Juri Berezkin on sündinud 27. detsembril 1946. aastal Peterburis vene-eesti juurtega haritlasperekonnas. 1970. aastal lõpetas ta Peterburi riikliku ülikooli ajaloolise arheoloogia erialal, läbis kohustusliku armeeteenistuse ning asus 1973. aastal tööle Venemaa teaduste akadeemia antropoloogia ja etnograafia muuseumi (Kunstkamera) Ameerika osakonnas. Aastatel 1987–2002 töötas J. Berezkin Peterburi arheoloogia instituudis. 2003. aastal naasis ta Kunstkamerasse, mille Ameerika osakonna juhatajana töötab ka praegu. 1996. aastal alustas J. Berezkin loengute pidamist Peterburi Euroopa ülikoolis, kus jätkab etnograafiateaduskonna professorina (alates 1998) ka käesoleval ajal. Sama ülikooli juures on ta varem kaitsnud nii ajalookandidaadi (1977) kui ka ajaloodoktori (1990) väitekirja.
Ajavahemikul 1966–1994 osales J. Berezkin paljudel arheoloogilistel väljakaevamistel, viibides välitöödel kokku ligikaudu 60 kuud. Tema varaseimad teadusteemad olid seotud Lähis- ja Kesk-Aasia arheoloogiaga (sh Lõuna Turkmenistani neoliitikumi- ja pronksiaeg). Hiljem kuulusid tema tähtsamate uurimissuundade hulka võrdlev mütoloogia ja Ameerika mandri asustamislugu, täpsemalt Ameerika mandri asustamisloo rekonstruktsioon vanimate mütoloogiliste motiivide geograafilise leviku andmete põhjal, samuti Ameerika põlisrahvaste ikonograafia ning riigieelsete kompleksühiskondade käsitlused. Tema mütogeograafiliste tööde empiiriliseks põhibaasiks on olnud mitmekümne aasta jooksul arendatud ning jooksvalt täienev andmepank ruthenia.ru/folklore/berezkin, mis sisaldab üle 50 000 teksti koos allikaviidete ja päritoluandmetega.
Juri Berezkin on sisuliselt rajanud omaette multidistsipliini, mis kasutab folklooritekstide ja inimgeograafia andmeid ajalooprotsesside uurimiseks. Ta on enam kui 350 uurimuse autor ja esinenud kümnetel rahvusvahelistel tippfoorumitel. Tema tööde tegelik panus küündib erinevatesse valdkondadesse – ka kultuuriteooriasse, kunstiajalukku, sotsioloogiasse, politoloogiasse, inimgeograafiasse, rahvastikuteadusesse, filosoofiasse jne. Prof Berezkin on lugenud Peterburi Euroopa ülikoolis ja Peterburi riiklikus ülikoolis etnoloogia ja arheoloogia üldkursusi ning paljusid erikursusi, sh kultuurantropoloogia teooria ja ajalugu, varajaste tsivilisatsioonide eelajalugu, mitteklassikalised mütoloogiad, võrdlevad kultuuriuuringud ja Lähis-Ida eelajalooline arheoloogia. Paljusid tema teaduslikke monograafiad kasutatakse ka kõrgkooliõpikutena.
Professor Berezkinil on pikaaegsed kontaktid Eesti folkloristide, arheoloogide, lingvistide ja geneetikutega, eriti Eesti kirjandusmuuseumi uurijatega. Ta on vahendanud Venemaa doktorantide kraadiõpet Tartu ülikooli juures ja olnud oponendiks eesti arheoloogiaalaste doktoritööde kaitsmisel.
2012. aastal valis Eesti teaduste akadeemia Juri Berezkini oma välisliikmeks etnograafia alal.
Muuhulgas valdab maailmanimega arheoloog, antropoloog, ajaloolane ja folklorist vabalt eesti keelt ning veedab koos perega suvepuhkused Lõuna-Eestis.