Kolmapäeval, 3. detsembril toimub Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istung, mille avaliku osa keskmes on innovatsioon. Istungi kinnises osas valitakse uued akadeemia liikmed üheksas valdkonnas.
Istungi avalikku osa saavad kõik huvilised vaadata otseülekandena akadeemia veebilehel. Otseülekanne algab kell 10.15 ja kestab orienteeruvalt kella 13ni.
Akadeemia presidendi Mart Saarma avasõnade järel esineb ettekandega Eesti peaminister Kristen Michal.
Samuti antakse üle teaduste akadeemia Karl Schlossmanni nimeline medal, tunnustamaks Eesti teadlast, kellel on arstiteaduses ja sellega seotud valdkonnas silmapaistvaid saavutusi.
Sellele järgneb teaduskonverents, mis käsitleb innovatsiooni ja rakendusteaduste rolli Eesti arengus, tuues kokku ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori esindajad. Ettekanded avavad akadeemia panuse rakendusteaduste edendamisse, ülikoolide ning teadusasutuste ja ettevõtete koostöö võimalused ning avaliku sektori rolli teadmusmahuka ettevõtluse arendamisel. Tutvustatakse ettevõtete kogemust ja biofarmatseutilise tootmise uusimaid innovatsioone. Akadeemik Dan Bogdanovi juhitavas paneeldiskussioonis arutletakse teadlaste kasvava rolli üle ettevõtluses ning Eesti süvatehnoloogiate potentsiaali. Kui Eestis loovad süvatehnoloogia ettevõtted vaid umbes 5–7 protsenti SKP-st, siis Skandinaaviamaades on sama näitaja 20–30 protsenti – seega on valdkonnal selge kasvupotentsiaal.
Teaduste akadeemia ettevõtluse ja innovatsiooni komisjoni esimees akadeemik Margus Lopp tõdeb, et teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on riikide jaoks kõige olulisem tegur pikaajalise majandusliku kasvu ja konkurentsivõime saavutamiseks. „Oluline osa innovatsioonist maailmas saab alguse teadusest ülikoolides ja ettevõtetes. Eestis tuleb tugevdada ja arendada eelkõige neid meetmeid, mis tagaksid teadmussiirde teadusest tootmisesse ja uute kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ning tööstusharude teket. Seejuures on väga oluline ettevõtete ja ülikoolide mitmekülgne koostöö,“ sõnas ta.
Avalikule osale järgneb üldkogu kinnine istung. Kavas on valida üheksa uut akadeemikut füüsika, innovatsiooniuuringute, kliinilise meditsiini, matemaatika, mullateaduse, muusika interpretatsiooni, sotsioloogia, tehisaru ja tootmistehnika valdkondades.
Akadeemikukandidaatide nimekirja ja lähema info leiab siit. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada 2/3 üldkogul osalevate akadeemikute häältest.
Üldkogu on akadeemia kõrgeim juhtimisorgan, mille moodustavad kõik Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud.
22. märtsist kuni 6. septembrini 2025 ilmusid Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ akadeemikute ja kaasautorite innovatsiooniteemalised arvamuslood. Sotsiaalsest innovatsioonist kirjutasid akadeemikud Tiina Randma-Liiv ja Anu Realo 6. juunil 2025 Sirbis.
Üldkogu istungi ajakava ja esimese osa otseülekande leiab siit.