Lugejaid ootavad teadusajakirjade Estonian Journal of Archaeology, Estonian Journal of Earth Sciences, Linguistica Uralica, Oil Shale, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences ja TRAMES juuninumbrid ning ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences erinumber.
ESTONIAN JOURNAL OF ARCHAEOLOGY
Eesti Arheoloogiaajakirja 2025. aasta esimene number sisaldab kolme artiklit.
Andres Tvauri analüüsib Eesti 11.–13. sajandi rinnalehti eeskätt nende dateeringu vaatekohast. Peamiseks probleemiks siin on lünk 12. sajandi kohal: kui need ehted tulid kasutusele 11. sajandil ja valdav enamik kuulub 13. sajandisse, siis kindlalt ja ainult 12. sajandisse dateeritavad rinnalehed Eestis puuduvad. Esitatakse hüpoteese selle lünga seletamiseks.
Kristiina Johanson, Agnes Unt ja Sirje Hiie käsitlevad arheobotaanilise uurimistöö nukrat seisu Eestis: kuigi paljudes riikides on arheobotaaniliste proovide võtmine ja analüüsimine arheoloogilistel kaevamistel üldine praktika, pole Eestis piisavalt uurijaid, laboreid ega ka õiget arusaamist selle töö vajalikkusest mineviku uurimisel. Artiklis esitatakse ka mõtteid olukorra muutmiseks.
Irina Khrustaleva ja Aivar Kriiska käsitlevad neoliitilist kammkeraamika kultuuri (või kultuure) Baltikumis ja Soomes (u 3900–1750 eKr). Autorid piiritlevad selle kultuurinähtuse levikut, analüüsivad olemasolevaid usaldusväärseid dateeringuid Eestist, Lätist ja Leedust, kirjeldavad kammkeraamika päritolu hüpoteese ning uurimislünki. Artikli eesmärk on käivitada laiem arutelu kammkeraamika kultuuri(de) määratlemise kriteeriumide üle kogu selle nähtuse levikualal ning innustada arheolooge laiemale uurimistööle tulevikus.
ESTONIAN JOURNAL OF EARTH SCIENCES
Ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences 2025. aasta juuninumber esitleb laia spektrit maateaduste valdkonna teadusuuringutest, mis hõlmavad kliimateadust, rannikuprotsesse, soode ökoloogiat ja Paleoproterosoikumi geoloogiat ning geokronoloogiat.
Kliimamuutustest mõjutatud hüdroloogilisi muutusi Eestis käsitlevad Oliver Koit ja kaasautorid, kes annavad põhjaliku ülevaate klimaatilise muutlikkuse mõjudest Eesti jõgedele, tuues esile keerukad seosed kliimamuutuste ja põhjaveevarude ning jõgede äravoolu muutuste vahel.
Rannajoone muutumist pärast liivarandade täitmist Läänemeres uurivad Ilona Šakurova ja kaasautorid Leedus Klaipėda lähistel, kasutades detailset batümeetrilist andmestikku. Uuringust nähtub, et setete liikumine võib olla intensiivne ka väga leebetes lainetingimustes, mis rõhutab rannakaitse keerukust madala energiaga merekeskkondades.
Elisa Toivaneni ja kaasautorite uued tsirkoonide ja titaniidi dateeringud Lõuna-Soome Orijärvi piirkonna aluskorrast heidavad valgust Svekokarjala vulkaaniliste kivimite kujunemisele, aidates täpsustada regionaalset aluskorra stratigraafiat ja paleoproterosoiliste kivimikomplekside regioonideülest rööbistumist.
Soode degradeerumist Ogre piirkonnas Kesk-Lätis uurivad Normunds Stivrins ja kaasautorid, rõhutades rabaturbaalade kiiret vähenemist viimase poole sajandi jooksul. See uurimistöö kutsub üles ajakohastama välitööpõhiseid soode inventuure ning võtma kiireid poliitilisi meetmeid, et kaitsta Läti soomassiive kui olulisi süsinikusidujaid ja elurikkuse tugipunkte.
Eesti Paleoproterosoikumi kristalse aluskorra Alutaguse piirkonna tektoonilist arengut Kirde-Eestis käsitlevad Juan David Solano-Acosta ja kaasautorid, näidates geokeemiliste indikaatorite analüüsiga nende kivimite kujunemist saarkaarte-taguses tektoonilises keskkonnas Svekokarjala orogeneesi ajal ning pakkudes uusi teadmisi Fennoskandia maakoore kujunemisloo kohta.
LINGUISTICA URALICA
Linguistica Uralica tänavuses juuninumbris esitab Nikita Muravjov (Hamburgi Ülikool) põhjahandi Obdorski, Šurõškari, Tegi ja Kazõmi murde võrdleva käsitluse. Korpuseandmete põhjal uurib autor tuumargumentide morfosüntaktilist kodeerimist, keskendudes aktiivile ja passiivile ning subjektiivsele ja objektiivsele konjugatsioonile. Selline handi murrete võrdlus on uudne. Autor lähtub joondusteooriast, seades eesmärgiks kirjeldada handi süsteemi hierarhilise joonduse terminite abil, mille järgi muutevormide kasutamine sõltub tuumargumentide suhtelisest järjekorrast olulisuse hierarhias, arvestades isikut, elusat/elutut ja määratust/määramatust. Nagu uurimus näitab, on põhjahandi neljas murdes hierarhilist joondust erineval määral ja selle esinemus sageneb põhjast lõuna suunas, mille põhjuseks on mitmesugused keeleajaloolised arengud.
OIL SHALE
Ajakirja Oil Shale uues numbris on kokku viis artiklit – neli Hiina ja üks Eesti autoritelt.
Soovime esile tõsta Eesti autorite artiklit „Quantification of oil shale industry ash flows – their chemical and mineralogical composition“. Artikkel annab põhjaliku ülevaate Eesti põlevkivitööstuses tekkivatest erinevatest tuhajääkidest. Tuhk tekib otsese põlemise tulemusel, kasutades tolmpõletuse ja tsirkuleeriva keevkihtpõletuse tehnoloogiaid, samuti põlevkiviõli tootmisprotsessides. Artiklis esitatakse üksikasjalikku teavet erinevatest tehnoloogilistest protsessidest pärineva tuha osakaalude kohta ning põhjalik analüüs tuha mineraloogilise ja keemilise koostise, mikroelementide sisalduse ning leostumisomaduste kohta. Erinevate omaduste käsitlemise kaudu suurendab uurimus arusaama tuha võimalikust mõjust ja kasutusvõimalustest.
Soovitame lugeda ka Hiina autorite artikleid Maomingi põlevkivi süsivesinike moodustumisomadustest ülekriitilises vees ning in situ (maa-alune utmine) kütteseadmete deformatsiooni, temperatuuri ja korrosiooni seiresüsteemide uurimisest põlevkivikaevudes.
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences juuninumber sisaldab konverentsi „Modern Materials and Manufacturing 2025“ („Kaasaegsed materjalid ja tootmine“) ettekannete laiendatud artikleid, mis keskenduvad teadus- ja inseneriuuringute tulemuste tutvustamisele olulistes tootmis- ja materjalitehnika valdkondades ning materjalide töötlemise tehnoloogiates, pöörates erilist tähelepanu kaasaegsete materjalide ja protsesside arendamise ja rakendamise hetkesuundadele.
Rahvusvaheline konverents toimus 6.–8. maini 2025 Tallinnas 15. rahvusvahelise DAAAM Balti konverentsi ja 31. rahvusvahelise Balti konverentsi BALTMATTRIB raames. Konverentsil oli üle 120 osaleja 11 riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Austriast, Türgist, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Norrast ja Armeeniast. Üleilmset huvi äratanud konverents koosnes kahest teaduspäevast ja ühest laborikülastustele ja võrgustumisele pühendatud päevast ning sellest võtsid aktiivselt osa nii teadlased kui insenerid.
Konverents „Kaasaegsed materjalid ja tootmine“ on rahvusvaheline foorum, mis keskendub tööstus 5.0 teemadele, robootikale ja tootmistehnikale, asjade internetile, digitaalsetele kaksikutele ja kihtlisandustehnoloogiatele, materjalitehnikale, pulbermetallurgiale ja triboloogiale, ning toob kokku materjalide ja tootmise eksperdid ülikoolidest ja tööstusest. Konverents suurendab koostööd erinevate partnerite vahel mitte ainult akadeemilistest ringkondadest, vaid ka riiklikest kompetentsikeskustest, tööstusest ja erinevatest rahastamisasutustest.
TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Toomas Alatalu Tallinna Ülikoolist käsitleb numbri avaartiklis Stalini geopoliitikat Tõva Rahvavabariigist kuni Läänemereni ja arusaamu piiridest. Oktoobris 1944 esitas Churchill Stalinile ettepaneku mõjusfääride jagamiseks Ida-Euroopas, teadmata, et samal ajal annekteeris Nõukogude Liit Tõva Rahvavabariigi. See riik taandati NSV Liidu koosseisu alluvaks üksuseks. Viiskümmend aastat hiljem avaldatud salastatud dokumendid näitavad, et Nõukogude juhtkond oli koordineerinud oma Teise maailmasõja eelset ekspansionistlikku poliitikat nii Läänemere ja Musta mere piirkonnas kui ka Aasia keskosas. Churchilli ettepanekust ajendatuna kohandas Stalin kiiresti oma geopoliitilist strateegiat läbirääkimistel Soomega, lisades territoriaalseid ümberkorraldusi Nõukogude Liidu sees. Mõned Karjala-Soome ja Eesti NSV territooriumid liideti kiiresti Leningradi oblastiga. Iroonilisel kombel lõpetas Molotov, kes oli üks Molotovi-Ribbentropi pakti arhitekte, oma karjääri 1958. aastal, allkirjastades lepingu Nõukogude territooriumi (osa Tõva territooriumist) Mongooliale üleandmise kohta – žest, mille eesmärk oli säilitada Nõukogude-Hiina suhted.
Järgmises artiklis käsitleb Dogachan Dagi (Türgi) Ukraina vastupanu Venemaale strateegilise kultuuri vaatepunktist. Artikkel uurib Ukraina strateegilist kultuuri kui võtit, et mõista Ukraina reaktsiooni Venemaa tegevusele alates 2014. aastast. Ukraina strateegilises kultuuris on põimunud kolm narratiivi – ebakindluse narratiiv, pühendumus suveräänsusele ja kooskõla lääne institutsioonidega –, mis on kujundanud ja toetanud Ukraina vastupanu Venemaale. Ukraina poliitilisi valikuid piiravad mitte ainult tema füüsilised võimed, vaid ka strateegilise kultuuri loodud ideede keskkond.
Ukraina uurijad Oksana Mõronets ja tema kaasautorid käsitlevad inimõigusi ja nende seost turvalisusega uue maailmakorra ajal. Selgitatakse välja turvalisuse problemaatika ja väljavaated. Kogu maailma poliitika, mis puudutab inimõigust turvalisusele, vajab globaalse turvalisuse kontseptsiooni ümberkujundamist. Olles mitmesuunaline, hõlmab see majanduslikke, õiguslikke, sotsiaalseid, ökoloogilisi, teabe-, sõjalisi ja ideoloogilisi elemente, mida tuleb uue maailmakorra ajal ümber kujundada, et tagada iga inimese ja kogu planeedi turvalisus.
Laien Yang ja kaasautorid Hiina Rahvavabariigist käsitlevad muistseid Hiina lastelaule (riime) ja nende kultuurilisi varjundeid. Lisaks rollile alushariduses on need riimid ajalooliselt toiminud avaliku arvamuse väljendamise vahendina dünastiliste muutuste ja poliitiliste sündmuste kohta, nende abil on lastele edasi antud teadmisi ja moraalseid väärtusi. Hiina lastelauludesse on kinnistunud traditsiooniline eluviis, festivalikombed ja vaimsed uskumused. Hiina lastelaulud on ka piirkondlike ja etniliste kultuuride süstemaatilised peegeldused keelelisel tasandil.
Ajakirjanumbri lõpetab Liao Zhengdingi (Hiina Rahvavabariik) rikkalikult illustreeritud artikkel ökoesteetikast. Artiklis analüüsitakse eri maades loodud kunstiteoseid, mis peegeldavad tööstusliku tsivilisatsiooni ja tehnoloogilise revolutsiooni edusammude põhjustatud hävingu ideid ning ökoloogilist katastroofi. Uuringus jõutakse järeldusele, et eri riikide kunstnikud, olenemata nende kultuurilisest taustast, püüavad oma ideid väljendada universaalse keele kaudu, mida saab mõista igas maailma nurgas. Visuaalsete metafooride tugevus aitab edasi anda globaalse ökoloogilise kunsti sügavat tragöödiat: kannatuste, suremise, lootusetuse ja meeleheite kujundid on mõeldud visualiseerima vallanduva ökoloogilise kriisi katastroofilist ulatust ja tagajärgi.
Sisukord ja artiklite täistekstid
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Eesti Teaduste Akadeemia Toimetiste eriväljaanne sisaldab 2.–4. oktoobril 2024 Tallinnas toimunud 19. elektroonika- ja sardsüsteemide konverentsil (BEC2024) esitatud kuue ettekande täiendatud ja laiendatud artikleid.
Artiklis „Elamu päikeseenergiasalvestussüsteemi täiustamine superkondensaator-patarei abil – täpne andmeanalüüs“ keskendub rahvusvaheline teadlaste meeskond Poolast ja Eestist (Szymon Rogowski, Sayeed Hasan, Andrii Chub ja Maciej Sibiński) sagedastele ebastabiilsusprobleemidele, mida täheldatakse tüüpiliste elamute päikese mikroenergiasüsteemide töös. Uuringus tutvustatakse hübriidset energiasalvestuslahendust, mis ühendab superkondensaatorid ja akud, leevendamaks kirjeldatud probleeme ja tagamaks kogu süsteemi tasakaalustatud tööd. Samuti analüüsitakse, kuidas superkondensaatoril põhineva salvesti lisamine alalisvoolu mikrovõrku võib lisaks päikeseenergia tootmise stabiliseerimisele mõjutada elektrokeemilise aku eluiga.
Artiklis „Majapidamiste alalisvoolu mikrovõrkude pooljuhtkaitselülitite disain ja arendus“ kirjeldatakse Eestis töötavate teadlaste (Tanel Jalakas, Andrii Chub, Indrek Roasto, Dmitri Vinnikov ja Jarek Kurnitski) loodud kiireid ja usaldusväärseid tehnoloogilisi lahendusi rikkevoolu tuvastamiseks ning kaitseks ülekoormuse, liigvoolu ja ülepinge eest. Läbiviidud testid näitasid loodud seadme vastavust nõuetele, kasulikkust elamute 350 V alalisvoolu mikrovõrkudes ning võimet kaitsta mikrovõrku lühiste, selle kasutajaid elektrilöögi ning võrku ühendatud seadmeid ülekoormuse eest.
Artiklis „Innovatiivse mehaanilise eraldamise keskkonnamõju analüüs jäätmetest trükkplaatide ringlussevõtuks“ analüüsib Belgias ja Eestis asuv rahvusvaheline teadlaste meeskond (Pooya Hosseini, Artur Klauson, Dmitri Goljandin, Brent Hendrickx ja Joost R. Duflou) elektroonikajäätmete (e-jäätmete) kuhjumisest tekkinud keskkonnaprobleeme. Trükkplaadid (PCB-d), mis on e-jäätmete oluline komponent, pakuvad ressursside taaskasutuse võimaluse tänu arenenud mehaanilistele eraldusmeetoditele. Uuringus hinnatakse väljatöötatud PCB-de mehaanilise eraldusprotsessi keskkonnamõju, kasutades Environmental Footprint 3.1, IPCC globaalse soojenemispotentsiaali ja kumulatiivse energiavajaduse meetodeid. Tulemused rõhutavad arenenud mehaanilise eraldamise potentsiaali e-jäätmete ringlussevõtu tõhustamisel ning toovad esile edasised võimalused jätkusuutliku ringlussevõturaamistiku arendamiseks.
Artiklis „Konvolutsioonilistel närvivõrkudel (CNN) põhinev mikrofluidsete tilkade klassifitseerimine portatiivsetes voolutsütomeetrites“ tutvustavad Eestis töötavad teadlased (Fariha Afrin, Yannick Le Moullec, Tamas Pardy ja Toomas Rang) uurimistööd mikrotilkade klassifitseerimisest kasutades süvaõppe algoritme. Uuring näitab, et süsteemi täpse disainimise abil on võimalik saavutada tasakaal täpsuse ja kiiruse vahel, võimaldades mikrofluidsete tilkade usaldusväärset klassifitseerimist ka piiratud arvutusvõimekusega portatiivsetes voolutsütomeetrites.
Artiklis „Metallide pinnadefektide tuvastamine: juhtumiuuring“ selgitavad Eestis töötavad teadlased (Olev Märtens, Raul Land, Margus Metshein, Anar Abdullayev, Henri Vennikas, Yannick Le Moullec ja Marek Rist) metallpindade defektide tuvastamise võimalust, kasutades pöörisvoolu mõõtmisel põhinevat testimist (ECT). Töö tulemused näitavad, et edasised uuringud peaksid keskenduma mõõtmise kiiruse suurendamisele ja pragude kiirele tuvastamisele (nt kuni 100 000 saehamba testimine sekundis). Esitatakse ka mitmeid soovitusi võimalike lähenemisviiside kohta ning käsitletakse lühidalt masinnägemisel põhinevaid võimalusi.
Väljaande viimases artiklis „Mitmerajalisuse mõju ankrute valikustrateegiatele droonide lokaliseerimisel mobiilsidevõrkudes“ esitlevad Itaalia teadlased (Luca Reggiani ja Alberto Facheris) ankrute valikustrateegiaid droonide (UAV) lokaliseerimiseks mobiilsidevõrkudes, kasutades signaali saabumisajal (ToA) ja signaali saabumisaegade erinevusel (DToA) põhinevaid tehnikaid, eesmärgiga vähendada ankrute arvu ilma täpsust kaotamata, arvestades realistlikke levitingimusi. Tulemused näitavad, et ankrute arvu saab oluliselt kahandada sooritust ohustamata ning et keerukust ja latentsust saab vähendada ka lihtsate signaali-müra suhtel põhinevate tehnikate abil, eriti madalatel kõrgustel.
Lisainfo:
Teavituse uue ajakirjanumbri ilmumise kohta saab tellida siit.
Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Rohkem infot leiab ajakirjade lehelt.