8.–9. mail 2025 kogunesid Eesti Teaduste Akadeemia saali esindajad seitsmest riigist, et arutada noorteadlaste rolli teadussüsteemis ning koostöövõimalusi muutuvates teaduspoliitilistes ja tehnoloogilistes oludes.
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) eestvedamisel toimus Tallinnas järjekorras seitsmes Põhja- ja Baltimaade noorte akadeemiate kohtumine (Nordic-Baltic Meeting – NBM), millest võtsid osa delegatsioonid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist. Nüüdseks iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud üritus sai alguse 2016. aastal ja selle eesmärk on tugevdada noorte teadlaste häält piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Kohtumise ava- ja tervitussõnad laususid ENTA president Toomas Vaimann ja ENTA endine president akadeemik Maarja Grossberg-Kuusk.
„See, et NBM toimub tänavu Tallinnas, on meie jaoks väga sümboolne – Eesti Noorte Teaduste Akadeemia tähistab tänavu oma kaheksandat tegevusaastat ning oleme kujunenud oluliseks kaasarääkijaks teaduspoliitika kujundamisel Eestis. Lisaks tuleb märkida, et see on esimene kord kui see kohtumine toimub Baltimaades,“ rõhutas Toomas Vaimann. Tema sõnul aitavad sarnased regionaalsed koostööplatvormid tugevdada teadlaste omavahelist usaldust ning annavad väiksematele teadusühendustele võimaluse olla nähtav ka laiemal rahvusvahelisel tasandil.
„Vajadus kaasata üha enam noorema põlvkonna teadlasi tipptasemel teadusesse kajastub hästi viimase kümnendi jooksul loodud rahvuslikes ja rahvusvahelistes noorte teaduste akadeemiates,“ ütles Maarja Grossberg-Kuusk. Ta tõi esile, et Eestis osalevad noorte teaduste akadeemia liikmed teaduste akadeemia komisjonide töös, panustades sellega poliitikakujundamisse ja teadusnõustamisse. Samuti on Eesti Teaduste Akadeemia fookusesse seatud tegevused tihedalt seotud Tallinnas toimunud noorte akadeemiate kohtumise kesksete teemadega.
Fookuses teadlaskarjäär ja tehisintellekti eetika
Kahepäevase kohtumise programm keskendus kahele põhiteemale:
- noorte teadlaste karjääriteed ja nendega seotud väljakutsed ning
- tehisintellekti eetilised ja poliitilised aspektid.
Esimese päeva fookusteemaks oli „Teaduskarjäär teadlase varases staadiumis“. Eneli Kindsiko võttis avaettekandes vaatluse alla megatrendid, millega akadeemiline tööturg peab toime tulema (nt magistri- ja doktoriõppesse astujate üha kasvav vanus). Ettekannetes ja aruteludes toodi välja, et karjääri alguses olevad teadlased seisavad silmitsi tugeva töökoormuse, ebastabiilsete töötingimuste ja kohati ka mentorluse puudumisega.
Teisel päeval toimunud paneelid käsitlesid tehisintellekti eetikat, kus peaettekande pidas professor Margit Sutrop teemal „AI eetika ja konsensuse piirid“. Ettekannetes käsitleti muu hulgas tehisintellekti stereotüüpide võimendamist, Euroopa projektide eetikanõuete rakendamist ja tehisreaalsuste kasutust tööstusrobotite juhtimisel.
Koostöö jätkub
Kohtumise tulemusena kinnitati, et Põhja- ja Baltimaade noorte akadeemiate aastakoosolekuid korraldatakse ka edaspidi, esmajoones juba järgmisel aastal Lätis. Arutelu all olid ka ühised projektitaotlused ja poliitikadokumendid, mis käsitlevad näiteks karjäärimudeleid ja teadlaste rahvusvahelist liikuvust.
NBM 2025 Tallinnas näitas, et noorte teadlaste akadeemiad ei ole enam lihtsalt teadusürituste korraldajad, vaid üha enam sisulised partnerid teaduse ja ühiskonna sõlmküsimuste arutamisel.