10. detsembril toimunud üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi autasustamisel anti üle Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ja akadeemia riigiõiguse sihtkapitali Uno Lõhmuse nimelised eripreemiad.
Teaduste akadeemia presidendi eripreemiad pälvisid kolm tööd:
- Elegantseima üliõpilastöö eripreemia π × 1500 eurot (4712,39 eurot) pälvis Kenneth Tuul (Tartu Ülikool, juhendajad Rasmus Palm, Enn Lust ja Jeff Dahn) doktoritöö „Liitumioonakude ja vesinikuhoiustusmaterjalide karakteriseerimine ekstreemsetes keskkonnatingimustes kõrgtehnoloogiliste vahenditega“ eest.
Vene-Ukraina sõjast tingitud energiakriis on ajendanud Euroopa Liitu (EL) liikuma energiasõltumatuse ja roheenergia suunas. Viimane on kesksel kohal ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks ning selle laialdaseks kasutamiseks on vaja töökindlaid ja jätkusuutlikke salvestusmeetodeid. Liitiumioonakude eelised on kõrge energiatihedus, kasutegur ja väljakujunenud tehnoloogia. Nende kitsaskohad on aga toormaterjalide nappus, tarneahelate haavatavus ja piiratud sobivus pikaajaliseks salvestuseks. Eluea pikendamine ja töökindlate akude järelturg aitavad olukorda leevendada. Teisalt võimaldab roheenergiast toodetud vesinik pikaajalist salvestust, ehkki praegused tehnoloogiad jäävad alla kasuteguri, hinna ja ohutuse poolest. Kenneth Tuule doktoritöö uurib vesiniku salvestust naatriumalanaadis ja pikaealiste liitiumioonakude kasutamise stabiilsust. Lisaks tavapärastele laborimeetoditele kasutas ta kõrgtehnoloogilisi meetodeid, et saada uusi võtmeteadmisi akude lagumehhanismide selgitamiseks ja nende eluea ennustamiseks. Uuringud näitasid, et silindrilised metallakud on ajastabiilsemad kui Pouch-tüüpi akud. Selgemaks sai ka seos aku mahutavuse kao ja temperatuuri vahel, võimaldades lihtsa mudeliga prognoosida akude mahutavuse vähenemist mitmekümne aasta vältel. Loodud mudel ei ole kõikehõlmav ega veel valideeritud, kuid see võimaldab juba praegu planeerida pikemaid garantiiaegu ja taaskastutust.
- Ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia π × 1000 eurot (3141,59 eurot) sai Mattia Bellini (Tartu Ülikool, juhendajad Marina Grišakova ja Frank Nack) doktoritöö „Videomängud, narratiivid ja komplekssus“ eest.
Autor analüüsib videomängu ja -mängija kohtumisega seotud komplekssust. Tööl on kaks peamist eesmärki: heita valgust sellele, millised on videomängude narratiivid ja nende formaalsed omadused, ning paremini mõista, kuidas videomängud koostöös mängijatega (ja vastupidi) tähendust loovad. Töö selgitab mehhanisme, mis muudavad videomängude narratiivid nii põnevaks. Esimeses osas analüüsib autor kaasahaaravate videomängude narratiivide koostisosi. Siin näidab ta, kuidas teatud jutuvestmistehnikad tekitavad mängijates spetsiifilisi emotsionaalseid ja kognitiivseid reaktsioone – pakkudes mängudisaineritele teadmisi, mis aitaksid neil luua rikkalikumaid ja sisukamaid narratiive. Teises osas süveneb autor mängude ja mängijate dünaamilisse suhtesse, kus nad teevad tähenduse loomisel koostööd. Ilmneb, et see koostöö on keeruline süsteem, kus lugematud interaktsioonid loovad midagi enamat kui selle osade summa. Viimases osas ühendab autor nii narratiivide kui ka tähenduse loomise keerukuse harud. Mattia Bellini näitab, kuidas need kaks loovad omavahel suheldes rikkalikke ja mitmetahulisi kogemusi, millega me videomängudes kokku puutume. Lõpuks demonstreerib ta, kuidas mängud saavad meie vaimset koormust leevendada, tuginedes ajuteaduses analüüsitud kognitiivsetele otseteedele. Töö tulemustel võib olla lai mõju narratoloogia, meedia- ja mängu-uuringute ning -disaini valdkondade arengule. Tulemused loovad põnevaid võimalusi videomängude kasutamiseks meie maailma keerukuse paremaks kujutamiseks ja uurimiseks.
- Lootustandvate sähvatuste üliõpilastöö eripreemia π × 500 eurot (1570,80 eurot) sai Birgit Veldi (Tartu Ülikool, juhendaja Kristo Väljako) bakalaureusetöö „Globaalsete moodulite kategooria osaliste moodulite kategoorias“ eest.
Autor uurib osalisi ja globaalseid mooduleid kindlat tüüpi algebralises struktuuris, mida nimetatakse mitteunitaarseks (assotsiatiivseks) ringiks. Neid ringe võib abstraktses algebras vaadelda kompaktse toega funktsioonide ringina ruumis, mis ei ole kompaktne. Globaalne osaline moodul on taoline, mille muutmisel rakendatakse muudatusi kõigile selle mooduli variantidele kogu süsteemis (näiteks kogu veebisaidil või andmestruktuuris). Töö on edasiarenduseks varasemas Heleen Saarse-Külaotsa Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi magistritöös defineeritud osamoodulite ning nende homomorfismide ja tensorkorrutise kontseptsioonile. Birgit Veldi kasutab neid tulemusi koos mitteunitaarse ringi Dorrohi laiendusega ning tõestab, et globaalsete moodulite kategooria on osaliste moodulite kategooria reflektiivne ja lisatingimusel ka koreflektiivne alamkategooria. Taoline peegelduvuse käsitlus üldistab instituudi töötajate vastavat tulemust osaliste poolrühmade käitumise kohta. Samuti defineerib autor osalised unitaarsed moodulid ning näitab, et tulemused kehtivad ka unitaarsete moodulite korral. Autor käsitleb abstraktse algebra uusimaid arenguid, millel on potentsiaalne rakenduslik väärtus nii statistilistes mudelites kui ka programmeerimises.
Riigiõiguse sihtkapitali Uno Lõhmuse nimelised eripreemiad pälvisid kaks tööd:
- Daniil Bardõbahhin (Tartu Ülikool, juhendaja Aaro Mõttus) pälvis 2200-eurose eripreemia magistritöö „Individuaalne põhiseaduslik kaebus Eesti õiguskorras: probleemid ja perspektiivid“ eest.
Töö eesmärgiks on selgitada individuaalse põhiseadusliku kaebuse olemust ja probleemkohti Eesti õiguskorras ning käsitleda selle perspektiive. Autor leiab, et seadustatud individuaalse põhiseadusliku kaebuse menetluskorra puudumine on lüngaks Eesti õiguskorras ja teeb oma töö lõpuosas ka konkreetse ettepaneku, kuidas seda küsimust normitehniliselt lahendada võiks. Daniil Bardõbahhini magistritöö panustab oluliselt debatti Eesti riigiõiguse hetkeolukorra ja võimalike tulevikulahenduste osas.
- Karl Kristofer Alp (Tartu Ülikool, juhendaja Marju-Luts Sootak) sai 1500-eurose eripreemia bakalaureusetöö „Kiriklik kohtupidamine Eesti Vabariigi algusaegadel“ eest.
Autor näitab oma avaldatud teadusartiklis, mis oli ühtlasi uurimistööks, et kuigi kiriku roll ja õiguslik positsioon olid muutunud, jätkus kiriklik kohtupidamine Eesti Vabariigis seisusliku ühiskonnakorralduse pärandina terve esimese iseseisvusaja ning osaliselt ka pärast iseseisvuse taastamist. Karl Kristofer Alpi uurimistöö näitab, et partikularismil on õiguse ajaloolises arengus Eestis olnud märkimisväärne roll ja et õigusajalooline uurimistöö võib tuua kaasa olulisi ning ka üllatavaid täpsustusi arusaamades minevikust.
Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.
Pidulikul sündmusel kohal olnud preemiasaajatele andis akadeemia presidendi tunnustused üle akadeemik Ülo Mander ning riigiõiguse sihtkapitali tunnustused selle tegevjuht Kerdi Raud.
Rohkem pilte leiab siit.
Arvus π (pii), mis on preemia suuruse alus, on peidus palju rohkem, kui ütleb selle definitsioon või mis tahes lähisväärtus. Seda tüüpi arvudes väljendub üheaegselt nii akadeemilise maailma tohutu teadmispagas kui ka mõõtmatu hulk asju, mida me ei tea.