Rahvusvaheliseks teaduspäevaks valminud ERRi saates „Teadus kasumiks“ esinejate seas on Mart Saarma, kes räägib sellest, kuidas ettevõtlikkus teaduses ära tasub, olles ka ise selle ilmekaks näiteks. Ta näeb suurt potentsiaali IT ja biomeditsiini ühendamises. Vaata järele.
Maris Laan kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et Eesti areng jätkub vaid siis, kui meil on piisavalt akadeemilist järelkasvu Eestile kriitilistes teadusvaldkondades. Eesti teadlased seisavad jätkuvalt silmitsi projektipõhise rahastuse ja ebakindlusega tuleviku ees ja meil on terav akadeemilise järelkasvu probleem. On aeg algatada riigi tasandil arutelu akadeemiliste töötajate stabiilse tenuuriraja ja põhipalga raamistiku loomise ning … Loe edasi
Sirbis ilmub intervjuu Urmas Kõljalaga looduse andmebaaside teemal. Ta ütleb, et kõik tema viimase aja ponnistused on selleks, et viia andmete ühtne ruum ja haldamine uuele tasemele. „Näen siin väga suuri innovatsioone ja võimalusi nii Eesti kui globaalse kogukonna jaoks, aga ka teoreetilisi küsimusi, mis tuleb eelnevalt lahendada,“ sõnab akadeemik Kõljalg. (8.11.24, Sirp, „Rohkem andmekultuuri!“, … Loe edasi
President Tarmo Soomere osaleb konverentsi „Tasakaalus majanduse foorum 2024: elevant toas“ arutlusringis: „Kliimasõbralik majandus Eestis 2040: riskid ja võimalused“. Rohkem infot foorumi kohta siin. Loe kajastust Äripäevas.
Lauri Mälksoo on külaline Vikerraadio saates „Reedene intervjuu“, kus aruteluteemaks on rahvusvaheline õigus: Kuidas julgeolekupoliitiiselt turbulentsel ajal õigeid valikuid teha ja mismoodi rahvusvaheline õigus väikeriike kaitseb? Lauri Mälksoo selgitab laiemalt rahvusvahelise õiguse toimimist ning seda, miks on nii keeruline ÜRO-d reformida. Loe intervjuud/kuula järele.
Margus Lopp räägib Vikerraadio saates „Huvitaja“, mida peale hakata põlevkiviga, kui seda kütteks kasutada ei sobi, mida sellega siis peale hakata? Ta pakub välja võimalusi, kuidas saada põlevkivist ehk kukersiidist kasulikke materjale ja tooteid ilma ohtlike kõrvalsaadusteta. Kuula järele.
Tartu Loomemajanduskeskuses toimuval Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil „Kas oleme sisenemas suuremate rändepiirangute ajastusse?“ esineb Lauri Mälksoo ettekandega „Põgenikud ja massiränne: kas rahvusvahelise õiguse tõlgendamine on muutumas?” ja Tiit Tammaru ettekandega „Kas oleme sisenemas uude rändepiirangute ajastusse?“. Lauri Mälksoo osaleb ka Tiit Tammaru juhitaval arutelul „Rändepoliitika kujundamine, universaalsed inimõigused, väärtused, ühiskonna vajadused, majanduslik surve, karmistuvad reeglid“.
Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide „Naised teaduses“ stipendiumite konkursil pälvivad Eesti teadlastest stipendiumid Mari Tõrv, Kadri-Ann Pankratov ja Marju Himma. Loe lähemalt.
Delfi taskuhäälingusarjas „Olukorrast digiriigis” räägivad akadeemik Dan Bogdanov ja RIA valimiste infosüsteemide arenduse osakonna tootejuht Tõnis Lepik e-valimistest ja nende turvalisusest. Dan Bogdanov toob muuhulgas esile, et tema hinnangul tekib kümne aasta jooksul juurde riike, kus on internetivalimised. Kuula järele.
Kalle Kirsimäe kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et maailmas on viimase kümnekonna aasta vältel tekkinud tuhandeid ajakirju, kus sisuliselt vilistatakse senistele teaduskirjastuse rangetele kriteeriumidele. Tihti taandub aga teadlase edukuse hindamine just avaldatud teadustööde arvule ja mitmesugustele tema edukust mõõtvatele indeksitele. Seepärast ongi mõistetav kiusatus lõpetada frustreeriv säravate ja mõjukate ajakirjade uste kulutamine ning avaldada kiiremini … Loe edasi
Anne Kahru räägib Kanal 2 teadussaates „Ja nii ongi?“ antimikroobse resistentsuse teemaplokis mikroobide levikut piiravatest antimikroobsetest pindadest, mida KBFI keskkonnatoksikoloogia labor ja Tartu ülikooli füüsika instituut ning molekulaar- ja rakubioloogia instituut koostöös arendavad uue projekti „Sünergial põhinevad antimikroobsed pinnakatted – innovatiivsed rakendused tervishoius“ raames. Vaata saadet järele siit (antimikroobse resistentsuse teema minutitel 11:41–17:03).
Tallinna Õpetajate Majas toimub teaduste akadeemia küberturvalisuse komisjoni konverents „Usaldusest ja usaldatavusest 2024: valimiste tehnoloogia”. Rohkem infot.
Maksurahale lisa leidmiseks peaks pakkuma teadlastele lisatuge välismaiste rahastusallikate leidmiseks ja arendama teadusmahukat tööstust, ütleb intervjuus ERR Novaatorile teaduste akadeemia tulevane president Mart Saarma. Ta toob esile, et riigil peab olema pilt, kus oleme teaduses väga maha jäänud, kas Eestile oleks väga oluline midagi kiiresti arendada või on tulemas uus tehnoloogia, millele peaks tähelepanu pöörama. … Loe edasi
Eestis on teadlasi ja riigile vajalikke eksperte vähem kui maailmas teadusharusid. Mis tähendab, et parim nõu nii selle kohta, mida teha, kui ka mida kindlasti tegemata jätta, kirjutab Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Kui parimad spetsialistid töötavad kasumit taotlevates ettevõtetes või on neis omanikud, lähevad asjad keerukamaks. Neid ignoreerides ja teiste käest küsides ei … Loe edasi
Tartu ülikooli senat võtab vastu otsuse tunnustada Tartu ülikooli suure medaliga rahvusvahelise ettevõtluse professorit, akadeemik Urmas Varblast. Loe lähemalt.
Võimsa energia tähtsus hakkab majanduskasvu näitajates tasapisi taganema molekulaardetailide informatsioonirikkuse ees, leiab akadeemik Agu Laisk oma kunagise juhendatava Kalevi Kulli kõnet kommenteerides. (24.10.24, Postimees, „Elupaikade hävitamine on poliitilise valiku küsimus“, lk 14–15). Loe siit.
Tiit Tammaru osaleb Arenguseire Keskuse, Eesti Koostöö Kogu ja Noored Kooli arutelul „Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?“. ETV hommikuprogrammi „Terevisioon“ intervjuus toob ta Eesti haridusliku ebavõrdsuse teguritest kahe suuremana välja kooli õppekeele ja vanemate tausta. Kodukeelepõhiste erisuste muutumine suhteliselt väikeseks on Tiit Tammaru sõnul umbes põlvkonnapikkune protsess. 5. novembri Õpetajate Lehes ilmub samal teemal … Loe edasi
Postimehes ilmub usutlus Mart Saarmaga, kes räägib nii oma teadlasetööst kui ka plaanidest tulevase akadeemia presidendina. Muuhulgas nendib ta, et meil Eestis on natuke veider ja pimegi usk sellesse, et kui keegi uurib kaugete galaktikate käitumist, siis paraneb nagu imeväel kohalike inimeste heaolu. „Kahjuks ei ole see nii. Heaolu paraneb, kui ettevõtted suudavad luua asju … Loe edasi
Akadeemik Eero Vasar kirjutab koos TÜ meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeriga Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et tauriin võib märkimisväärselt mõjutada vananemisprotsesse ja tervist. (19.10.24, „Tauriinist bioloogilise vananemise võtmes“, Postimees, lk 8). Loe siit.
Sirbis ilmus Kurmo Konsa artikkel, mis tutvustas Jüri Engelbrechti raamatut „A Journey into the Nonlinear World“. (18.10.24, Sirp, „Mittelineaarse maailma lood“, lk 32–34). Loe siit.
Tarmo Soomere kirjutab Sirbis, et teadustöö edukus on kujunenud tugevasti sõltuvaks taristu võimekusest. Eesti teadustaristu uus teekaart on kinnitamisel. Uude teadustaristu teekaardi vooru esitati 41 taotlust, millest 26 taotlust väärisid teadustaristu komisjoni hinnangul soovitust teekaardile kandmiseks. Viie taotluse puhul viis vaidlus mõtteni, et ühekaupa nad vajalikku mõõtu välja ei anna, küll aga kombineerituna. (18.10.24, Sirp, … Loe edasi
Teaduste akadeemias toimub Eesti ülikoolides õppivatele välisdoktorantidele mõeldud ingliskeelse konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus selguvad viis parimat. Loe uudist.
Šveitsis Genfis toimub pidulik Eesti lipuheiskamise tseremoonia Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmeks saamise puhul. Postimehes ilmub intervjuu CERNi juures tegutseva Eesti teadlaste rühma juhi ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadusnõukogu esimehe, akadeemik Martti Raidaliga, kes meenutab, kuidas said alguse Eesti püüdlused saada CERNi liikmeks ja mis nüüd muutub. (17.10.24, Postimees, „Eesti on CERNi täisliige: liikmemaks kopsakas, … Loe edasi
Riigikogu konverentsisaalis toimub teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor (XI). Elujõuline Eesti – tähendus ja valikud“. Esinejate seas on akadeemik Tiit Tammaru, kes peab ettekande „Miks on vaja poliitiliselt juhitud rände- ja talendipoliitikat?“ ja osaleb arutelus teemal „Mis teeb Eesti ühiskonna elujõuliseks?“.