André Wollman, rahvusvaheliste suhete osakonna asejuhataja César Manrique Milla ja ekspert Sophie Grelat.
Õhtulehes ilmub akadeemia küberturvalisuse komisjoni esimehe, akadeemik Dan Bogdanovi arvamuslugu seotult värskelt valminud komisjoni Eesti hääletustehnoloogiate turvalisuse analüüsiga. Ta ütleb, et usume ju endiselt, et igas Eesti peres peavad demokraatlikes valimistes saama osaleda nii pigem paberit usaldusväärsemaks pidavad vanemad kui ka e-hääletamist eelistavad noored. Seetõttu tulebpöörata tähelepanu kuuele teemale, mis on selle saavutamiseks olulised. (3.10.24, … Loe edasi